INIMESTE BIOLOOGILINE INFOSÜSTEEM

 Mis toimub inimese peas olevas mustas kastis

 

 Peatükk 1

 

INIMESTE BIOLOOGILISE INFOSÜSTEEMI OSAD

 

 

Inimestele tundub, et nad saavad aru, kuidas nende mõtlemine töötab. Inimene saab oma mõtlemist jälgida, mõtteid suunata ja vastavalt vajadusele infot mujalt juurde hankida. On levinud arvamus, et inimene on oma mõtete isand.

Kuid asi pole siiski nii lihtne. Inimene on ainult oma teadvustatud mõtete isand. Teadvustatud mõtlemine ehk teadvus on ainult üks osa inimese mõtlemisest.

On veel ka teadvustamata mõtlemine, mida nimetatakse alateadvuseks. Alateadvus on suhteliselt hiljuti avastatud. Alateadvuse avastajaks loetakse Sigmund Freudi (1856-1939). Freud oli juudi päritolu Austria neuroloog, psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.

Alateadvuses olevat infot ei ole võimalik vaatamata tahtepingutusele teadvusesse tuua. Alateadvust nimetatakse ka teadvustamatuseks ja ka teadvuseväliseks psüühikaks. Mõte liigub alateadvusest teadvusesse ainult siis, kui alateadvus otsustab seda teadvusesse saata. Alateadvus on nagu peitu pugenud diktaator, kes paneb inimesele mõtteid pähe.

Inimene ei saa teadlikult muuta oma alateadvuses olevaid seisukohti. Info saabumine alateadvusse, info töötlemine alateadvuses ja info edasiandmine teise inimese alateadvusse toimub alateadvuse reeglite järgi ja nii, et inimene sellest ise midagi ei tea.

Kui info liigub inimese alateadvusest tema enda teadvusse, siis inimene tajub seda kui uue mõtte tekkimist. Ta ei tea, et see mõte oli juba varem temal endal teadvustamata kujul.

Peale Freudi uuris alateadvust samal ajal veel ka Carl Gustav Jung (1895-1961), kes oli Šveitsi psühhiaater. Freudi järgi on alateadvus ainult individuaalne, kuid Jung eristas mitmeid alateadvuse tasemeid – individuaalne, perekondlik, grupiline, rahvuslik, rassiline ja kompleksne alateadvus, milles on kõikide aegade ja kultuuride arhetüübid.  Jung arvas, et on teatud pärilik psüühika struktuur, mis on arenenud sadu tuhandeid aastaid. See struktuur sunnib meid elukogemust realiseerima kindlate reeglite järgi. Neid reegleid nimetas Jung arhetüüpideks. Jungi kompleksne alateadvus, milles on kõikide aegade kultuuride arhetüübid, on kollektiivne alateadvus.

Kollektiivne alateadvus saab telepaatilisel teel lähteinfo inimestelt, kes näevad ja kuulevad seda, mis ümbritsevas keskkonnas toimub.  Kollektiivne alateadvus töötleb selle saadud info  oma reeglite kohaselt ümber ja saadab selle oma inimestele tagasi nende individuaalsesse alateadvusse. Inimesed seda esialgu ei saa teada. Teadvusse jõuab see siis kui inimese individuaalne alateadvus otsustab selle teadvusesse saata.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Joon. 1. Info liikumise teekond läbi kollektiivse alateadvuse

 

Info koguneb kollektiivsesse alateadvusse paljude põlvkondade jooksul. Kollektiivne alateadvus on aastasadade pikkuse mäluga, ta töötab välja rahva väärtushinnangud ja käitumisnormid ning täidab märkamatult nii kirikuõpetaja kui väejuhi kohustusi. Ta on tõe ja õigluse tunde algallikas.

Kui kollektiivses alateadvuses välja kujunenud seisukoht juhtub olema vastuolus inimese enda peas kujunenud arvamusega, siis inimese alateadvus asendab selle kollektiivse alateadvuse seisukohaga.

Vajalikul ajahetkel saadab alateadvus selle seisukoha, mis on pärit kollektiivsest alateadvusest, inimese teadvusse. Kuna arvamuse asendab ära inimese enda alateadvus, siis inimene ei oska kahtlustada, et tegemist on väljastpoolt tulnud sisendusega. Inimene hakkab käituma  väljastpoolt tulnud sisenduse mõjul nagu robot. Inimene ei ole oma mõtlemise isand, kuid ta usub, et on.

