Mõjutamisasjatundjad teavad: kõige tõhusam on töödelda mõjutatava alateadvust. Ja teha seda mitte suure pauguga, vaid samm-sammult, järgides rahvatarkust „tilkuv vesi uuristab kivi”.

Mõistagi teavad seda oivaliselt ka peavooluajakirjanduse väljaanded (loe: hääletorud), sealhulgas Eesti peavooluajakirjanduse üks tuntumaid esindajaid, internetiväljaanne „Delfi”. Raha üliasjatundlike hoiaku- ja käitumismõjutajate palkamiseks jätkub „Delfi” omanikel piisavalt.

Selle põhimõttega täies kooskõlas olevaks saab nimetada 22. septembril 2025 „Delfis” ilmunud uudist, mil pealkirjaks „Värske küsitlus: Keskerakond võib saavutada Tallinnas ainuvõimu, EKRE jääks volikogust välja”, autoriks aga Karoliina Vasli.

Sellise pealkirja ning ka uudise tagamõte on minu hinnangul päevselge: tekitada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (lüh. EKRE) valijates kõhklus: „Kas ikka tasub seekord raisata oma häält erakonnale, kelle pääs volikokku on kahtlane? Äkki oleks arukam hääletada hoopis mõne teise erakonna poolt, kes väidab end olevat samuti konservatiivse?”

Tavaolukorras see võte toimikski. Ent antud juhul siiski ei toimi. Ja seda väga lihtsal põhjusel: EKRE valija on väga eriline, hoopis teistsugune kui teiste erakondade valija. Vilunud mõjutamisasjatundjad jätsid selle asjaolu aga kahe silma vahele.

„Kuidas nii?” võib siinkohal küsida nii mõnigi üllatunud lugeja. „Mis vea need mõjutamisspetsid siis ikkagi tegid? Mille poolest on EKRE valija siis nii eriline, et muidu nii lollikindel ajuloputusvõte talle ei mõju?!”

Vastan: peamisi põhjusi on kaks. Esiteks, suur või koguni suurem osa EKRE valijaist „Delfit” üldse ei loegi, kuna peab seda liberastide käepikenduseks, tõeliseks sopaväljaandeks. Teiseks aga: see osa EKRE valijaist, kes „Delfit” aeg-ajalt siiski loeb, ei saanud ülalmainitud uudist lugedes üldse aru, et seal käib jutt nende meeliserakonnast. Ei saanud aru aga sellepärast, et seal polnud kordagi öeldud, et EKRE ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on üks ja sama partei.

Mäletatavasti muudeti EKRE viimatisel üldkogul (5. aprillil 2025 Tallinnas) erakonna nime just sellepärast, et suur või koguni suurem osa EKRE valijaid ei teadnud/taibanud, et EKRE on sama, mis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Seda tunnistas Eesti Rahvusringhäälingule toona ka EKRE esimees Martin Helme ise.

EKRE-väliste Eesti kodanike ja ka välismaalaste seas leidus tollal üsna palju neid, kes EKRE valijate vaimse arengutaseme üle nalja heitsid. Kuid elu näitas, et õigus oli hoopis EKRE eksimatul juhtkonnal, kes teadis suurepäraselt, et ka seisev kell näitab kaks korda päevas õiget aega, ning et kirjaoskamatu ei saa vaenlasele luurearuandeid kirjutada ka parima tahtmise juures.

Mida öelda käesoleva loo kokkuvõtteks?

Ennekõike seda, et nii Eesti peavooluajakirjandusel kui teda aitavatel mõjutamisasjatundjatel tasub endale selgeks teha oma sihtrühma eripära, keda tahetakse üldse mõjutada. Vastasel juhul ähvardab neid oht jääda lolliks. Nagu kallutatud pealkirjaga uudise abil EKRE tõsiusklikke valijaid mõjutada püüdes jäädigi.

Seega: üleskutset „õppida! Õppida! Õppida!” tasub järgida nüüdisajalgi. Eriti just „Delfi” toimetusel. Elame ju ikkagi elukestva õppe ajastul.

Allikad:

1) https://www.delfi.ee/artikkel/120405196/varske-kusitlus-keskerakond-voib-saavutada-tallinnas-ainuvoimu-ekre-jaaks-volikogust-valja

2) https://www.err.ee/1609655216/ekre-muutis-ametlikku-nime-ja-valis-taas-esimeheks-martin-helme