INIMESTE BIOLOOGILINE INFOSÜSTEEM

 Mis toimub inimese peas olevas mustas kastis

 Peatükk 3

 NÄHTUSED, MIS ON SELETATAVAD TELEPAATIA JA KOLLEKTIIVSE ALATEADVUSE OLEMAS OLUGA

Telepaatia

 Briti bioloog Rupert Sheldrake uuris telepaatilise infokanali olemasolu koerte ja nende omanike vahel (Rupert Sheldrake. Dogs That Know When Their Owners Are Coming Home: And Other Unexplained Powers of Animals. New York, Harper Perennial, 2002). Sheldrake kirjeldab terjer Jayteega tehtud katseid, kes oli Pam Smarti koer. Katsete ajal anti 5 miili kaugusel olevale Pamile telefoni teel juhuslikul ajal käsk  hakata koju tulema. Samal ajal filmiti kodus olevat koera pidevalt. Vaatlused näitasid, et Jaytee võttis sisse oma koha ukse juures ja hakkas Pami ootama kohe peale seda, kui Pam oli otsustanud hakata koju tulema. Koer aimas Pami kojutulekut õigesti ette 85 juhul sajast. Rupert Sheldrake on esitanud hüpoteesi, et infoülekanne koeraomanikult koerale toimus morfilise välja kaudu.

Telepaatia olemasolu kinnitab ka üks lugu ahvide käitumisest – nn saja ahvi efekt. 1952. aastal uurisid Jaapani teadlased Koshima saarel makaakide õppimisvõimet sel moel, et õpetasid ahve maguskartuleid ehk bataate enne söömist vees pesema ja jälgisid siis, kuidas see uuendus ahvide hulgas levib. Tulemus vastas üldjoontes sellele, kuidas inimesed uuendusi järk-järgult omaks võtavad. Hämmastav oli aga see, et teatud kriitilisest pesijate arvust alates ei hakanud kõik ahvid maguskartuleid pesema mitte ainult sellel saarel, kus neid õpetati, vaid ka naabersaarel, kus ahvidele maguskartulite pesemist ei õpetatud, kuid neid teise eesmärgiga jälgiti. Seda lugu käsitletakse kui sündinud fakti ja kirjeldatakse sellisena mitmetes raamatutes.

Sellest loost saab teha üldise järelduse, et elusolendid genereerivad nähtamatut hulkuvat infovälja, mis võib liikuda väga kaugele ja siis võib selle välja info nende elusolendite liigikaaslaste teadvusesse jõuda.

Uurijad on leidnud telepaatilise infolevi ka huntidel. Nad on jõudnud järeldusele, et kui hundid on jahil, siis teavad hundid üksteise asukohta ka siis, kui nad üksteist ei näe ega kuule ega haista. Neil on kollektiivne telepaatiline side.

Ebatavalist infolevi on märgata ka inimeste juures. Tehniliste probleemide lahendajatele (leiutajatele) on kogu maailmas kombeks välja anda patent, mis annab leiutajale ainuõiguse oma leiutist kasutada. On esinenud aga piisavalt palju juhtumeid, kus üks ja sama leiutis on tehtud üheaegselt maailma eri paikades. Mitu inimest on andnud üksteisest sõltumatult ja mõne päevaste või mõne tunniste ajavahedega patendiametile ühe senitundmatu tehnilise lahenduse kirjalikul kujul. Pole usutav, et inimeste mõtlemine on nii sünkroonne, et aastaid ja aastakümneid lahenduseta seisnud probleem leiab äkki lahenduse mõne tunni jooksul mitme inimese peas ühekorraga. Palju usutavam on see, et leiutis tehti algselt ikkagi ainult ühe inimese poolt ja info liikus mööda tundmatuid teid sellelt inimeselt teiste inimeste teadvusesse. Sellist tundmatut teed nimetataksegi telepaatiaks.

Kollektiivne alateadvus

 Ühed kollektiivsed loomad on sipelgad. Sipelgate uurimisel on jõutud väga huvitavatele järeldustele – sipelgapesa on targem kui sipelgas (Peter Miller. Tark parv. Äripäeva kirjastus, 2011).  Sipelgatel on tööjaotus – on sõdurid, pesahooldajad, prügikoristajad, haude ja emasipelga eest hoolitsejad, toiduvarujad jne. Toiduvarujate väljasaatmise otsustamine on spetsiifiline kollektiivne protsess, milles osalevad ka sõdurid. Mingeid käske, nagu inimestel, ei anta. Pole ühtegi sipelgat, kes tööjaotuse korraldab ja iga töö jaoks „ametijuhendi“ annab. Sipelgapesa on organismi sarnane, millel on sipelga ülene tarkus.

