INIMESTE BIOLOOGILINE INFOSÜSTEEM

 Mis toimub inimese peas olevas mustas kastis

 Peatükk 5

 MAAILMA PARANDAMISEST

Maailma parandamise all mõeldakse inimühiskonna suurte probleemide lahendamist. Üks osa neist probleemidest asub materiaalses sfääris, need on looduskeskkonnas toimetuleku  probleemid. Teine osa on inimeste vaheliste suhete probleemid.

Materiaalses sfääris on tehnika progress olnud tohutu. Inimene on astunud oma jalaga Kuu pinnale. Inimestel on taskus mobiiltelefonid, mille üheks osaks on võimas elektronarvuti.

Inimeste vaheliste suhete osas aga tohutut edenemist ei ole. Mis on hea ja mis on halb, see on ikka veel liiga tihti segane. Mis meeldib ühele see ei meeldi teisele. Kokkuleppeid ei osata tihti leida. Sõjad kestavad edasi. Maailmakorra suhtes on inimesed valdavalt rahulolematud.

Tuleb siiski märkida, et tehnika progressi edenemiseks peavad inimeste vahelised suhted mõnel pool ka piisavalt head olema. Olukord inimsuhete vallas on maailma eri piirkondades väga erinev. Sealjuures ühe piirkonna probleemid kanduvad aga üle teise piirkonda ja segadust on igal pool.

Ei saa märkimata jätta ka seda, et sõjalise agressiooni all olevatel territooriumitel on inimeste olukord katastroofiliselt halb. Näiteks Ukrainas.

Mõtteid olukorra parandamiseks on esitatud tohutult, kuid selgust toovat kullasoont pole leitud.                                                                                                                                 

Inimesi häirivad probleemid on erinevad

Inimesed kardavad sõdu. Sõjad rahvaste vahel on igivana ja suur lahenduseta probleem.

Teine vana ja suur probleem on ebaõiglus. Sellega on võideldud. Karl Marx lõi kommunistliku ühiskonna teooria selleks, et ebaõiglus kaotada. Kuid Marxi teooria praktikasse viimine pole andnud soovitud tulemusi.

Kuid marksismi tekkega kerkis esile veel tervet maailma haarav ideoloogiate konflikt. See oli peale teist maailmasõda, kui oli niinimetatud külm sõda, kus ühel pool oli sotsialismileer eesotsas Nõukogude Liiduga ja teisel pool traditsioonilise turumajandusega riigid eesotsas USA-ga.

Tänapäeval on esile kerkinud veel ka riigi sisesed suhtlemisprobleemid, mis tekitavad rahutusi ja vägivalda ning mis viivad kodanike vara hävitamiseni ja inimeste surmani. Seaduskuulekad kodanikud küsivad: “Miks sellised asjad juhtuvad?” “Miks inimesed on nii vägivaldsed?” “Mis on tänapäeva noortega valesti?”

Maailma parandamine vägivaldsel teel pole andnud tulemusi

Igivana arvamus on, et kord tuleb jõuga maksma panna. Jõuga on alati korrale kutsutud korrarikkujaid ühiskonna sees.

Kuid mis ühe ühiskonna sees on kord, seda nimetatakse teises ühiskonnas tihti korralageduseks. Kord tähendab ühiskonnas valitsevaid käitumisreegleid. Need reeglid on inimestele sisendatud kollektiivse alateadvuse poolt ja inimesed alluvad neile. Kui väljastpoolt tulijad nõuavad nende reeglite muutmist, siis inimesed ei saa seda teha, sest nad on oma kollektiivse alateadvuse diktaadi all.

Maailmas on palju erinevaid rahvaid. Igal rahval on oma kollektiivne alateadvus. Korra loomiseks ühiskondade vahel on vaja muuta kollektiivseid alateadvusi. Inimest võib jõuga sundida, kuid kollektiivset alateadvust jõuga sundida ei saa. Korra loomine ühiskonna sees ja korra loomine ühiskondade vahel nõuab kardinaalselt erinevaid meetodeid.

Sellest pole aga aru saadud. Ikka minnakse sõjalise jõuga teisele ühiskonnale kallale ja usutakse, et nii saab korda luua. Maailma mastaabis kutsub see esile aga korra halvenemise. See ei ole maailma parandamise tee.

