StatBeli viimased andmed maalivad šokeeriva pildi: 72,9 protsendil Brüsseli alla 18-aastastest on ELi-väline sisserändaja taust. Belgia päritolu lapsed? Ainult 10,56 protsendil.

Brüssel pole mitte ainult Belgia pealinn, vaid ka paljude ELi institutsioonide kodu. Seetõttu on ootuspärane, et teistest ELi riikidest pärit laste ja noorte osakaal on mõnevõrra suurem. Belgia statistikaameti StatBeli ametlikud andmed on aga murettekitavad: vaid umbes kümnendik kõigist noortest on tegelikult belglased. Peaaegu kolmel neljandikul neist on väljastpoolt ELi pärit rändetaust.

Seega asub Euroopa Komisjon linnas, mis hakkab peagi elama valdavalt kolmandatest riikidest pärit inimestega. Teatud mõttes tundub see isegi sobiv, arvestades, et see Euroopa Liidu demokraatlikult ebaseaduslik juhtkond ei pea käimasolevat massiimmigratsiooni tingimata prioriteetseks probleemiks. Brüsseli eurokraadid näevad seega oma silmaga, kuidas nende ebaseadusliku immigratsiooni sallimine Euroopa linnadele mõjub.

Ja kuigi pealinn on juba etnilises vabalanguses, meenutab ülejäänud riik vähemalt endiselt riiki – ehkki sellist, mis veereb aeglaselt, aga kindlalt kuristikku. Kaks kolmandikku Belgia koguelanikkonnast on endiselt Belgia päritolu –, kuid see arv näitab olulisi piirkondlikke erinevusi: Brüsselis endas on see vaid 22 protsenti, Valloonias 63,6 protsenti ja Flandrias 71,9 protsenti. Riiklikul tasandil on iga 7,57 miljoni põlisbelgia elaniku kohta juba 2,62 miljonit „välismaa päritolu belglast“ ja 1,63 miljonit välismaalast ilma Belgia passita.

Põlisbelgialased moodustavad nüüd vaid 51,2 protsenti 0–17-aastastest elanikest, 61,1 protsenti 18–64-aastastest ja 85 protsenti 65-aastastest ja vanematest elanikest. See dramaatiline põlvkondade vahetus muudab riigi etnilist koosseisu lähiaastakümnetel oluliselt.

Filip Dewinter, Vlaams Belangi poliitik ja riigi kauaaegseim parlamendiliige, üks väheseid selgrooga poliitikuid, nimetab asju õigete nimedega : rahvastikuvahetus. Ta kirjutab, et Trump tuvastas õigesti Euroopa allakäigu. Brüsseli eurokraadid jäävad aga oma joonele truuks: migratsioon, veelgi suurem migratsioon, migratsioon kui riikliku huvi küsimus. Volinik Ylva Johansson fantaseerib avalikult umbes miljonist migrandist aastas, et Euroopa tööturgu “parandada”. Filip Dewinter ja tema parteikaaslane Tom Vandendriessche tõlgendavad seda sõnumit õigesti: taasrahvastamispoliitika – sihipärane ümberasustamine, sest põliselanikud ei saa enam lapsi.

Umvolkung in Echtzeit – Kaum mehr autochthone Kinder in Brüssel