Mõnel helgel viivul ärkab ka Eesti inimestes lootus, et valitsus on kõik lollid ettepanekud juba välja käinud ja mõistes enda vigu, hakkab tegelema tõeliste probleemidega, ent oota sa, michaliitlikel ajuhiiglastel on varuks üha üllatavamad ideed, kuidas riiki mudaliigasse surudes pasundada enneolematutest võitudest nn euroopalike väärtuste kehtestamisel. Napi 10% valijate toetust omaval vähemusvalitsusel on võimsa majandusministri Erkki Keldo juhtimisel valminud enneolematu plaan, kuidas muuta Eesti parimaks kohaks Euroopa Liidus LGBTIQ-inimesena elamiseks. LGBTIQ, see on Eesti tulevase edu alus, sest virisegu oma elu heteroinimestena tuksi keeranuid pensionärid palju tahes, või kurtku paljulapselised toimetulekuraskusi, miski pole võrreldav sellega, kui LGBTIQ-inimeste näod on naerul, kuna riik hoolitseb nende eest. Kooskõlastusringil oleva LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtete ja tegevuskava 2025–2030 eelnõu, hõlmab nii haridust, tööelu, tervist, turvalisust kui väidetavalt ka välispoliitikat.
LGBTIQ lasteaeda ja kooli.
Tõeline ideoloogiline teadlikkuse kasvatamine, eesmärgiga muuta ajast ja arust heterosuundumused ägedateks uuseuroopalikeks LGBTIQ põhimõteteks, peab Reformierakonna helgel juhtimisel saama alguse juba lasteaias ning muidugi süvenema koolis. Selleks saab Haridus- ja teadusministeerium soovituslikud juhised õppekavade rakendamiseks, mis käsitlevad sobivas seoses LGBTIQ-teemasid erinevates ainevaldkondades. Korrutustabel saab kindla samasoolise veetluse aluse, keemilised elemendid haakuvad samasoolise partneri ihalusega ning iga elemendi tähis saab juurde kindla viite LGBTIQ kultuurile, ehk siis näiteks vett tähistatakse uute suuniste kohaselt H2OLGBTIQ, rauda FeLGBTIQ jne. Kirjanduse tunnis õpitakse, kuidas Vargamäel käis Andres Pearuga ehal ja Krööt Mariga sõpsikus. Kooli lõpetades on iga endast lugupidav õpilane teinud läbi soomuutuse ja vihkavad stagnante, kes julgevad vanamoodsalt himustada mõnd vastassugupoole esindajat.
LGBTIQ vaenlastele täie rauaga.
Juba Hitler ja Stalin teadsid, et vägivaldselt pealesurutud lollusi ei hakata täitma, kui puudub tõhus riiklik survemehhanism. Sestap plaanib meiegi tõhus valitsus selleks, et LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtete ja tegevuskava üle lihtsalt irvitama ei hakataks, kaasata nii politseijõud kui ka õigussüsteemi, et va vastalised heterojätised karistatud saaksid. Ülimenukaks tõotavad muutuda vaenust ja vägivallast alaraporteerimise vähendamiseks loodavad piirkonnapolitseinike kontaktpunktid LGBTIQ-inimeste ja politsei vahel. Siiani on ju häbematult vähe kaebusi pahalaste peale, kes ei hinda omasooiharust inimkonna ülimaks saavutuseks. Olukord peab muutuma ja keelekandmine naabrite, sõprade, tuttavate peale, nende LGBTIQ vaenulikkuse tõttu, kasvama senisega võrreldes kordades. Kes siis meil Eestis ei teaks, et pealekaebamine on demokraatia isa ning valikuline õigussüsteem selle samasooline ema. Karistusseadustikku lisatakse aga vaenukuriteo koosseis seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnuste alusel. Mõelge millised võimalused! Kui naabrimees hakkab sulle millegagi pinda käima või ülemus kipub nõudma, et oleksid tööl kaine, silkad politseisse ja teatad, et kuulsid teda rääkimas anekdooti pededest. Naaber või boss viiakse plaksust plate peale ja seejärel Tartu vanglasse, kus vaatamata rootsi spetsialistidele pidavat ikka veel kohti üle jääma.
Võitlus viimase hetero vastupanu murdmiseni.
Õigusruumis kavatseb meie innukas ametnikearmee võidelda selle nimel, et võrdse kohtlemise seaduses oleks seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimine  tööelu kõrval keelatud ka toodete ja teenuste kättesaadavusel, sotsiaalteenuste saamisel ning hariduse ja tervise valdkondades. On ju õiglane, kui kauplustes leiab populaarsete toodete juures sildi, et kaup on mõeldud vaid LGBTIQ-inimestele ning muu madal mass hoidku sellest eemale. LGBTIQ-inimestele tuleks maksta sooliselt harimatutega kolm korda suuremat pensioni ja miks mitte ka toetusi, pidamaks vastu selles näruses maailmas, kus LGBTIQ-soodumust veel vähe ülistatakse. Tervishoius aga tuleb luua olukord, kus LGBTIQ-inimesed saavad arsti juurde eelisjärjekorras, ega pea sarnaselt heterosaastale kuude kaupa ootama, millal neile suvatsetakse abi osutada. LGBTIQ-inimesed lihtsalt väärivad seda, kuna on LGBTIQ-inimesed, ja punkt.