Siin tekivad samad küsimused, mis inimeste puhul. Millisele andmekandjale on sipelgate pesa tarkus salvestatud ja  kuidas sipelga väike infotöötlemise võime saab muutuda sipelgapesa suureks infotöötlemise võimeks. Arvata võib, et sipelgapesa tööd juhib nende kollektiivne alateadvus, mis on vaimu kujul.

Sipelgapesa koosneb kahest erinevast osast. Üks osa on materiaalne – sipelgad ja nende poolt ehitatud pesa. Teine osa on mittemateriaalne – sipelgapesa juhtiv vaimolend.

Inimeste massikäitumist alateadvuse mõjul on uurinud Elias Canetti (1905-1944). Canetti ei räägi küll otse kollektiivsest alateadvusest, kuid ta räägib massikäitumisest (Elias Canetti. Massid ja võim. Kirjastus Vagebund, 2000).

Canetti kirjeldatud massi tekkimist ja kadumist tuleks tõlgendada ühisalateadvuse tekkimise ja kadumisena. Canetti arvates on üheks massi tekkimise kohaks teatrietendus. Etenduse vaatamise käigus tekib teatrikülastajate mass. Aplaus etenduse lõpus on massikäitumise ilming. Etenduse ajal on kõigil teatrikülastajatel ühine tegevus – nad jälgivad etendust ja elavad sellele kaasa. Samuti istuvad nad suhteliselt tihedalt üksteise kõrval.

Canetti uurimusest võib järeldada, et teatrietendus koos pealtvaatajatega annab piisavad tingimused massi ja seda massi juhtiva ühisalateadvuse tekkeks. Canetti poolt toodud mitmesugustest massikäitumise juhtudest võib järeldada, et mass hakkab tekkima otsekohe, kui inimhulk ühtemoodi ja ajas sünkroonselt liigub, tegutseb või mõtleb.

Canetti uurimuste põhjal võiks massi määratleda kui inimeste karja, kes on kõik ühtemoodi hõivatud mingi tegevusega, mille suhtes neil ei ole otsest omavahelist kokkulepet ega ka kusagilt mujalt tulnud käsku või soovitust. Massile infot andev subjekt ja info ülekandekanalid on märkamatud ja tundmatud. Näiteks toob Canetti ära pealtnägija Robert Cursoni massikäitumise kirjelduse 1834. aastast Jeruusalemma Hauakirikus. „Seal me seisime ja põrnitsesime üksteist; ja järsku haaras meid järsk impulss, Hauakiriku pikkades löövides vastu kajava karjatusega tormasid vastasread teineteise kallale ja peagi rebisin ja tuuseldasin ma üht poolpaljast meest…“ Kõik alustasid äkki korraga suurt kaklust ilma motiivi ja käskluseta. Kuid mingist allikast ja mingit teed pidi info ikkagi liikus. Kollektiivne alateadvus ongi varjatud infoallikas, millest info inimesteni jõuab.

Kõige silmatorkavam massikäitumine on paanika. Paanikat käsitletakse kui inimese mõtlemise häiret. Kui see tekib  ainult ühel inimesel, siis on see individuaalne. Kuid paanika on sageli nakkav. Paanikast nakatunud inimesi nimetab Canetti kiireks massiks. See mass võib kesta ainult mõne minuti. Suur hulk inimesi käituvad paanika korral kõik ühtmoodi valesti. On juhtunud, et nad on hüpanud pea ees viienda korruse aknast alla. Kuskohalt tuleb kõigile inimestele üheaegselt selline vale info? Hirmutunne levib kuidagi „õhu” kaudu. See peaks tulema läbi infolevi kanalite, mis kulgevad kollektiivsest alateadvusest iga inimese alateadvusse.

Kollektiivse alateadvuse omapäraks on see, et tugevaid ohusignaale, mis tulevad suvaliselt inimeselt, antakse otsekohe kõigile edasi. Ühe inimese ekslik hirm antakse kõigile edasi ja tulemuseks on paanika.

Canetti nimetab ka sõda massikäitumiseks. Sõjas on topeltmass. Mõlemal sõjapoolel on oma mass. Kui iga massi teket saab kirjeldada massi juhtiva vaimolendi tekkega, siis peaks sõjas olema kaks sõjamassi juhti. Need vaimolendid peaksid samuti käsutama sõjas olevaid inimesi nii nagu seda teevad füüsilised väejuhid. Inimeste vabatahtlik minek sõtta on seletatav sõjamassi juhi tegevusega. Sõjas hakatakse kõiki võõraid lugema potentsiaalseteks vaenlasteks. Kehtib reegel, kes ei ole meie poolt, see on meie vastu. Ka selle reegli teke on seletatav sõjamassi juhi tegevusega.