Sõdade alustajad aga on alati oma tegevust põhjendanud vajadusega maailma parandada. Venemaa president on korduvalt öelnud seda, et Ukraina natsionalistid on kogu maailmale ohtlikud ja need on vaja hävitada. See pidavat muutma maailma paremaks. Samas tahab ta endise Venemaa impeeriumi taastada ja koos sellega ka Ukraina valitsejaks saada. Tema arvates oleks ka see maailma parandamine.

Tegelikult on Ukraina sõda ainult katse ukrainlastele oma tõekspidamisi  peale suruda. Sõjaga püütakse Ukraina rahvast orjastada. Orjastamist   nimetatakse küll tsiviliseerimiseks või denatsifitseerimiseks või millekski muuks progressiivseks, kuid see on ainult enese ebaõiglase tegevuse õigustamine.

Ka keskajal peetud ristisõjad olid katsed maailma parandada vägivaldsel teel. Muinaseestlased olid Eestimaal peremehed olnud umbes 1500 aastat, kui olukord muutuma hakkas. Peale Rooma orjariigi lagunemist levis Euroopas ristiusk. Aastal 1193 kuulutas paavst Colestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Ristisõja pidamiseks rajati 1202. aastal Riia lähedale Mõõgavendade ordu.

Ristitud paganad muutusid mõõgavendade silmis inimesteks ja neid ei tohtinud enam ilma põhjuseta tappa. Ristimist sunniti peale hullumeelse julmusega. Eestlased ei lasknud end vabatahtlikult ristida. Sõjaga tulijate vastu astus see maakond, kuhu sisse tungiti. 1227. aastal alistas Mõõgavendade ordu vägi eestlaste viimase vastupanu Muhu linnuses.

Alistatud eestlased pidid kord aastas vastu tahtmist kirikus missal ja armulaual käima. Samal ajal jätkasid nad salaja hiies käimist. Ristimist pesti maha. Surma ähvardusel peale sunnitud võõrast usku ei ole mitte keegi mitte kusagil omaks võtnud. Seda ei teinud ka eestlased ja seda ei saagi teha.

Tegelik ristiusu omaks võtmine algas peale seda, kui rootslased 1632. aastal rajasid Tartu Ülikooli ja seal hakati ette valmistama eesti keelt valdavaid kõrgharidusega kirikuõpetajaid. See andis tulemusi 100 aasta pärast. 18. sajandil sai Eestist kristlik maa.

Üleminek maausult kristlusele võttis aega umbes 500 aastat, sest mõõgamehed oli vaja asendada jumala sulastega kirikus. Jõuga ei saa rahva vaimu muuta nii nagu kirvega ei saa kurge püüda.

Tõenäoliselt oli eestlastel olnud kokkupuuteid ristiusuga juba enne saksa ristirüütlite saabumist. Läänemaal oleva Ridala kiriku portaal ei pärine mitte Saksamaalt vaid Prantsusmaalt. Kristluse hiilgeaeg oli Prantsusmaal varem kui Saksamaal. Sellepärast võib arvata, et Ridala kirik oli siis juba olemas, kui raudrüüdes ristirüütlid tulid eestlasi vallutama.

Arvata võib, et sakslastele ei olnud tähtis mitte kristluse levitamine vaid eestlaste alistamine.

Elu saksa võimu all ei muutnud eestlasi aga 700 aasta jooksul saksameelseteks. Sakslaste võim lõppes sellega, et 1918. aastal ajasid eestlased oma 100 tuhande mehelise sõjalise jõuga baltisaksa võimumehed Eestist välja ja aitasid seda teha ka naabritel Lätis.

Kaasaegsed pretendendid maailma valitseja kohale                                                                                                                                      

 Valitseb üldine arvamus, et maailm ei liigu õiges suunas. Kuid uuendusi tahetakse ikka teha vanas vaimus.

Arvatakse, et korra loomiseks  tuleb tervet maailma ise valitsema hakata, vähemalt kehtestada igal pool oma ideoloogia. Soovijaid maailma valitsema hakata on mitmeid ja meetodeid on erinevaid.

Ameerika Ühendriigid muudavad erinevate riikide valitsusi üle terve maailma omale meelepäraseks sõjalise jõu abil. Nad nimetavad seda demokraatia edendamiseks.