Teadvus, alateadvus ja kollektiivne alateadvus töötavad paralleelselt. Neil on omavaheline tööjaotus. Paralleeltöös on võimalik lahkarvamuste teke. Lahkarvamuste korral jäävad peale alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teadvus taganeb oma arvamusest.

See jutt, et kollektiivne alateadvus saab käsutada inimesi telepaatilisel teel nii nagu arvuti käsutab roboteid, tundub väga imelik ja uskumatu. Midagi sellist inimene enda juures ei märka.

See jutt ei meeldi inimestele. Inimesed tahavad ise targad olla, käsutajaid nad ei salli. Eriti vastumeelne on see jutt igat sorti valitsejatele, kes tahavad ise käsutada.

Enamus inimesi peab seda juttu uulu-luuluks, mida ainult poolsegased usuvad. Nii nagu Jumalasse uskujaid poolsegasteks peetakse.

Kui aga inimeste käitumist kriitilise pilguga uurida, siis on väga raske täiearuliste ja poolearuliste vahel vahet teha.

Kommunismi ideoloogia ja selle järgi ehitatud Nõukogude Liit näitasid seda, et inimeste mõtlemine võib suures plaanis ollagi segane ja vigane. Nõukogude Liit ju lagunes.

Segadus ühiskonnas on hakanud tänapäeval jälle suureks minema. Valitseb hirm, et Euroopa Liit on juba liikumas samasse musta auku, kuhu kadus Nõukogude Liit.

Inimeste arusaamatu käitumise ja inimpsüühika uurijate teooria vahel tundub siiski olevat mingi seos.

 

Tabamatu Jumala vaim

 

2025. aasta Jõululaupäeva õhtust jumalateenistust kirikus näitas Eesti Televisioon otseülekandes. Kohal oli Eesti president. Peaministrit näha ei olnud.

Nii on samuti kogu rahvaga. Ühed usuvad Jumala väesse, teised ei usu.

Jumalat pole keegi näinud. Usutakse, et teda ei saagi näha, sest Jumal on vaim. Vaimud on nähtamatud ja mittemateriaalsed.

Mittemateriaalsetest objektidest näeb inimene ainult elektromagnetilist kiirgust lainepikkuste vahemikus 380-700 nanomeetrit. See on nähtav valgus ja see on ainult väikene osa elektromagnetilise kiirguse diapasoonist. Mittemateriaalseid objekte on rohkem kui elektromagnetiline kiirgus. Teaduses on need tuntud väljade nime all.

Kui palju on erinevaid välju, seda pole teada. Neid on raske tabada. Vaimud peaksid samuti koosnema väljadest. Vaimude olemasolusse on usutud aastatuhandeid ja usutakse edasi. Kuid on ka kahtlejaid.

Tänapäeva peavoolu teaduse seisukoht on – mitte mingisuguseid vaime ei ole ja ei saagi olla.

Selles seisukohas on siiski põhjust kahelda. Teaduses on üldiseks kombeks esitada ainult praktikas tõestatud seisukohti. Kas vaimude olemsolu võimatus on tõestatud? Ei, sellist tõestust ei ole. Tõestust ei ole sellepärast, et mitte keegi pole suutnud ära defineerida, mis on vaim.

Kuidas näeks välja vaimu olemasolu võimatuse tõestus? Peaks olema nii. Ma ei tea, mis on vaim, kuid ma tean, et teda ei ole. See oleks ju naljakas loba.

See küsimus, kas vaimud ja Jumal on olemas või ei ole, on raske küsimus. Sellele pole aastatuhandeid suudetud selget vastust anda.

Kuidas võiks leida lahenduse? Tuleb võtta kätte ja mingi vaim algusest lõpuni välja mõelda ja ära kirjeldada. Alles peale seda saab minna küsimuse juurde, kas kirjeldatud vaim on realiseeritav või mitte.

Jumala tegusid on kirjeldatud, kuid Jumala siseehitusest ja Jumalat käivitava masinavärgi tööst pole keegi julgenud isegi mõelda. Jumal peaks olema aga kirjeldatud sellise tasemeni, et selle järgi saaks teha Jumala koopia.

