Sloveenia praeguse valitsusliidu üks osapool kavatseb täita oma valimislubaduse: korraldada referendum NATO-sse jäämise või sealt lahkumise küsimuses.

Sloveenia parlamendi esimees Zoran Stevanović küsiks rahva arvamust riigi edasijäämise kohta NATO liikmeks. Stevanovići hinnangul saaks sellealase rahvahääletuse korraldada tänavu sügisel, koos kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega, teatas 10. juulil 2026 Slovakkia ungarikeelne internetiväljaanne „Hírek”.

Stevanović teatas 9. juulil oma koduerakonna ühismeediakontol, et oli päev varem välja kuulutanud seekordsete KOV valimiste toimumispäeva: 15. novembri. Tema sõnul annaks suurt kokkuhoidu, kui valimistega koos korraldada ka rahvahääletus Sloveenia edasise NATO-liikmelisuse küsimuses.

44-aastane Stevanović teatas tänavu aprillis, pärast valimisi parlamendi esimeheks saanuna, et valimislubaduste seas oli ka lubadus panna rahvahääletusele küsimus, kas Sloveenia peaks NATO-sse edasi jääma või sealt hoopis lahkuma. Ühtlasi väljendas ta toona oma selget vastuseisu Ukraina edasisele toetamisele Sloveenia riigieelarvest.

7.–8. juulini Türgi pealinnas Ankaras toimunud NATO tippkohtumisel lubas Sloveenia peaminister Janez Janša toetada Ukrainat sõjalisel otstarbel 50 miljoni dollariga, kuid Stevanović on veendunud, et see raha kuluks Sloveeniale endale ära.

Stevanovići sõnul kulutas Sloveenia eelmine valitsus nelja aasta jooksul Ukraina toetamisele palju raha, kuid sellest polnud sõja lõpetamiseks mingit abi, sestap tuleb käitumist muuta, kui eesmärgiks on ikka tõesti rahu.

Sloveenia välisminister, suursaadikuna Eestiski töötanud Tone Kajzer arvustas Stevanovići seisukohta, väites vastu, et NATO liikmeks olek kujutavat endast Sloveenia julgeoleku alust. Sotsiaaldemokraadid nimetasid Stevanovići ettepanekut aga katseks juhtida tähelepanu kõrvale tõeliselt tähtsatelt küsimustelt. Seevastu Vasakpoolsed teatasid, et pooldavad Sloveenia lahkumist NATO-st.

„Me väidame, et Sloveenia peab oma poliitikat ellu viima iseseisvalt ja suveräänselt. Me peame tegema koostööd kõigi maailma riikidega, eriti suurriikidega, kuid see koostöö ei tohi kunagi tähendada alluvust. Head suhted kõigiga, aga Sloveenia huvides,” ütles Stevanović tänavu 13. aprillil Sloveenia raadios esinedes, ja lisas: „Me oleme absoluutselt vastu sekkumisele välismaistesse sõjalistesse ja diplomaatilistesse vaidlustesse, sest Sloveenia ei saa sellest kunagi kasu. Samal ajal pean ütlema, et oleme rahvale lubanud NATO-st lahkumise referendumi, ja selle me ka korraldame.“ Seda meenutas 15. aprillil Sloveenia inglisekeelne väljaanne „The Slovenia Times”.

Janša juhitav valitsusliit moodustati pärast tänavu 22. märtsil toimunud parlamendivalimisi. Stevanovićil on varasematel aastatel olnud Janšaga ka selgeid erimeelsusi. Näiteks 2021. aasta septembris korraldas Stevanović meeleavaldusi tollase valitsuse kehtestatud koroonapiirangute vastu. Esimesel Ljubljanas toimunud meeleavaldusel osales umbkaudu 8000 inimest. Politsei kasutas selle mahasurumiseks veekahureid ja pisargaasi. Sama aasta 5. oktoobril võttis politsei Stevanovići vahi alla. (Too on ise endine politseinik.) Piiranguvastased meeleavaldused aga jätkusid, levides Ljubljanast mujalegi. Nõuti koroonapiirangute tühistamist ja valitsuse tagasiastumist. Tollase valitsuse juhiks oli aga samuti Janez Janša.

Allikad:

1) https://www.hirek.sk/nagyvilag/a-szloven-parlament-elnoke-nepszavazast-kezdemenyezne-az-orszag-nato-tagsagarol

2) https://sloveniatimes.com/47267/new-speakers-nato-and-moscow-plans-raise-eyebrows

3) https://sloveniatimes.com/47217/leader-of-anti-establishment-party-elected-parliaments-speaker

4) https://en.wikipedia.org/wiki/Zoran_Stevanovi%C4%87_(politician)

5) https://en.wikipedia.org/wiki/Janez_Jan%C5%A1a

6) https://www.gov.si/en/state-authorities/ministries/ministry-of-foreign-and-european-affairs/about-the-ministry/tone-kajzer/

7) https://en.wikipedia.org/wiki/2026_Slovenian_parliamentary_election

8) https://www.newsofbahrain.com/world/130384.html