Ka Hiina Rahvavabariik on seadnud eesmärgiks muuta maailm omale meelepäraseks. Kuid nad püüavad seda teha majanduse arendamisega teistes riikides. Nad tegutsevad vaikselt ja märkamatult, mitte ameeriklaste moodi.

Kolmandaks tuleks nimetada Venemaa valitsejaid, kes unistavad sellise Vene Maailma loomisest, kus  kõik oleks nende kontrolli all.

Neljandaks tuleks nimetada Euroopa Liitu, kes püüab levitada liberaalset ideoloogiat üle terve maailma.

Need suured pretendendid on maailma olukorra parandamise suhtes aga nii erinevatel seisukohtadel, et kokkuleppele jõudmist eriti ei loodetagi. Kardetakse kolmanda maailmasõja puhkemist.

Tekib õigustatud küsimus, mis kasu sellistest maailma parandajatest on. Tahaks hüüda: „Päästke maailm maailma parandajate käest!”

See aga tähendaks, et jäägu kõik nii nagu on. Kuid kõik pole ju hästi. Kus on väljapääs?

Kollektiivsete alateadvuste korrigeerimine

 Arvatakse, et sõjad on põhjustatud inimloomusest ja selle pärast ei ole võimalik neid vältida. See on aga eksiarvamus. Tegelikult on sõjad põhjustatud konflikti osapoolte kollektiivsetes alateadvustes olevate seisukohtade erinevustest. Sõjad on kollektiivsete alateadvuste vahel.

Erinevusi kollektiivsetes alateadvustes olevates seisukohtades ei ole võimalik läbirääkimiste käigus peetavatel jutuajamistel kõrvaldada. Ainult jutt ei mõjuta kollektiivset alateadvust.

Kokkuleppe saavutamiseks tuleb kasutada selliseid meetodeid, mis mõjutavad kollektiivset alateadvust.

Kollektiivset alateadvust on suutnud positiivses suunas mõjutada Kong Fuzi, Buddha, Jesus Christ, prohvet Muhammad, Dalai-laama ja teised eriliste võimetega inimesed. Seda siiski mitte otseselt vaid vahendajate ehk jüngrite kaudu. Need suurkujud on välja mõelnud originaalseid mõtteid, mis omal ajal parandasid inimeste vahelisi suhteid.

Arvata võib, et neile ei mõjunud vigaste arusaamadega kollektiivse alateadvuse diktaat nii tugevalt kui normaalsetele inimestele. Nad olid võimelised ühiskonna vigu märkama. Normaalsed inimesed aga seda ei suuda, sest kollektiivse alateadvuse diktaat segab neid.

Samas pidi nende suurmeeste mõtlemise mõju kaasinimestele olema tavalisest suurem. Selliseid suurkujusid praegusel ajal pole eriti märgata.

Kaasaegset ühiskonda parandavate mõtete saamiseks ja nende mõtete viimiseks kollektiivsetesse alateadvustesse tuleb minna mööda teist teed.

Inimestevaheliste suhete parandamise juhiste kogumine

Need juhised on vaja erinevatelt autoritelt kildude kaupa kokku korjata. Sellist tööd on juba omaalgatuslikult tehtud.

Me saame ennast hoida ja kaitsta eluviiside ja vaadete eest, mis meie hinge ja vaimu saastavad. Sest meie esmane kohus siin maailmas on ennast inimestena alles hoida, kirjutab Malle Pärn Eesti uudisteportaalis Objektiiv.

„Olen kunagi kusagilt kopeerinud alljärgneva teksti. Palun vabandust, et ma ei oska anda selle originaalile viidet.

Räägitakse, et 1855. aastal kirjutas tulevane Ameerika president Abraham Lincoln oma poja kooli direktorile järgmise kirja:

„Ma mõistan, et ta saab teada, et mitte kõik inimesed pole õiglased ega siirad. Aga õpetage talle, et alati on lisaks närukaeltele olemas tõelised kangelased ja et egoistlike poliitikute kõrval on olemas ka ustavad liidrid.

Õpetage talle, et kui on olemas vaenlased, siis leiduvad ka sõbrad.

Kui suudate, õpetage talle ka seda, et iga iseteenitud dollar on palju hinnalisem kui viis leitud dollarit. Õpetage talle oskust kaotada ja nautida võite. Kui suudate, veenge teda mitte kasutama võltsemotsioone ja õpetage talle vaikse naeru saladust.

