stuudio.uudistekeskus.ee

stuudio.uudistekeskus.eu

stuudio4.uudistekeskus.ee

Kuidas muuta Ukraina piire vägivallatult

Ukraina võitlus on kõigi vabade rahvaste võitlus terrori ja türannia vastu! Me ei saa aktsepteerida piiride muutmist väevõimuga,” kirjutati Isamaa Erakonna „Facebooki”-postituses 24. augustil 2025, Ukraina iseseisvuspäeval.

Selline mõte on Eesti poliitmaastikul täiesti uudne, ja sellisena näitab, et Isamaa järgib oma uusimat valimisloosungit „Eesti vajab muutust!”. Sest on ju Eesti lahutamatuks osaks ka Isamaa, sestap on täiesti loomulik, et Eesti muutmist alustatakse iseenese muutmisest. Kas või suhtumises piiride muutmisse.

Mulle meeldis kõnealune Isamaa enesemuutmisotsus nii väga, et kirjutasin ülalmainitud postitusele kohe sellise kommentaari: „Kui ei saa leppida piiride muutmisega väevõimuga, siis lahendus on väga lihtne: tuleb teha rahvahääletus. Näiteks Taga-Karpaatias. Ja küsida sealsetelt põlisasukatelt, kas nad oleks meelsamini Ukraina või Ungari koosseisus. Ja pärast siis selle rahvahääletuse tulemust austada. Samamoodi saaks rahvahääletusel küsida Lääne-Ukraina elanikelt, kas nad oleks meelsamini Ukraina või Poola koosseisus. Ning Bukoviina elanikelt, kas nad oleks meelsamini Ukraina või Rumeenia koosseisus. Vastus tuleks niisiis täiesti vägivallatult.”

Suure tõenäosusega lõpeks iga ülalmainitud rahvahääletus sellega, et enamus hääletaks Ukrainast eraldumise poolt. Iga tõeline Ukraina-sõber ainult rõõmustaks selle üle. Sest sellise hääletustulemuse mõjul toimuv piirimuutus tähendaks ju seda, et vähemalt osa praeguse Ukraina kodanikest saaks hoobilt nii Euroopa Liitu kui ka NATO-sse. Põhjus on lihtne: mõlemasse mainitud rahvusvahelisse organisatsiooni kuulub nii Poola, Ungari kui ka Rumeenia.

See omakorda tähendab, et jutuksolevate piirkondade kordategemise põhiraskus jääbki kanda sel kolmel riigil. (Sellevõrra rohkem saavad siis teised EL-i riigid toetada jäänuk-Ukraina kordategemist.) Ja kõik kolm teevad seda siis suurima rõõmuga, kuna tegu on nende iidsete aladega, mis sattusid omal ajal Ukraina koosseisu kas vale või vägivallaga või koguni mõlemaga.

Ukraina osaks väevõimuga

1940. aastal okupeeriti ja annekteeriti Põhja-Bukoviina Nõukogude Liitu ja sai Ukraina NSV osaks. Bukoviina oli 1941–1944 osa Suur-Rumeenia Bukoviina kubermangust, mille pealinn oli Cernăuți. Alates 1945. aastast oli Põhja-Bukoviina taas Nõukogude Liidu ja Ukraina NSV osa,” kirjutab Bukoviina-alastest piirimuudatustest „Vikipeedia”.

Bukoviina ärarebimine Rumeenia küljest toimus Molotovi–Ribbentropi pakti (lüh. MRP) mõjul. Mainitud sobing sündis mäletatavasti 23. augustil 1939. „Sama aasta septembris tungis Nõukogude Liit Poolasse ning Galiitsia ja Volõõnia langesid ka Nõukogude võimu alla. 1940. aastal nõudis Nõukogude Liit Rumeenialt ultimaatumiga välja ka Bessaraabia ning Bukoviina. Teise maailmasõja lõpupäevil jõudsid Nõukogude väed ka Taga-Karpaatiasse, okupeerisid selle ja kuulutasid välja Tagakarpaatia Ukraina Vabariigi, mis Nõukogude Liiduga liitus. Tšehhoslovakkia tunnustas piiride muutust 1946. aastal ning nõnda sai terve tänapäevane Lääne-Ukraina esimest korda ajaloos ühe riigi alla ühendatud,” seisab „Vikipeedia” artiklis, mis käsitleb Lääne-Ukrainat.

