Otsustavaks sai jahutusvee temperatuuri mittevastavus looduskaitsenõuetele.

Sloveenia kaguosas asuv Krško tuumajaam vähendas energiatootmist 20 protsendi võrra, kuna tavatult kuuma ilma tõttu ei vastanud jahutusvee temperatuur enam nõuetele, teatas 5. augustil 2026 Kesk-Euroopa ajakirjandus.

Krško tuumajaam asub Sava jõe ääres ja kasutab oma reaktori jahutuseks jõevett. Ungari internetiväljaande „Portfolio” sõnul tohib reaktori jahutusvee päevane keskmine temperatuur olla kuni 28 kraadi, jõevesi tohib aga päevas soojeneda keskmiselt kuni kolm kraadi. Kui kokku langevad madal veeseis ja kõrge õhutemperatuur, siis on jaam sunnitud vee jahutamiseks kasutama oma jahutustorne, selle mõjul väheneb aga nii tootlikkus kui ka kasutegur.

Slovakkia uudisteagentuuri TASR asjaomase uudise kohaselt läheb enam kui 50 protsenti Krško jaama toodangust Sloveenia elektrivõrku. „Portfolio” andmetel toodab see jaam aastas keskmiselt 6000 gigavatt-tundi (GWh) energiat ning ta toodang katab umbes veerandi Sloveenia energiavajadusest ja umbes viiendiku Horvaatia energiavajadusest.

Krško jaam valmis 1980-ndate alguses, veel Jugoslaavia ajal, ning asus energiat müüma 1983. aastal. Algselt pidi ta ekspluatatsiooniaeg lõppema 2023. aastal, kuid pärast kapitaalremonti pikendati seda veel kahekümne aasta võrra. Jaam on Sloveenia riikliku energeetikafirma „Gen Energija” ja Horvaatia riikliku energiafirma „Hrvatska elektroprivreda” ühiskasutuses. Asub u. 20 kilomeetri kaugusel Sloveenia–Horvaatia piirist ning u. 40 kilomeetri kaugusel Horvaatia pealinn Zagrebist.

Horvaatia valitsus teatas kohe pärast tootmisevähendamise-uudise avalikuks saamist, et Horvaatia varustatus energiaga on endiselt väljaspool ohtu, vahendas 5. augustil Ungari internetiväljaanne „Mandiner”.

Madal veeseis mõjutas Sloveenia energiatootmist juba 2026. aasta esimesel veerandaastalgi. Sava, Drava ja Soča jõel asuvad hüdroelektrijaamad tootsid siis energiat 23,1 protsendi võrra vähem kui aasta varem, teatas TASR 5. mail. Tollane kriis õnnestus ületada tänu sellele, et teised Sloveenia jõujaamad tootsid energiat sellevõrra rohkem. Näiteks Krško tuumajaam tootis mainitud ajavahemikul energiat 1516 GWh, Šostanji soojuselektrijaam 666 GWh, Ljubljana koostootmisjaam aga 312 GWh. Viimatimainitu puhul oli aastane tootmiskasv 120 protsenti.

Allikad:

1) https://www.teraz.sk/ekonomika/slovinska-jadrova-elektraren-krsko/982975-clanok.html

2) https://www.teraz.sk/zahranicie/slovinsko-jadrova-elektraren-krsko/982966-clanok.html

3) https://www.teraz.sk/zahranicie/pre-horucavy-hrozi-ze-vykon-zniz/982447-clanok.html

4) https://www.topky.sk/cl/11/9462687/Aj-Slovinci-obmedzuju-jadro–Elektraren-Krsko-nema-dost-vody-na-efektivne-chladenie

5) https://mandiner.hu/kulfold/2026/08/roppant-kellemetlen-akkora-a-hoseg-hogy-a-szomszedunkban-ket-folyo-is-kiszaradhat

6) https://www.portfolio.hu/global/20260803/az-extrem-hoseg-miatt-ujabb-atomeromu-kerult-veszelybe-magyarorszag-szomszedjaban-853846

7) https://cs.wikipedia.org/wiki/Jadern%C3%A1_elektr%C3%A1rna_Kr%C5%A1ko

8) https://www.nek.si/en/

9) https://www.teraz.sk/ekonomika/produkcia-vodnych-elektrarni-v-slovin/960293-clanok.html