Kui suudate, õpetage teda huvituma raamatutest. Samuti andke talle vaba aega, et tal oleks aega mõtiskleda igaveste saladuste üle: lindudest taevalaotuses, mesilastest päiksekiirtes ja lilledest rohelisel aasal.

Õpetage koolis talle, et palju auväärsem on olla vahel ebaedukas kui petta. Õpetage teda uskuma oma ideedesse isegi siis, kui kõik räägivad talle, et ta eksib. Õpetage teda olema pehme pehmete inimestega ja tugev julmadega.

Püüdke anda minu pojale jõudu mitte järgida karja ka siis, kui kõik alluvad karjainstinktile. Õpetage teda kuulama kõiki inimesi, kuid õpetage teda samuti analüüsima kõike kuuldut, et ta suudaks valida vaid hea ja kasuliku.

Kui suudate, õpetage teda kurb olles naerma ja seda, et pisarates pole midagi häbiväärset. Õpetage teda naerma küünikute üle ja hoiduma liigsest magususest. Õpetage teda müüma oma mõistust ja jõudu kõrgema hinna eest, kuid mitte kunagi müüma hinge ja südant.

Õpetage teda mitte kuulama karjuvat rahvamassi, vaid tõusma ja võitlema, kui ta leiab, et tal on õigus. Käituge temaga pehmelt, kuid ilma liigse õrnuseta, sest vaid tules karastamisel sünnib hea teras. Lubage talle mehisust olla leppimatu ja vapper.

Lubage talle suurt usku enesesse, sest siis on tal ka suur usk inimkonda. Seda kõike pole lihtne saavutada, kuid püüdke seda teha. Ta on hea, see minu väike poeg.”

Meenutan taas kord püha Augustinuse sõnu riikide ja röövlijõukude kohta:

„Mis muud on riigid lahus õiglusest kui vaid suured röövlijõugud? Pole ju ka röövlijõugud midagi muud kui väikesed riigid? Ka seal on tegemist inimeste rühmaga, keda juhitakse ülema meelevallaga, kes on seotud omavahelise lepinguga ning kes jagab kindla kokkuleppe alusel saaki.

Kui see kuritegelik moodustis hukkaläinud inimeste lisandumisel sedavõrd kasvab, et haarab enda alla paikkondi, rajab asundusi, vallutab linnasid, allutab rahvaid, siis võtab ta endale ilma pikemata riigi nime, mida ei anna talle aga ilmselgelt mitte kahanev ahnus, vaid lisanduv karistamatus.

Me teeme kõik elus oma eesmärkide saavutamiseks mingid teadlikud ja alateadlikud valikud. Usun, et tegeliku valiku hea ja kurja vahel teeb inimene alateadlikult, vastavalt sellele, missugune on tema sisemine väärtuste skaala ja kooskõla, eelsoodumus, kasvatus, ühiskondlikud tõekspidamised ja traditsioonid.

Meie valikud olenevad ka sellest, missugused väärtused on hinnatud ja missugused pahed on põlatud selles ühiskonnas, mille liikmed me oleme.

Kui õhk meie ümber on mürgine, siis ei saa me vältida selle mürgi sissehingamist. Kui vaimne keskkond meie ümber on mürgine, siis saame me ometi ennast selle mürgi eest hoida.”

Martin Luther on öelnud: ma ei saa keelata seda, et varesed mu pea kohal tiirutavad, aga ma saan ometi hoolitseda selle eest, et nad mu pähe pesa ei teeks.

Me peame lahtiste silmadega vaatama elu enda ümber, ja hoiduma nende vaimsete mürkide eest, mida meile järjest rohkem peale surutakse. Me saame ennast hoida ja kaitsta eluviiside ja vaadete eest, mis meie hinge ja vaimu saastavad. Sest meie esmane kohus siin maailmas on ennast inimestena alles hoida.

Sest inimene on hindamatu väärtus, Jumala kordumatu looming.

Inimene peaks olema hooliv ja tark looduse kuningas, mitte oma elukeskkonna õgardlik hävitaja. Ja mitte oma kaasinimeste alandaja ja mõnitaja.”