Nagu ülaltoodust näha, oli nende piirimuudatuste toimumisviis kõike muud kui vägivallatu. Teisisõnu: piire muudeti seal väevõimuga. Enne 24. augustil 2025 toimunud kannapööret suhtumises Ukraina(gi) piiride muutmisviisi oli Isamaa suhtunud jutuksolevatesse piirimuudatustesse täiesti sallivalt, vahest koguni poolehoiuga. Isamaa juhtkonda ei häirinud põrmugi sellise suhtumise kahepalgelisus: ühest küljest tauniti küll karmilt MRP-d ja selle järelmeid (kõige valjemini iga aasta 23. augustil Hirvepargis peetaval kõnekoosolekul), teisest küljest aga leiti, et MRP need järelmid, mis puudutasid Ukrainat, olid väga head. Mulle igatahes pole siiani ette sattunud ainsatki viidet sellele, et Isamaa oleks kas või kordki nõudnud MRP järelmite kui nõukoguliku pärandi jäänukite kõrvaldamist Ukrainast: Lääne-Ukraina, Taga-Karpaatia ja Bukoviina tagastamist nende õigetele omanikele.

Taga-Karpaatia rahvahääletustest

Tõsi küll, riiki, mille küljest Nõukogude Liit pärast Teist maailmasõda Taga-Karpaatia ära rebis – Tšehhoslovakkiat – enam pole. Küll aga on olemas Ungari ja Slovakkia. Mõlemal on Ukrainaga ühispiir. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist saanukski siis korraldada rahvahääletuse, et uurida Taga-Karpaatia põlisasukatelt, millise riigi koosseisus nad oma tulevikku kõige meelsamisi näeks.

Tõele au andes tuleb mainida, et pärast Nõukogude Liidu lõppu ütlesidki Taga-Karpaatia põliselanikud rahvahääletusel vägagi selge sõnaga, et pooldavad võimalikult suurt autonoomiat. Ukrainast eraldumist neile valikuvõimalusena paraku ei jäetud. Muidu küllap valinuksidki hoopis selle.

Kirjutasin sellest 2014. aastal välispoliitikaajakirjas „Maailma Vaade”, mida andis välja tollane Europarlamendi saadik Tunne Kelam. Olgu mäluvärskenduseks siinkohal toodud asjaomane katkend mu tollasest kirjutisest: „Ungarlaste ja ka russiinide autonoomiataotlus tugineb kahe, 1991. aastal peetud rahvahääletuse tulemustele. Nimelt küsiti 1991. aasta 1. detsembril Taga-Karpaatia elanikelt, kas nad soovivad oblastile autonoomiat, Beregszászi rajooni elanikelt aga, kas nad soovivad ungari valimisringkonna loomist. Esimesele küsimusele vastas jaatavalt 78%, teisele aga 81,4% osalenutest. Kuna samal päeval peeti ka Ukraina iseseisvusreferendum ja presidendivalimised, siis oli osavõtt väga aktiivne ja väljendas Taga-Karpaatia elanikkonna tahet ilmekalt.

Ukraina võimud kuulutasid toona mõlemad kohalikud rahvahääletused õigustühiseks. Ainus mööndus, mis Taga-Karpaatia põliselanikele tehti: lubati rajada vabamajandustsoon.

Mõlemad põlisrahvad peavad toonaseid referendumeid aga oma autonoomiataotluste õiguslikuks aluseks praegugi. Olles kogenud keskvõimu soovimatust nende vajadusi rahuldada, töötasid mõlemad välja ühise haldusüksuse kava. Selle nimeks saaks Taga-Karpaatia Russiinide ja Ungarlaste Regionaalne Konföderatsioon. Võim jaguneks seal russiinide ja ungarlaste vahel võrdselt. Russiini enamusega ala pealinnaks saaks Munkács (=Mukatševo), ungari enamusega ala omaks aga Beregszász. Seadusandlik võim kuuluks ühisparlamendile – Ungari-Russiini Rahvuskogule.

