Reformierakondlik riigikogulane Marko Mihkelson kipub me maailmajagu kujutama elusolendina. Miks?

Riigikogu välisasjade komisjoni esimees Marko Mihkelson peab Euroopat nähtavasti taignaks või pärmiks. Või millekski muuks samasuguseks, mis saab laieneda lihtsalt niisama, oma suva kohaselt.

Sellised mõtted tulid mulle pähe pärast seda, kui olin läbi lugenud 29. oktoobril 2026 Eesti Rahvusringhäälingu kodulehel ilmunud arvamusloo „Marko Mihkelson: Euroopa otsustav valik: kas Venemaale järele anda või agressioon tagasi lüüa?” sissejuhatuse. Nimelt selle: „Euroopa seisab otsustava valiku ees. Kas anda Venemaa survele järele ja leppida olukorraga, kus agressioon muudab jõuga Euroopa piire ning seab kahtluse alla kogu meie julgeolekukorra? Või kaitsta ühtset, vaba ja laienevat Euroopat ajal, mil autoritaarsed režiimid kogu maailmas oma mõjuvõimu suurendavad, kirjutab Marko Mihkelson.”

Küsisin endalt: „Oot-oot! Kuidas saab Euroopa  l a i e n e d a ? Mis suunas ja kelle arvelt? Sest Euroopa geograafilised piirid on ju paika pandud, meelevaldselt neid muuta ei saa.”

Seejärel lugesin loo läbi. Ja taipasin, et olin Marko Mihkelsonile liiga teinud. Sest kõnealuses arvamusloos ei kasutanud ta väljendit „laienev Euroopa” kordagi. Seega oli Mihkelsoni kirjutist toimetanud rahvusringhäälingu toimetaja Urmet Kook teinud isetegevust. Mis tagamõttega, teab küllap ainult Kook ise.

Totrust nimega „laienev Euroopa” ma sellest loost niisiis ei leidnud. See-eest leidsin midagi muud väga pentsikut: Mihkelson räägib seal Euroopast nagu elusolendist. Kellestki sellisest, kel on oma tahe, vajadused ja eesmärgid, ning kes peab ennast kaitsma ja Venemaad ründama. Ah jaa, peab kaitsma ka Ukrainat.

Kui Euroopa-nimelises maailmajaos asub kogu Ukraina ning suur osa Venemaast, siis kuidas näeks välja Mihkelsoni kujutletud kaitse ja rünnak? Kas Mihkelsoni meelest Ukraina asub siis väljaspool Euroopat, nagu ka Uuralini ulatuv osa Venemaast? Seda loogikat järgides peaks Euroopa idapiir jooksma mööda Ukraina läänepiiri. Või kuidas?

Või on Euroopa nagu sõnakuulmatu käe sündroomi põdev inimene, kelle vasak käsi kipub teda kägistama ning selle takistamiseks peab parem käsi mängu panema kogu oma jõu ja leidlikkuse? (Sõnakuulmatu käe sündroom (inglise keeles alien hand syndrome) tekib inimesel teatavasti siis, kui ta ajupoolkerade vahelised närviühendused on läbi lõigatud. Varemalt kasutati seda võtet langetõve ravimiseks, kuid viimaks asendati muude ravivõtetega, kuna sõnakuulmatu vasaku käe tekitatavad ebameeldivused osutusid juba liiga häirivaks.)

Eurotarkadel on oma loogika täiesti olemas

Et asi oleks veelgi segasem, paigutab Mihkelson kõnealusesse arvamusloosse ka sellise tarkusetera: „Euroopast ei tohi rääkida Euroopata ning Ukraina tulevikku ei saa otsustada Ukrainata.”

Kuna Mihkelson ei viita, kellelt see tarkusetera pärineb, siis järeldan, et ta mõtles selle välja ise. Tõsi, nähtavasti kellegi temast veelgi omapärasema isemõtleja eeskujul. Sest mulle meenus kohe, et 16. septembril 2026 Strasbourg’is peetud kõnes oli Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen nimetanud Euroopa Liitu järjekindlalt Euroopaks.

Sellele juhtis päev hiljem tähelepanu Tallinna Tehnikaülikooli audoktor, endine Tšehhi peaminister ja president Václav Klaus.

Nimekas Tšehhi päevalehes „Mladá fronta DNES” ilmunud arvamusloos tegi ta von der Leyeni kõne pihuks ja põrmuks, tolle isevärki kõnepruugi kohta kirjutas aga järgmist: „Proua Leyen ajab pidevalt segi sõnad „Euroopa Liit” ja „Euroopa”. Euroopa on kontinent, Euroopa Liit on inimeste loodud organisatsioon. Samamoodi on kontinent Ameerika ja Ameerika Ühendriigid on üks selle kontinendi riikidest. See (=Euroopa Liidu ja Euroopa segiajamine. – T. K.) on Brüsseli ametnike ja ideoloogide pidev seisukoht, aga me ei saa sellega leppida. Isegi hüüded [U. Von der Leyeni 16. septembri kõne] lõpus „Es lebe Europa. Long Live Europe” („Elagu Euroopa!” – T. K.) on naeruväärsed. Euroopa ei ole elusolend, seega ta ei saa elada. Ta saab eksisteerida.”

Kui nii, siis muutub üha mõistetavamaks ka ajend, mille mõjul Urmet Kook kirjutas kõnealusele Marko Mihkelsoni arvamusloole just sellise sissejuhatuse. Sest kuigi kirjatükis endas pole tõepoolest sõnagagi juttu taigna moodi laienevast Euroopast, siis ometi oleks täiesti ülekohtune toimetajale ette heita seda, et ta sellise sissejuhatuse abil tekitab lugejal küsimuse: „Kas Euroopat iga hinna eest elusolendina kujutajaks saab olla keegi muu kui tainapea?”

Allikad:

1) https://www.err.ee/1610180206/marko-mihkelson-euroopa-otsustav-valik-kas-venemaale-jarele-anda-voi-agressioon-tagasi-luua 

2) https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa

3) https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit

4) https://www.klaus.cz/clanky/5818 

5) https://www.klaus.cz/clanky/5819

6) https://www.klaus.cz/clanky/5820