Bulgaaria astub välja Ukrainat toetavate riikide liidust, teatas 14. juulil 2026 Bulgaaria peaminister Rumen Radev.

Rumen Radev teatas seda Pariisis, kus viibis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni külalisena Prantsusmaa rahvuspüha pidustustel.

Tahtekoalitsiooni nime kandev liit ühendab riike, kes on otsustanud toetada Ukrainat keskmisest rohkem. Nende viimatine nõupidamine toimus päev varem samuti Pariisis, kuid sinna Bulgaaria oma esindajat enam ei saatnud.

„Sinna koalitsiooni kutsus mind president Macron isiklikult, kuid leian, et see pole Bulgaariale sobiv koht, kuna me ei kuulu nende hulka, kes iga hinnaga tahavad pidevalt Ukrainat raha ja relvadega toetada,” ütles 63-aastane Radev Bulgaaria telejaamale bTV antud usutluses.

Endine hävituslendur, auastmelt kindralmajor Radev toonitas, et Ukrainas toimuvat konflikti saab lahendada üksnes tugevate diplomaatiliste jõupingutustega, mitte aga käimasolevat sõda venitades. Ta lisas, et Bulgaariale piisab liikmelisusest Euroopa Liidus ja NATOS, kuna tähtsaid otsuseid langetatakse just seal ning Bulgaaria saab neid otsuseid mõjutada.

Tahtekoalitsiooni liikmeks astus Bulgaaria 2025. aastal, kui valitsusjuhiks oli veel Rosen Željazkov, teatas samal päeval sama teemat käsitlenud Ungari internetiväljaanne „Kuruc”.

Slovakkia uudisteagentuuri TASR asjaomases uudises meenutatakse, et pärast Radevi saamist peaministriks tänavu mais lõpetas Bulgaaria relvade saatmise Ukrainale, kuid lubas erafirmadel relvamüüki Ukrainale siiski jätkata. Bulgaaria on Euroopa Liidu liikmesriikidest üks suuremaid Nõukogude Liidu ajal väljatöötatud laskemoonaliikide tootjaid. 2022. aasta veebruaris alanud sõjalise erioperatsiooni esimestel kuudel oli Ukrainal sellest palju abi, kuna paljud Ukraina relvad kasutavad just sellist laskemoona.

Radev on korduvalt öelnud, et Ukraina püüdlused olevat läbikukkumisele määratud, ning et sõja venitamise ainsaks tagajärjeks olevat inimelude kaotus. Samuti on ta korduvalt väljendanud oma vastuseisu Venemaa-vastastele sanktsioonidele. Oma suhtumist Venemaasse on Radev nimetanud pragmaatiliseks ning lükanud tagasi kõik süüdistused venemeelsuses.

Radevil isiklikult ning ka ta erakonnal „Progressiivne Bulgaaria” on Bulgaarias suur toetus. Erakond võitis 19. aprillil 2026 toimunud erakorralised parlamendivalimised, Radev ise aga valiti parlamendis 8. mail häältega 124:70 uueks peaministriks.

Aastatel 2009–2014 oli Radev Bulgaaria õhujõudude ülema asetäitja, aastail 2014–2016 Bulgaaria õhuväe ülemjuhataja, ajavahemikul 2017. aasta jaanuarist kuni 2026. aasta jaanuarini aga Bulgaaria president. Ta ametiaeg presidendina pidanuks lõppema 2027. aasta jaanuaris, kuid ta astus tagasi tänavu 23. jaanuaril ja asutas seejärel „Progressiivse Bulgaaria”, kuna soovis saada peaministriks.

Allikad:

1) https://kuruc.info/r/67/304631/

2) https://www.noviny.sk/zahranicie/1234014-bulharsko-vystupuje-z-koalicie-ochotnych-radev-odmieta-dalsiu-vojensku-pomoc-ukrajine

3) https://www.postoj.sk/197345/dnes-treba-vediet

4) https://www.trend.sk/spravy/bulharsko-konci-v-koalicii-ochotnych-na-podporu-ukrajiny-oznamil-premier

5) https://www.err.ee/1610050957/bulgaaria-uus-valitsus-peatab-sojalise-abi-ukrainale

6) https://lounaeestlane.ee/peaminister-michal-pariisis-venemaa-ei-dikteeri-meie-samme-iga-uus-runnak-peab-tooma-kaasa-rohkem-abi-ukrainale/

7) https://et.wikipedia.org/wiki/Rumen_Radev