Nõukogude aega meenutava telefoniõiguse rakendamine 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel ei aidanud eestkoste saanut, küll aga naeruvääristas teda ja ta eestkostjaid.

Lisaks päristsirkusele ja poliittsirkusele on olemas ka sporditsirkus. Eriti veenvalt ilmnes see 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel USA koondise mängija Folarin Jerry Baloguni juhtumi puhul.

Tsirkuseks ehk palaganiks muutis Baloguni-juhtumi aga kaks mõjukat organisatsiooni – USA praegune valitsus ning Maailma Jalgpalliliit (prantsuse k. lüh. FIFA).

25-aastane ründaja Balogun sai mõlema eelmainitud organisatsiooni ootamatu sekkumise tõttu õiguse osaleda mängus, kus ta ei pidanuks osalema. Mäletatavasti oli ta saanud 2. juulil (päev enne oma 25. sünnipäeva!) toimunud kuueteistkümnendikfinaali-kohtumises Bosnia ja Hertsegoviinaga jõulise määrusterikkumise eest punase kaardi ega tohtinuks seetõttu võistelda kaheksandikfinaalis Belgia vastu. USA president Donald Trump aga helistas 6. juulil 2026 FIFA president Gianni Infantinole ja „tungivalt soovitas” FIFA-l ikkagi lubada Balogun Belgia vastu platsile, kuna kõnealune punane kaart olevat olnud ebaõiglane, selle andnud Brasiilia kohtunik Raphael Claus aga kahtlane. (Milles nimelt kohtunik Clausi kahtlane minevik seisnes, Trump ei täpsustanud.)

Eriti tähelepanuväärne oli USA riigipea asjaomase põhjenduse see osa: „Keeld oleks jätnud [USA–Belgia] mängule suure pleki. Minu arust põrkas kaks sportlast kokku ja nende jalad läksid sõlme. Meil peaks olema väljakul parimad, ja neil ka.”

Nõukogude ajal nimetati sellist sekkumist telefoniõiguse rakendamiseks. Ja mõisteti hukka, vähemalt mitteametlikus suhtluses küll. Telefoniõiguse kaudu (loe: ebaõiglaselt) eestkoste saanud isikut reeglina niisamuti.

Trump koos oma valitsusega võis ju tõsimeeli arvata, et tegi FIFA-t survestades Balogunile ja kogu USA koondisele head. Tegelikult aga tegi hoopis halba. Sest näitas, et USA praegune jalgpallikoondis on nagu mingi sant, kes ei tule toime oma jõul, vaid vajab erikohtlemist ja pidevat eelisseisundit teiste suhtes. USA riigipea keeras vindi kõvasti üle ka siis, kui ütles ajakirjandusele, et Balogun olevat USA koondise parim mängija.

6. juuli õhtutundidel USA-s Seattle’i linnas toimunud kaheksandikfinaal näitas aga tegelikku jõudude vahekorda. Belgia võitis üliveenvalt 4:1. Balogun mängis küll kaasa, kuid oli kõike muud kui oma meeskonna parim mängija. See ilmnes eriti selgelt 82. minutil: Balogun pääses vasakult äärelt puhtalt läbi ja jõudis Belgia väravavaht Thibaut Courtois’ga silmitsi, kuid luhtas suurepärase väravavõimaluse, kuna ta pealelöök tabas Courtois’d. Iga tõeliselt kõrgetasemeline jalgpallur löönuks samasugusest olukorrast värava 99-l juhul 100-st. Baloguni koduklubi, Prantsuse meistrisarjas võistlev AS Monaco on Euroopas küll tuntud, kuid kuulub siiski Euroopa keskmike, mitte aga tippklubide hulka. Samuti leidub AS Monaco mängijate seas Balogunist palju kuulsamaid ja ka paremaid.

Muide, väga võimalik, et FIFA väga jalgpalli-asjatundlik juhtkond oligi sündmuste sellist käiku ette näinud, ja just seepärast soostunud USA valitsuse „tungivat soovitust” kuulda võtma. Seattle’is peetud mänguga lõppes (loodetavasti) Baloguni-palagan, kuid Trump ja Ko. on edasi FIFA tänuvõlglane. Jalgpalli arengule USA-s võib Baloguni-palagan isegi kasuks tulla. (Kui USA praegune valitsus soostuks jalgpalli toetama senisest rohkem.) FIFA mängureeglite senisest rangemale järgimisele niisamuti.

Kui Gianni Infantino sooviks panna Baloguni-palaganile eriti meeldejääva punkti, siis ta saaks seda teha väga lihtsalt, nimelt „tungivalt soovitades” FIFA kohtunikekogul valida USA praegune riigipea… FIFA aukohtunikuks!

Miks ka mitte? Ajaloost on ju teada, et Rooma keisririigi senaatoriks valiti „tungiva soovituse” mõjul ning läks seeläbi ajalukku… Rooma keiser Caligula ratsahobune!