Canetti kirjeldab Pueblo indiaanlasi, kes pole sõdadest huvitatud ja kes ka ei sõdi. Samuti kirjeldab ta Lõuna-Ameerikas elavaid dživarosid, kelle elu ei ole mõeldav ilma sõjata.

Arusaamine kollektiivsest telepaatilisest infolevist on tänapäeva inimeste jaoks lausa olematu. Sellepärast puudub täielikult arusaam sõdade tekkemehhanismi kohta ja inimpsüühika muutuse põhjuste kohta sõjaolukorda sattumisel.

Sõdade tekke kõige üldisem põhjus peitub rahvaste kollektiivsetes alateadvustes olevates erinevustes. Läänemaailma ja islamimaailma lahendamatud vastuolud põhjustasid 2003. aastal Iraagi sõja, milles USA kulutas 2,2 triljonit ehk 2200000 miljonit dollarit. Surmasaanute arv Iraagis oli kusagil 100 tuhande ja 200 tuhande inimese vahel. Oma eesmärki ei saavutanud kumbki pool. Ameeriklased võitsid küll sõja, kuid islami usku iraaklased ei hakanud mõtlema nii nagu ameeriklased ja vaenutegevus kestab edasi. Ameeriklased ainult hankisid omale vaenlasi juurde. Lõpptulemus oli kahjulik.

Kaasaegsed sõjad, seal hulgas Vene-Ukraina sõda, on mõttetud, sest inimkond on globaliseerunud. Tööjaotus maailmas on nii suureks läinud, et kui sa kedagi teist kahjustad, siis hakkad sa ka ise kaudselt kahju kannatama. See on uus reaalsus, mida aga ei taheta tunnistada.

Sõjakad ei ole kõik rahvad. Sõjakus kujuneb välja rahva kollektiivses alateadvuses pikema ajalooperioodi jooksul. Vene impeerium on loodud Tšingis-khaani impeeriumi eeskujul ja Tšingis-khaani järglaste otsese kontrolli all. Mongolite riigi suurkhaan määras alates 1243. aastast Vene vürstide seast suurvürsti (esimene neist oli Jaroslav Vsevolodovitš), kes khaani vasallina vastutas Vene vürstiriikidest kogutava andami kogumise ja Kuldhordi saatmise eest. See oli Vene impeeriumi eelajalugu, millest algas vene rahva vaimu kujunemine.

Esimeseks Venemaa tsaariks oli Ivan Groznõi (1530-1584), kes kroonis ennast ise tsaariks 1547. aastal. Arusaamatutel põhjustel korraldas ta mitmes oma riigi piirkonnas, sealhulgas Novgorodis ja Pihkvas, veriseid pogromme, kus hukati valimatult tuhandeid inimesi. Ta kehtestas Venemaal ka päriorjuse.

1581. aastal tappis Ivan Groznõi vihahoos oma poja Ivani. Kolm päeva enne oma surma püüdis ta vägistada oma poja Fjodori naist Irinat. Irina karjus appi ja joosti kohale. Ivan laskis naise lahti. Selliste tegude eest sai ta nimeks Ivan Groznõi (eestipäraselt Juhan Julm). Valitseja annab oma käitumisega rahvale eeskuju.

Venemaa on sündinud halastamatutes sõdades ja pidanud aastasadu sõdu. Vene riigil on õnnestunud väikeste edukate sõdadega haarata omale suurt hulka teiste rahvaste maid. Sõda on vene rahva jaoks olnud edukas tegevus. Kollektiivse alateadvuse üheks ülesandeks on uurida, millised inimeste tegevused on edukad ja tekitada inimestes tunne, et neid edukaid tegevusi on vaja jätkata. Venelaste sõjakus peitub nende kollektiivses alateadvuses.

1918. aastal tapsid Venemaal võimu haaranud kommunistid viimase Vene keisri Nikolai II koos tema perekonnaga. Kuid sellega venelaste impeeriumimeelsus ei kadunud.
1919. aastal võttis NSV Liidu ministrite nõukogu vastu salajase määruse: „Meetmetest vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides”. See oli sunniviisiliselt vene keelele üleviimise otsus. Ametlik asjaajamine hakkas toimuma vene keeles.