Sellise sisuga tekste võib veel leida. Sobivad ka Piibli tekstid, kuid neid on vaja viia tänapäeva inimesele arusaadavale kujule. Kui selliseid tekste koguda, süstematiseerida ja optimaalse pikkuseni kokku suruda, siis ongi inimeste vaheliste suhete parandamise juhised olemas. Neid juhiseid võiks nimetada 21. sajandi pühakirjaks ja igal rahval peaks olema oma rahvuskeelne pühakiri, millel on ka globaalne osa.

Kõikide rahvaste pühakirjade globaalsete osade tekstid peaksid olema sama sisuga, kuid rahvuskeeles. Globaalses osas peaksid olema kõikide rahvaste ühised tõekspidamised ja väärtused

Rahvuslik osa kirjeldab rahvuslikke tõekspidamisi ja väärtusi, mis ei tohi olla aga vastuolus globaalses osas olevate tõekspidamiste ja väärtustega.

Selliste kaasaegsete pühakirjade loomine on suur töö. See tuleks aga sellepärast ära teha, et mitte jääda virisema segaduste pärast maailmas ja selleks, et mitte leppida aktiivsus-tähelepanu häiretega inimeste pideva kasvu ja tuumasõja ohuga.

Sellise töö jaoks on teadmisi usuteadlastel ja õigusteadlastel. Neid teadmisi tuleks kasutada.

Inimeste vaheliste suhete parandamise juhiste viimine kollektiivsetesse alateadvustesse

 Kollektiivsesse alatedvusse saab mõtteid viia paljude inimeste sünkroonse mõtlemisega. Sellest on rääkinud Elias Canetti.

Sünkroonne mõtlemine tekib teatris, kus  palju inimesi etendust jälgib; kirikus, kus palju inimesi koos jutlust kuulab ja kirikulaule laulab; Eesti laulupidudel, kus mitusada inimest koos laulavad ja mitu tuhat inimest seda vaatavad ja kuulavad. Sünkroonne mõtlemine saab tekkida ka mujal, kui vastavad tingimused on olemas.

Ka õppetöö koolitunnis on teadmiste sünkroonne sisendamine. Kui ühel õpilasel on mobiiltelefon lahti ja ta ei kuula õpetajat, siis selle õpilase infoväli hakkab segama sünkroonset välja, kus on teine info. Ka iga võõra rahva esindaja klassis tekitab segava infovälja. Ka need õpilased, kelle varem omandatud teadmiste tase ei ole piisav õpetaja jutust aru saamiseks, tekitavad segava infovälja.

Sünkroonse sisenduse tekitamiseks peavad inimesed ka üksteise lähedal olema. Televiisori vaatajate mõtted on küll sünkroonsed, kuid vaatajad istuvad üksteisest liiga kaugel. Nende infoväljad ei liitu piisavalt. Sama probleem on ajakirjanduse, raamatute ja internetiga – sünkroonne sisendus jääb nõrgaks.

Sünkroonse mõtlemise abil saab ühiskonda nii parandada kui rikkuda. Kõik sõltub sellest, milline info sünkroonse mõtlemise abil kollektiivsesse alateadvusse viiakse.

Sünkroonset sisendust võivad hakata kasutama ka pahatahtlikud inimesed. See on väga ohtlik. Sünkroonse sisenduse tegemine on vaja viia riikliku kontrolli alla. Vanasti oli kirik riigi osa. Prantsuse revolutsiooni käigus lahutati kirik riigist. Sellega võeti pidurid maha kriminaalse mõtteviisi arengult. See oli viga.

Kriminaalset mõtteviisi on vaja pidurdada ja seda saab teha moraali printsiipide viimisega rahva kollektiivsesse alateadvusse sünkroonse sisenduse põhimõtet kasutades. Selle töö organiseerimiseks peaks riigis looma vastava ministeeriumi. Moraali õpe oleks vaja viia ka kooli tundidesse.

Võib välja mõelda veel ka mõne teise sarnase meetodi, et maailmas korda luua. Kuidas suhtuksid sellisesse tegevusse aga võimul olevad valitsejad? Arvatavasti hakkaksid nad kartma. Paljud neist on saanud võimule valgust kartvate poolseaduslike võtetega. 2000 aastat tagasi hakkasid juudi vaimulikud Jeesus Kristust nii palju kartma, et nad lasid tema Rooma võimudel risti lüüa. Kuid kristluse vaim hakkas levima. Vaimu ei saa risti lüüa.