Konföderatsioonikava loojate peamised põhjendused on järgmised:
1) ungari enamusasustusega osa luuakse autonoomse oblastina Euroopa Liidu regionaalpoliitika raames (märksõna „regioonide Euroopa“);
2) Taga-Karpaatia ungarlaste autonoomne oblast oleks üheaegselt sillaks Ukraina ja Ungari, Ukraina ja NATO ning Ukraina ja Euroopa Liidu vahel;
3) kõnealune autonoomne üksus võib muutuda piirkonna majanduse eestvedajaks.

Plaani ilmsikstulekul (2013. aastal Taga-Karpaatia internetiväljaandes „Tribuna”) puhkes Ukraina ajakirjanduses äge vaidlus, mille käigus seda autonoomiakava enamasti tauniti, vaikides samas maha selle õigusliku aluse – kaks 1991. aasta rahvahääletust. („Maailma Vaade” nr. 24, „Ungari valikud Ukraina kriisi ajal ja nende ajendid”.)

Üks Isamaa-nimeline erakond on rahvahääletuse-trummi seoses Taga-Karpaatia tulevikuga siiski tagunud. Nimelt Ungari parlamenti kuuluv rahvuskonservatiivne erakond Meie Isamaa. Kui varem nõuti Taga-Karpaatiale võimalikult suurt autonoomiat Ukraina koosseisus, siis viimasel ajal nõutakse üha enam juba iseseisvusreferendumit. Seega rahvusvahelise õigusega täiesti lubatud vägivallatut piirimuutmisviisi.

Juhtlause „Eesti vajab muutust!” järgimist iseendast alustanud Isamaa Erakonnale peaks Meie Isamaa soovitatav lahendus niisiis sobima, pärast 24. augustit 2025 täitsa kindlasti. Samuti on täiesti loomulik eeldada, et kõigi vabade rahvaste võitlust terrori ja türannia vastu pooldav Isamaa juhtkond kiidaks heaks mõtte lisada Taga-Karpaatias korraldatava piirimuutmisreferendumi sedelile eraldi küsimus russiini rahvusest hääletajatele: „Kas soovite edasi olla riigi koosseisus, kus russiine ei tunnistata eraldi rahvusena, vaid peetakse nende tahtmist eirates ukrainlasteks, või eelistate elada nüüdsest riigis, kus russiine on rahvusena tunnistatud ja nende kultuuri igati toetatud alati?”


Allikad:

1) https://et.wikipedia.org/wiki/Bukoviina

2) https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4ne-Ukraina

3) https://www.maailmavaade.ee/nr-24/ungari-valikud-ukraina-kriisi-ajal-ja-nende-ajendid

4) https://hellomagyar.hu/2022/07/27/medvegyev-a-nyugat-ugy-szamol-magyarorszage-lesz-karpatalja/

5) https://magyartudat.com/megeshet-hogy-karpatalja-a-krimi-forgatokonyv-alapjan-kivalik-ukrajnabol-2/

  • Tõnu Kalvet

    Olen ajakirjanik ja tõlkija. Tunnen maailma vastu elavat huvi, seetõttu olen Harju keskmisest tunduvalt mitmekülgsem.

    Related Posts

    Miks reanimeerida laipa

    Oktoobrikuus toimuvad kohalike võimuorganite valimised on pannud poliitringkonnad kihama. Kihutustöö vajab ju tegemist ning oponendid sopaga ülevalamist, sest kes siis muu, kui ikka ise, peab vahetult enne valimis reitingu lakke…

    Loe edasi

    Lisa kommentaar

    Vali siit!

    „Heade mõtete kastis” on… elektrilevi-Diogenes!

    • By
    • august 28, 2025
    • 85 views
    „Heade mõtete kastis” on… elektrilevi-Diogenes!

    Miks reanimeerida laipa

    Miks reanimeerida laipa

    Videointervjuu! Dr Lasn ja dr Luks: ootasime küll reaktsiooni, kuid sellist rünnakut mitte

    • By
    • august 27, 2025
    • 23 views
    Videointervjuu! Dr Lasn ja dr Luks: ootasime küll reaktsiooni, kuid sellist rünnakut mitte

    Tallinna linnaruum muutub aina ohtlikumaks

    Tallinna linnaruum muutub aina ohtlikumaks

    Valgustee 18

    • By
    • august 26, 2025
    • 22 views
    Valgustee 18

    Tehnokraat 20

    • By
    • august 25, 2025
    • 24 views
    Tehnokraat 20