Ka kõik peale teist mailmasõda loodud sotsialismileeri kuulunud riigid olid venelaste kontrolli all. Seal oli kommunistlik ideoloogia, kuid varjatud kujul veel ka Tšingis-khaani impeeriumi vaim. Keegi ei tohtinud kusagil midagi teha, kui Moskvas seda ei lubatud.

Nõukogude Liidu lagunemine 1991. aastal oli ka sotsialismileeri lagunemine. See oli ka seni varjatud kujul edasi eksisteerinud Vene impeeriumi lagunemise algus.

Kui Vladimir Putin sai Venemaa presidendiks, siis nimetas ta seda lagunemist geopoliitiliseks katastroofiks ja alustas sõdade abil Vene impeeriumi taastamist. Ta alustas sõja Ukrainaga. Ta ei arvestanud sellega, et impeeriumide aeg on maailmas läbi.

Miks tekkis presidendi peas selline otsus, mis oli vene rahvale kahjulik. Nii president kui tema nõuandjad olid ometi terve mõistuse juures, neid oli palju ja nad ei saanud lihtsalt eksida.

See vale otsus tuli presidendile ja tema nõuandjatele sundkorras vene rahva kollektiivsest alateadvusest. Ka president on sündimisest alates rahva kollektiivse alateadvuse mõju all. Selles alateadvuses valitseb aga sajandeid halastamatu imperialismimeelsus. Presidendi otsuse taga ei olnud mitte mõistus vaid sisetunne.  President käitus nagu robot. Ja sellest ei ole enamus maailmast aru saanud.

Teiste riikide juhid (Emmanuel Macron, Donald Trump ja teised) on püüdnud Venemaa presidendile selgitada, et ta on eksiteel. Kuid see on olnud tulutu. Seda, mida kollektiivne alateadvus on inimesele sisendanud, ei saa mitte kellegi sõnade abil muuta (Kuno Janson, Dictate of the collective subconsciousness. Human freedom of mind is constrained. LAP LAMBERT Academic Publishing. 2019). Eksitava sisenduse saavad ära muuta ainult vastavad sündmused reaalses maailmas.

President käivitas Ukraina sõja ja siis hakkas sõda juhtima veel ka kollektiivse alateadvuse vaim paralleelselt presidendiga. See vaim tegi  kõigile vene identiteediga inimestele sisenduse – ukrainlased on ohtlikud ja nad on vaja hävitada. Venelaste enamus hakkas käituma nagu robotid, kes lähevad mõttetusse sõtta ja saavad surma.

President ei saa sõda lõpetada enam omal soovil. Vaja on veel kollektiivse alateadvuse toetust. See peab tulema rahva kaudu. Rahval peab tekkima tunne, et sõda on vaja lõpetada. Kui rahval seda tunnet ei teki ja president annab käsu sõja lõpetada, siis hakkab rahvas mässama ja võtab presidendi maha.

Kui Venemaal oleks olnud president, kes on sündinud Indias või Hiinas, siis suure tõenäosusega ei oleks see president Ukrainaga sõda alustanud. Rahva kollektiivse alateadvuse mõjud inimesele on suuremad kui seda osatakse arvata.

Venelastel puudus vajadus alustada sõda Ukrainaga. Nad alustasid selle sõja oma minevikust pärit eksiarvamuste tõttu. Nad ei saanud aru, et see mis kehtis sada aastat tagasi ei kehti enam tänapäeval.

Kollektiivse alateadvuse mõju lapse arengule

 Arvatakse, et juba emaüsas algab telepaatilisel teel info saatmine lähedaste inimeste kollektiivsest alateadvusest lapse individuaalsesse alateadvusse. See lõpeb suuremas osas kuueaastaselt. (Bruce H. Lipton, Steve Bhaerman. Spontaanne evolutsioon. Pilgrim, 2011.)

Väikelapse eas tuleb omandada kolm asja, et üldse inimeseks saada. Esiteks on vaja omandada alateadvuse tarkvara. Ilma selleta pole ei loogiline mõtlemine ega emotsioonide tundmine võimalik. Teiseks tuleb omandada emakeele sõnavara ja grammatika, et rääkida. Kolmandaks tuleb omandada „sõnaraamat”, et tõlkida oma alateadvuses tekkinud mõtted emakeelde ja siis välja öelda ning ka selleks, et teistelt inimestelt kuuldud kõne emakeelest alateadvuse keelde tõlkida. Neid ei omandata geneetiliselt, need omandatakse telepaatiliselt.

