Kaitseministeeriumi hangetega seonduvate võimalike kuritarvituste tõttu puhkenud skandaali valguses, pole enam kahtlust, et meie koduses Eestis küpsenud kriis on jõudmas staadiumisse, kus valitsuse kuritegelik käpardlikkus muutub tõeliseks ohuks riigi tulevikule. Peaminister Michali ning üha enam rahvast kaugeneva Reformierakonna arrogantsus on seni välistanud igasuguse valitsusremondi, ent elu nõuab oma ja kaitseministeeriumi tegevuse suhtes kerkinud kahtlused osutunud niivõrd veenvateks, et Reform ei suutnud käivitada oma vana head ringkaitset, mis oleks ümbritsenud Hanno Pevkuri tulekindla müüriga, nagu see on varasemalt juhtunud isegi reformikatele esitatud kriminaalsüüdistuste puhul, mis lõppenud õndsa õigeksmõistmise või tehiolude salastamisega. Seekord tuli Pevkuril ministritoolilt lahkuda, ent tõestamaks, et tema tegelikult polegi süüdi, vaid viga oli pahatahtlikes ametnikes, vallandas usalduse kaotanud minister päeva pealt ministeeriumi kantsler Kaimo Kuuse. Nii hea on ju näpuga näidata, et tema tegi kaa! Uus tase on Pevkuri vaidlus endise RKIKI juhi Magnus saarega, kus viimane osutab ministrile, kui kaheldavate hankeplaanide autorile, see aga põrutab vastu, et Saar ajab pläma, sest on ise patune. Pada sõimab katelt, aga vastutada ei soovi kumbki anum.

Valitsus mõraneb

Ometi ei päästnud Pevkuri ohverdamine reformivalitsust lõplikult, sest millegipärast on seni küllaltki kuulekas prokuratuur seekord otsustanud selgroogu näidata ning alustada tõsisemat uurimist. Eks paista, mis sellest välja tuleb, sest peaprokurör Astrid Asi kommentaarid käimasoleva uurimise suhtes näitavad kahjuks märke, et kaalukauss, kas paljastada kuritegelikkus sõjamoona hangetes või vibutada vaid näppu ja lasta asjal Tallinna Sadama kohtuasja stiilis aeguda, pole veel lõplikult langenud. Eesti õigussüsteem juba on kord nii demokraatlikult arvestav ja valiv.

Ent Pevkuri ümber puhkenud skandaal pani hilissuvises septembris lumepalli veerema ja otsekui välk selgest taevast teatas oma tagasiastumisest minister Andres Sutt. Tema kommentaarist jäi küll kõlama, et tagasiastumist plaanis mees juba pikemat aega, ent see ei tundu veenev. Miks pidi minister astuma tagasi silmapilgul, mil tema otsus vaid süvendas hoogu koguvat valitsuskriisi?

Sutt on erinevalt paljudest teistest ministritest paistnud silma teatud mõtlemisvõime poolest. Kahjuks oli tema haldusala nii udune ja laialivalguv, et ega seal mingeid mängumuutvaid otsuseid saanudki teha. Nähtavasti püüdis Sutt mõnel korral teha kriitikat valitsusjuhi langetatud otsuste suhtes ja see tekitas reformimeeste vahel paksu verd. Sutt ise väida, et mingeid vastuolusid tal peaministriga polnud, ent musta valgeks rääkida on reformiasjameeste tuntud komme. Miks astub ta tagasi just nüüd, Mchalile kõige ebasobivamal ajal, jättes õhku küsimuse, kui vääramatult Reformierakonnas käärib ja millal omad Michali maha võtavad, et veidigi erakonna seisu parandada.

Teledraama otse-eetris

Seda, kuidas Reformis mängulaual ebasoodsa seisu tekkimisel vigureid ohverdatakse, nägime otse-eetris ETV debatisaates Esimene stuudio. Opositsioonierakonnad saatsid telemajja erakondade juhid, Reform erakonna tegevsekretäri noorukese Kristo Enn Vaga, kellele sekundeeris poliittehnoloogilistest nippidest piinlikult läbi imbunud Peeter Tali, sest ka pastla ja kandle Kallasel polnud mahti tulla stuudiosse valitsuse aadressil lendu lastud õigustatud kriitikat kuulama.

