Ajal, mil Eesti võlakoormus kasvab, valitsuse hääletorud tuututavad üha järjekindlamalt pensionite külmutamisest, kärbitakse abivajajate toetuseid ning haigekassas valitseb puudujääk, on poliitikutele ja kalestunud ametnikearmeele raha sitaks, nagu tabavalt väljendus olematuks kahanenud toetajaskonnaga pahatahtliku rühmituse Eesti200 juht Kallas.

Eestit on raputanud kaitseministeeriumi rumalusest või siis tõesti otsustajate hulka kuuluvate tegelaste omakasust ajendatud skandaal, kui mingitele kahtlastele tegelastele kanti üle 70 miljonit eurot riigi raha, saamata selle eest vastu midagi. Riigikontrolli avastatud kuritegu kohtas alguses valitsuse ja kaitsevaldkonna tegelaste poolset vastuseisu ning katsuti toimunut maha vaikida. Minister Pevkur pahandas, et kust küll sai paha ajakirjandus, mis seekord ülesannete kõrgusel seistes sulimängu paljastas, andmeid. Kaitseväe juhataja Merilo ähvardas riigikontroller Janar Holmi, et see kaitseväes toimuvast eemale hoiaks, sest sealsed kahtlased tegevused ei kuuluvat kellegi kontrolli alla. Peaminister Michal teatas oma arroganselt üleoleva naeratuse saatel, et selle tühise taskuraha kaotamise pärast nüüd kaitseminister tagasi küll ei astu. Ent pall oli juba veerema hakanud ja õhtustes AK uudistes teatas Hanno Pevkur, et võtab vastutuse ja loobub ametist. Oleks ilus, kui tänase AK õhtu sisustaks korratuses samavõrra süüdi oleva peaministri Kristen Michali puhtsüdamlik ülestunnistus oma suutmatusest riiki juhtida ning teade tagasiastumisest.

Tahaks loota, et nii riigikontroll kui ka prokuratuur suudavad seekord viia asja nii kaugele, et karistus seltskonnale, kes siis rumalusest, pealiskaudsusest või suisa pahatahtlikkusest raha tuuri pani, ei piirdu üksnes tulusast ametist priiks saamisega, vaid näeme tõelist vastutusele võtmist, koos kahjude täies mahus korvamisega ning järelemõtlemisajaga kinnises asutuses, koos sõbralike rootsi mõttehiiglastega. Tundub, et oma tegevusetuse ja kallutatusega terava kriitika alla sattunud prokuratuur soovib end rehabiliteerida ning see võib viia olukorrani, kus reformistlik ringkaitse langeb ning ometi kord saame õige vastuse küsimusele kes tegi ja milleks.

Raha põleb

Kahuks pole seitsekümne miljoni tuuri panek valitsuse poolt mingi erand. Eesti valitsussektor on arenenud monstrumiks, mis ühelt poolt röövib raha oma arvukuse ja põhjendamatult kõrgete palkadega, teisalt põletab miljoneid tegevustes, mis pole mingil juhul Eesti elu edendavad ega vajalikud. Nagu selgub, on ministeeriumide poolt parseldatatud poole aastaga mitmesugustele kahtlastele MTÜ-dele toetuste sildi all 130 miljonit.

Eestis on laialt hakanud levima puukmajandus, kus kavalpead moodustavad MTÜ, mille tegevuseks märgitakse kas siis maailma kliima päästmine või õnnetute tagakiusatud vähemuste või naiste jalgealla tallatud õiguste kaitse. Kui olete sellise värdmoodustise kokku klopsinud, saate pöörduda riigi poole palvega, enda poolt arendatud eesrindlike tegevuste toetamiseks, ja raha tuleb. Saadud kõbina saab seadustada, kirjutades paberile tegevused, milleks see otsekui kulus. Kontrollima ei hakka nende tegelikku sooritamist keegi, saati selgitama, kas teie poolt kirjeldatud koolitustest, mida ei toimunud või toetusmeetmetest, mida tegelikkuses pole samuti tarvis ellu viia, on ka kübetki kasu ja kui on, siis kas ikka täie raha eest. Kui olete raamatupidamise oma õhust võetud tegevusaruandega korda saanud, järgneb kõige mõnusam MTÜ-tamise etapp. Raha saab automaadist välja õngitseda ja isiklikku taskusse pista. Eks ole tore ja innovatiivne ning mis peamine, tuju tõstev! Rahvas, kes selle jama omast taskust kinni maksab, hoidku aga lõuad koomal ja ärgu kritiseerigu reformivalitsuse heldust, sest lollid ju ei suuda mõista, kuidas kliimahüsteeriale miljonite kulutamine ning aegunud sooidentiteedi moodne ümbervormistamine, meie rahvuslikku identiteeti ja kultuuri arendavad.

Nii õitseb rahadega, mille võiks eraldada lasterikaste perede toetuseks, MTÜ Feministeerium, vahenditega, millega saaks klassitäied lapsed tegeleda huviharidusega, MTÜ Inimõiguste Keskus, mille ainsaks õiguseks näib olevat riigi põliskodanike õiguste allasurumine. Raha puuduse üle ei pea kurtma Eesti Naisuurimis- ja Teabekeskus, sest seegi udujutukontor saab oma helde tegutsemistoetuse riigilt.

On kümneid puuke, kes uljalt meie kõigi turjal liugu lastes õpetavad lolli rahvast elama, sugu vahetama ja keskkonna nimel oma elu kokku tõmbama. Samal ajal, kui Eesti pensionid on Euroopa nigelaimad ja keskmine palk Liidu kesiseim, jätkub sadu miljoneid asendustegevusteks. Raske uskuda, et sellest soodomast ei pudene midagi ka meie ohtraarvulise ametnikearmee lauale, sest kus raha tuulde lendab, annab nii mõnegi priske kupüüri vahelt napsata.

Ülepaisutatud ametnikkond ja ajalooliselt kõige madalama IQ-ga valitsus, kes ei suuda enda valitsemisalas toimuvat jälgida, on viinud Eesti väljasuremiskursile, sest riigil, kus sündimus viimaste aastatega langenud enam kui kolmandiku, puudub tulevik. Ainus võimalus jama lõpetada ja elu taas õigetele rööbastele juhtida, on lõpetada Toompea võimumängud. Eesti vajab paremat plaani, kui petturitele riigikaitseks mõeldud vahendite kantimine, kliimahüsteerikutele katuseraha pakkumine ning vikerkaarelipuga vehkijatele helde toetusraha maksmine. Pevkuri tagasiastumisest selleni jõudmiseks ei piisa.