Kõige alus on arusaamine. Arusaamise tekitajateks on alateadvuses olevad info töötlemise programmid, mida on vaja telepaatilisel teel alla laadida teiste inimeste infoväljadest. Sel teel omandab laps ka põhilised inimühiskonnas käitumise reeglid.

Eelmainitud kolme asja omandamine õnnestub eri lastel erineval määral. Ühel lapsel on õnn saada kiire taipamisega inimeseks. Teisest tuleb lobamokk, kes tahab palju rääkida. Kolmas on vaikne ja räägib ainult seda, mida vaja. Info allalaadimise protsess lapse alateadvusse on juhuslik. Kõik sõltub sellest, millisesse infovälja väikelapse eas satutakse.

Kui emakeeles rääkimine on juba selge, siis võib alustada võõrkeele õppimisega. Varem ei tohi, sest siis tekib mõttetegevuse arengus segadus ja lõpptulemusena intellektuaalse potentsiaali langus.

Võõrkeele omandamisega tekib tõlkimise oskus. Tõlkimine on keerukas mõttetegevus. Esiteks tuleb algne kõne või tekst tõlkida alateadvuse keelde, et selle mõttest aru saada.  Seejärel tuleb mõte tõlkida teise keelde. Tõlke kvaliteet sõltub tõlkija arusaamisvõimest. Masintõlge on formaalne ja see võib anda rumalaid vigu.

Kõige olulisem on inimese jaoks alateadvuse tarkvara. See annab andekuse. Tarkus ei tule sündimisega kaasa nagu arvatakse. Inimese genoom on risti ja põiki läbi uuritud ja tarkuse geene seal ei ole. Tarkus asub tarkade inimeste ümber olevas infopilves. Sul on vaja ainult õiges vanuses targa inimese lähedusse sattuda ja andekus ongi käes. Info ülekanne on automaatne. Kuid andekusest tarkuseni jõudmiseks on edaspidi vaja veel ka õppida. Andekus tagab ainult õppimisvõime.

Väga halb lugu on aga siis, kui sa väikelapse eas kaotad suhtluse inimestega üldse. Teada on juhtumeid, kus väikelaste eest on mõne aasta hoolitsenud mitte inimesed vaid loomad. On olnud juhtumeid koerte ja ahvidega. Peale inimeste juurde tagasitulekut on sellised lapsed võimelised sõnavara teatud ulatuses omandama ja nad hakkavad rääkima. Kuid puudu jäänud intellektuaalseid võimeid pole enam õnnestunud edasi arendada. Inimest pole neist lastest enam saanud, sest inimeseks saamise õige aeg oli mööda lastud. Inimesel peab peale inimese keha olema ka inimese vaim. Vaim ei tule aga koos sündimisega.

Alateadvuse väga olulist rolli tavaliselt ei märgata, kuid mõnikord on see siiski osaliselt märgatav. Pole haruldane kui inimene ütleb: „Ma tean seda, aga ma pean mõtlema, kuidas seda öelda”. Sellest saab järeldada, et teadmine tuleb alateadvusest ja see tuleb tõlkida sõnadesse, mida välja öelda. Üldjuhul on tõlkimine alateadvusest märkamatu ja automaatne.

Müstiline must kast inimese peas on peavoolu teaduse eksiarvamus

Peavoolu teadus on seisukohal, et inimese mõtlemine on erand looduses ja seda ei saa üldtuntud loodusseadusi kasutades uurida. Kasutusele on võetud „musta kasti” mõiste inimese peas. Tehnikas mõeldakse musta kasti all seadet, milles olevat infot ei ole võimalik kätte saada.

Ametlik peavoolu teadus peab inimese mõtlemist seletama „musta kasti” abil sellepärast, et ta telepaatilist infolevi ja kollektiivset alateadvust ei tunnista. Sisuliselt on see inimese mõtlemise lahti seletamisest loobumine.

Eelnevalt toodud inimeste bioloogilise infosüsteemi kirjeldus, kus on ära näidatud peale teadvuse ka alateadvus ja kollektiivne alateadvus ja samuti nende infokandjad, mis asuvad väljades, võimaldab inimese mõtlemise siiski olulisel määral lahti seletada. Ja see seletus on kooskõlas inimeste käitumisega. Inimeste käitumise seletamiseks ei ole vaja „musta kasti” kasutada.

Peavoolu teaduses eeldatakse aga, et kogu inimese mõtlemine toimub tema peas. See on vale eeldus, mis viib ummikusse. Ummikust välja pääsemiseks mõeldi välja müstiline must kast.