stuudio.uudistekeskus.ee

stuudio.uudistekeskus.eu

stuudio4.uudistekeskus.ee

Aga kui Trump nägi Alaskat Venemaaks nimetades tulevikku ette?

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump tundub olevat Ivan Pavlovi pärandi suur austaja. Kui Pavlov tegi katseid koertega, tekitades neil tingreflekse, siis Trump kontrollib samasuguste reflekside olemasolu või puudumist inimestel: ütleb või teeb midagi harjumatut, seejärel vaatab, kuidas steretüüpselt mõtlevad inimesed sellele reageerivad.

Üks viimatisi selliseid katseid toimus 11. augustil 2025, kui Trump ütles ametliku pressikonverentsi käigus koguni kaks korda, et teda ootavat 15. augustil ees sõit Venemaale, kohtuma president Vladimir Putiniga.

Paljud ajakirjanikud näitasidki seejärel veenvalt, et enne reageerivad, alles siis mõtlevad. Kui muidugi üldse mõtlevad. Näitasid seda seeläbi, et ruttasid kohe pasundama presidendi keelekomistusest, püüdes väidetavale keelekomistajale sel moel halba varju heita.

Neile ei tulnud pähegi endalt küsida: „Aga kui Trump ütles seda hoopis meelega? Äkki ta tahtis sellega vihjata millelegi eesootavale, või vähemalt kontrollida, kui suur osa ajakirjanikest mõtleb stereotüüpselt?”

Esmapilgul võib seda ju mõista, sest USA tipp-poliitikutegi seas on olnud üsna palju selliseid, kelle geograafiateadmised pehmelt öeldes lünklikuvõitu. Küll ajab keegi segi Slovakkia ja Sloveenia, küll pöördub Hispaania kuninga poole sõnadega: „Austatud härra president!” Eriti kurikuulsad olid selle poolest muidugi Bushi-vennaksed, kuid see ei seganud ühel neist saamast USA riigipeaks.

Trump muidugi Slovakkiat Sloveeniaga segi ei aja. Sest teab, et kui ajaks, siis puhkeks tal peres kohe äge kodusõda. Sloveeniast pärit abikaasa Melania hoolitseks selle eest siis kindlasti.

Väga kahtlane on seegi, et Trump ajaks nõrkade geograafiateadmiste tõttu segi Alaska ja näiteks Tšukotka.

Aga miks ta siis ikkagi nimetas Alaskat Venemaa osaks?

Segiajamise” kõige tõenäolisemad põhjused

Peamisi „segiajamise” põhjusi võib olla kaks. Üks kasvab välja teisest.

Esiteks teadmine, et leping, millega USA sai Venemaalt endale Alaska, polnudki ostu-müügileping, vaid oli hoopis rendileping, ja et selle rendilepingu tähtaeg on kas juba läbi saanud või kohe-kohe läbi saamas. Rahvusvahelise õiguse järgi on USA siis Venemaa nõudmise korral kohustatud Alaska tolle eelmisele omanikule tagastama. Ja kui mingi väikeriigi samasugust nõudmist saaks USA juhtkond ju külmalt eirata, siis Venemaaga suheldes selline võte juba läbi ei läheks.

Teiseks soov pakkuda Venemaale tehingut: pikendame lepingut veel mõneks ajaks (näiteks kolmekümneks aastaks), kuid seda Venemaale senisest palju soodsamatel tingimustel. Näiteks andes Venemaa ettevõtetele Alaskal tegutsemiseks peaaegu vabad käed, Venemaa kodanikele aga sinnasõitmiseks viisavabaduse.

Sel moel voolaks Alaska majandusse Venemaalt vägagi märkimisväärsed rahavood, mis ühtlasi vähendaks USA võimude kohustustekoormat selle karmi loodusega osariigi ülalpidamisel, samas saaks Trump koos oma meeskonnaga uhkelt kuulutada: „Näete, teemegi Ameerika uuesti suureks!”

Tšukotka ja Alaska vaheline läbipääs – Beringi väin – omandab geopoliitikas seda suurema kaalu, mida rohkem vabaneb Põhja-Jäämeri jääkattest. See on üks paljudest põhjustest, miks püüab Venemaaga hästi läbi saada ka Hiina Rahvavabariik. On ju suur vahe, kas Hiina kaubad jõuavad Euroopa turule praegust teed kaudu, s.t. üsna suure ringiga, või tunduvalt lühemat teed pidi – Põhja-Jäämere kaudu. Hoogsalt väheneva jääkattega Põhja-Jäämeri ongi oluline põhjus, miks Venemaasse tõrjuvalt suhtuda püüdnud Arktika riigid on lihtsalt sunnitud oma jäika hoiakut muutma.

USA, mida juhib Donald Trump, paistab olevat üks esimesi Arktika riike (vahest koguni üldse kõige esimene), kes on sellele äratundmisele jõudnud.

Millal jõuavad samale äratundmisele need, kes enne reageerivad ja alles siis mõtlevad, näitab juba tulevik. Ivan Pavlov jälgiks seda katset igatahes suure huviga.

Tõnu Kalvet

P.S. USA sõltuvuse Venemaast uraaniostu-vallas, samuti kosmosekoostöö-vallas jätsin seekord teadlikult mainimata, kuna mõlemad on ju teada igaühele, kes geopoliitikat ja välispoliitikat vähegi jagab. Pavlovi koerte sugustele klähvijatele muidugi mitte, kuid nende klähvimist ei võetagi ju tõsiselt.


Allikad:

1) https://meediavalvur.ee/meediavalvur-tuulelipp-nimega-donald-trump/

2) https://www.eurointegration.com.ua/rus/news/2025/08/11/7217789/

3) https://www.pravda.com.ua/rus/news/2025/08/11/7525687/

4) https://www.finreport.sk/agenturne-spravy/trump-sa-pred-cestou-na-aljasku-dvakrat-pomylil-a-povedal-ze-ide-do-ruska/

5) https://svet.sme.sk/c/23530084/trump-putin-usa-rusko-aljaska.html

6) https://et.wikipedia.org/wiki/Beringi_v%C3%A4in 

7) https://www.youtube.com/watch?v=Yjc_wFI1pUI

  • Tõnu Kalvet

    Olen ajakirjanik ja tõlkija. Tunnen maailma vastu elavat huvi, seetõttu olen Harju keskmisest tunduvalt mitmekülgsem.

    Related Posts

    Lisa kommentaar

    Vali siit!

    Aga kui Trump nägi Alaskat Venemaaks nimetades tulevikku ette?

    Aga kui Trump nägi Alaskat Venemaaks nimetades tulevikku ette?

    „Heade mõtete kastis“ on… seakatk!

    • By
    • august 13, 2025
    • 87 views
    „Heade mõtete kastis“ on… seakatk!

    Toomas Paur ja Andrus Sukles: Tai ja Kambodza konfliktist

    • By
    • august 12, 2025
    • 14 views
    Toomas Paur ja Andrus Sukles: Tai ja Kambodza konfliktist

    Ajuloputus #14: Lamemaalaste koosolek, Telegram.ee

    • By
    • august 12, 2025
    • 15 views
    Ajuloputus #14: Lamemaalaste koosolek, Telegram.ee

    Eesti teel hädaorust LGBTIQ paradiisiks

    Eesti teel hädaorust LGBTIQ paradiisiks

    Meduuside sissetung sundis Prantsusmaal seiskama tuumajaama

    Meduuside sissetung sundis Prantsusmaal seiskama tuumajaama