Kristen Michal teadis, et kui telesse ilmub, satub hoobilt opositsiooni turmtule alla ja võimalust end veenvalt kaitsta eriti pole. Kuna ka ükski Reformi tõsisematest tegijatest polnud nähtavasti nõus nahka turule viima, antigi noorukesele tegevsekretärile käsk partei au kaitsta. Tõelise parteisõdurina võttis Vaga käsku tõsiselt, ent nähes enda vastas vana poliitkaardiväge, kadus ühtäkki nii julgus kui ka tarm ja kehvake füüsis vedas noorpoliitikut alt. Hea, et tegevsekretäri ohverdus ei lõppenud millegi hullemaga ning mees saab juba kodus tervist turgutada, ent intsident, kui keskerakonna juht Kõlvart vaevu jalul püsiva Vaga stuudiost välja talutas, kinnitab veelkord paanikat Reformierakonna ridades.

Siinkohal avaldaks imestust ka ETV saatemeeskonna käitumise suhtes, kui ootamatu terviserikke all kokku vajunud saatekülaline polnud piisavaks põhjuseks ülekanne katkestada. Jauraku ETV juhtkond rahapuudusest niipalju kui tahab, ent kui praegusegi eelarvega ei suudeta palgata kaadrit, kes mõistab ohtlikes olukordades õigeid otsuseid teha, pole enne sisekultuuri olulist parandamist tarvis mingit lisarahastust. Teles tuleb arvestada, et kui stuudios pinge ülemäära pinevaks kasvab, peab olema valmis kõigeks. Esimese stuudio meeskond seda ei suutnud.

Vajame uut hingamist

Me oleme jõudnud kriisi, kus ministrid kas sunnitakse tagasi astuma või teevad targemad seda ise. Kogu trall toimub ajal, mil valmistatakse ette eelarvet, milles peaks olema arvestatud rahva põhivajaduste tagamisega. Aga kui õpetajad, maa sool, küsivad pisikest palgatõusu, kähvab just enda palgale nii mõnegi sajalise juurde kahmanud Kristina Kallas, kelle jaoks veel hiljuti oli raha sitaks, et nüüd seda enam pole, kohe üldse, mitte sentigi. Selle asemel soovitakse haridus- ja teaduskulusid sootuks kärpida. Ent see on vaid jäämäe veelpealne osa, sest eks kusagil tumedate kardinatega välisilmast eraldatud kabinettides käi taas läbirääkimised, kuidas saata raha vennalikesse ettevõtetesse ning kurat teab millega tegelevatele MTÜ-dele, millest nii mõnegi juhatuses lösutab mõni täissöönud poliitik. See kõik toimub meie inimeste elatustaseme arvelt.

Kuidas kriisist pääseda? Ainus viis on korraldada erakorralised valimised, sest lubada Kristen Michalil veel pool aastat Eesti elu pekki keerata, oleks ilmne viga. Seda on mõistnud ka opositsioon ning Isamaa, Keskerakond ja EKRE on valmis toetama praeguse valitsuse umbusaldamist. Ent sotsid on teist meelt. Lauri Läänemetsal on geniaalne mõte, et kui praegu uued valimised välja kuulutada, toimuksid need jõulude paiku ning inimesed poleks sugugi rahul, kui neid pühade meeleolus häiritakse. Selle kohta võib vaid öelda, et eks sotsialism ongi paras soe õhk nagu ka Läänemetsa pläust, et soov kriisi lahendada võib viia uute probleemideni. Igatahes tuleb sotsidel arvestada, et kui Reformi mingil vaid neile teadaoleval põhjusel edasi toetavad, on nad osalised Eesti allakäigus. Meil lihtsalt pole enam sügavamale kukkuda, kui juba oleme. Ei aita siin sõjard Heremi valitsusse kaasamine ega peaministri selgitused, et tegelikult poegi midagi katki, kui miljonid kaovad. Maailmas on ärevad ajad ja ainult Ref teab, mis on õige. Ei tea ja pole kunagi teadnud, sest kuidas muidu kaotada järjekindla lollitamisega rahva usaldus.