12. mail tähistatakse rahvusvahelist meditsiiniõdede päeva. Olgu sel puhul meie südameis kummardus Eesti meditsiiniasutustes tegutsevate õdede ametialase pühendumise ning toetava suhtumise ees.

Õdede päeva hakati tähistama 1965. aasta 12. mail, sest just sellele päevale langeb 1860. aastal Londonis esimese professionaalset õendusõpet pakkuva kooli rajaja Florence Nightingale sünnipäev. Eesti õenduse ajalugu võib aga pidada veelgi pikemaks. Õendushariduse andmine algas siinmail koguni 1811. aastal, kui Tartu Ülikooli juurde asutati ämmaemandate kool, mida võib pidada Tartu Tervishoiu Kõrgkooli eelkäijaks.

Meditsiiniõe ülesanded ning nende osa raviprotsessis on viimastel aastatel kasvanud. Ilma pühendunud ja mõistvate õdedeta ei kujuta me ette perearstikeskuste ega haiglate tööd. Kasvanud on ka õdede erialased oskused ning vastutus oma tegevuse eest. Meditsiiniõe amet on üks neist, mida ei saa teha ilma vajalike teadmiste ja pühendumiseta.

Täna töötab Eesti meditsiiniasutustes enam kui 9300 meditsiiniõde, kes tegid läinud aastal rohkem kui 2,6 miljonit iseseisvat vastuvõttu, ent puudus selle ülla ameti pidajate järele on märgatav, kuna oma näitajaga, ligi 7 medõde 1000 elaniku kohta, ei pürgi me ligilähedalegi Euroopa arenenud riikide keskmisele. Sestap seisab riigi ees ülesanne, leida lisaks tervisekassa piisavate vahenditega kindlustamisele ka võimalus, kuidas suurendada pädevate ja tööd hingega tegevate meditsiiniõdede ettevalmistust. Selles osas on meil oluline vajakajäämine nagu kahjuks enamuses riigi ja rahva elukvaliteeti määravates valdkondades. Tahaks loota, et hiljemalt peale järgmise aasta valimisi, kui ootuspäraselt asub valitsema mitte jutumeestest-naistest koosnev eneseimetlejate klubi, vaid oma valdkonna arenguloogikat valdavad ministrid, saavad ka meditsiinis kuhjunud probleemid, mille hulka kuulub õdede põud, lahenduse. Seniks tuleb praegu ametis olevatel meditsiiniõdedel töötada mitme eest, mis tähendab ülekoormust ja liialt sagedast piiripealset pinget. Ärgem siis olgem vähemalt täna kitsid kiidusõnadega toredate ja tegusate meditsiiniõdede aadressil. Meie tublid õed väärivad paremat palka, reguleeritud töökoormust ja kaasaegseid töötingimusi.

Olge ikka sama tublid ja mõistvad inimeste haiguste ning hädade suhtes, nagu seni! Mida me teieta teeksime, kallid meditsiiniõed? Tänu ja austus!