Mis maksab Eesti muutmine ülemaailmseks LGBTIQ keskuseks ?
Muidugi võib mõni pahatahtlik küsida, mida see suur LGBTIQ-tamine lihtsale vanamoodsale lapsi saavale inimhulgale maksma läheb. Sellele vastab tunnustatud LGBTIQ-minister Keldo, et kurat seda öelda oskab, sest pole teada, palju neid LGBTIQ-lasi meil üldse on. Aga selle vea tahab Keldo kiirelt parandada. Perekonnaseisutoimingute seaduses kaasajastatakse sooandmete muutmises kasutatavat terminoloogiat ja tõde ujubki päevavalgele. Igatahes teab minister, et tänu tublile LGBTIQ rabelemisele langeb aastaks 2030 ahistamist kogenud LGBTIQ-inimeste arv 48 protsendilt 40-le. Samas sedastab tegevuskava, et LGBTIQ-inimesed kogevad ikka veel jahmatavalt suures ulatuses vägivalda. Viimase viie aasta jooksul on üheksa protsendi Eesti LGBTIQ-olendite vastu toimunud füüsiline või seksuaalne rünnak. Võta siis nüüd kinni, kas kannatavad 40 või 9 protsenti, ja kas rünnak toimus LGBTIQ-laste endi vahel või oli juhuslikult seotud ka mõni teine tõug, aga keda kotib!
Ent siiski, mis see LGBTIQ tramburai ikkagi maksab? Kes seda teab, aga mõnede sadade millidega võib aastas siiski arvestada, sest tegevuskava nõuded vajavad rahastamist. Võtame või nõude koolitada igal aastal kõigi asutuste ja ettevõtete juhtkondi ning personalitöötajaid, kuidas luua LGBTIQ-kogukonda kaasav, võimestav ja turvaline töökeskkond. LGBTIQ-teema lisatakse märgisele “Peresõbralik tööandja”, “Tervist edendav töökoht” ja “Austame erinevusi”. Politseinike, piirivalvurite ja vanglatöötajate teadlikkuse tõstmiseks, peavad nood igal aastal läbima Digiriigi Akadeemia kursused “Võrdse kohtlemise ABC”, “Soolise võrdsuse ABC”, “Võrdsed võimalused” ja “Kaitstud grupid”. Meetmeid, kuidas on kavas tõsta läbi LGBTIQ propageerimise meie sõjaväe võitlusvaimu ja luureorganite tõhusust, leiab kindlasti tegevuskava salastatud osas, millest iga heterokoll ei pea teadlik olema.
Kallis, mõttetu ja inimeste teadvust risustav, võib tegevuskava kokku võtta, ent keda huvitab demokraatlikus õigusriigis enamuse arvamus.
Juba meie põlvkonnal on õnn elada LGBTIQ paradiisis.
Igatahes seisab meil tänu micaeliitlikule valitsusele ja eriti nupumehest Erkki Keldole ees helge LGBTIQ-tulevik, ja kui seni pole ühiskonnas erilist vaenu omasooiharate vastu täheldatud, siis see ülepingutatud ja lapsi ahistav tegevuskava, toob vastandumise paratamatult kaasa. Ent ehk see ongi Keldo taoliste poliiträhklejate eesmärk, sest täiemõistuslikud inimesed ei saaks ju taolise soustiga tegeleda. Teisalt on LGBTIQ-hullus praegusele äpardunud reformiladvikule lausa leid, kuna nii on võimalik juhtida tähelepanu eemale riigi tõelistelt probleemidelt, milleks on majanduse allakäik, inimeste elatustaseme langus ja sündivuse madalseis, mida LGBTIQ-ülistamine veelgi pärsib. Üha enam eestlasi hääletab jalgadega, lahkudes maalt, mida juhivad äpud. Siis ongi hea mõte, tuua asemele LGBTIQ-tegelased kogu maailmast, sest oleme ju parimaks kohaks Euroopa Liidus LGBTIQ-inimesena elamiseks. Toimub tulevikuriigi vabastamine halbadest kodanikest, kes ei taha mõista valitsuse eesmärke ja vinguvad pidevalt, et pole piisavalt raha ja elu paistab trööstitu. Võrdsetest võrdsemad LGBTIQ-inimesed ei kurda, vaid vehivad rõõmsalt lippudega ja kuulutavad valjult, kui kaunis ja naudinguküllane on meestevaheline seks ja naistekeskis toimuv sängisamba.
Kas lasemegi Kristen Michali targal juhtimisel ja Erkki Keldo näpunäidete järgi muuta oma kodumaa universumi esimeseks väljasurevaks LGBTIQ-riigiks või suudame selle hulluse peatada ja pöörduda tagasi normaalsesse inimlikku maailma, kus mees on mees, naine naine ja armastusest sünnivad lapsed?