Ja kui üks Jumala projekt ei õnnestu, siis on vaja neid teha suuremal hulgal. Kui siis ikkagi ühtegi usutavat Jumala vaimu ei õnnestu saada, siis võib lugeda tõenäoliseks, et Jumalat ei ole ja ei saagi olla.

See oleks aga tohutu töö. Täiesti arusaadav, et keegi ei taha sellist tööd ette võtta. Palju lihtsam on lajatada – Jumalasse uskujad on kõik lollid. Kommunistid nii tegidki ja sattusid oma teooria praktikasse viimisel kiiresti ummikusse. Jumalasse on aga usutud vähemalt 2000 aastat ja usutakse edasi. Sellest tuleks midagi järeldada.

Peavoolu teadlased on kommunistidest siiski viisakamad olnud. Nad väidavad, et vaimude olemasolu on vastuolus mateeria primaarsuse printsiibiga. Mateeria primaarsus on aga ilma tõestuseta. Sellesse lihtsalt usutakse. Vaimude küsimus on teaduses lahendatud ainult usu tasemel.

Vaimude olemasolu küsimuse lahendamiseks objektiivse reaalsuse tasemel ei näi olevat muud teed, kui hakata ise vaime konstrueerima.

Allpool on kirjeldatud tulemusi, mis on saadud seda teed minnes. Etteruttavalt ütleme, et Jumalani pole siiski jõutud. Küll on aga leitud, et üks pool igast inimesest on vaim.

Täpsemalt, üks osa inimesest koosneb aatomitest ja molekulidest (materiaalne osa) ja teine osa koosneb väljadest (mittemateriaalne osa).

 

 

Inimesel on sarnasust pingestatud elektriahelaga

 

Pingestatud elektriahelal ja elus inimesel on mõlemates üks pool materiaalne ja teine pool mittemateriaalne.

Elektriahelas on vool ja pinge. Pinge on elektriväli. Vool on laengute liikumine. Elektriväli ja laengud on mittemateriaalsed. Vanasti selgitati voolu juhtmes küll elektronide liikumisega, kuid see osutus eksiarvamuseks.

Inimese mittemateriaalne pool on vaim. Surnud inimesel ei ole eluvaimu sees. Surnud inimene on laip. Laip ei ole inimene.

Pingestamata elektriahel on samuti nagu laip. Pingestamisel ärkab elektriahel ellu. Mida keerukam on elektriahel ja mida keerukamad on seal toimuvad protsessid, seda rohkem on seal vaimsust. Väga keerukad protsessid on elektronarvutis. Arvutis olevat vaimsust nimetatakse infoks. Arvuti tehisintellekti ja inimese mõttetegevuse sarnasus on saanud üldtuntuks.

Uuema aja raadiotel, televiisoritel ja arvutitel on unerežiim, kus elektriahel on ainult osaliselt pingestatud.

Ka inimene on une ajal suures osas pingevaba, kuid ta hingab ja süda töötab.

Info levimise ja töötlemise üldised seadused on inimese teadvuses, inimühiskonnas, elektronarvutis, internetis, matemaatikas ja kogu looduses põhimõtteliselt ühesugused. See on informatsiooniteooria seisukoht. Info on ka loodusseadustes. Inimesed on õppinud seda infot kasutama.

Kogu maailm koosneb kahest osast – materiaalsest ja mittemateriaalsest. Väljad, info ja loodusseadused on mittemateriaalsed.

Jumala vaim, inimene, kollektiivne alateadvus ja tehisintellekt

 Inimese mõtted on Jumala vaimu loodud. See arvamus on pärit Piiblist.

Jumala vaim on rahva kollektiivne alateadvus. See arvamus on pärit Carl Gustav Jungilt. Alateadvuse uurimisel leidis Jung sealt sellise info, mis vastas Jumala tarkusele nii, nagu religioonis seda mõistetakse. Jung kirjutab „ … me ei suuda kindlaks teha, kas jumalus ja alateadvus on kaks eri nähtust / … / ma eelistan alateadvuse mõistet, ehkki tean, et võiksin samahästi öelda ka „jumal“ ja „deemon“. (Carl Gustav Jung. Mälestused, unenäod, mõtted. (Koost A. Jaffé). Tallinn, 2004).

Kui Jumal ja kollektiivne alateadvus on tõepoolest üks ja seesama, siis on Piiblis olevad jutud Jumalast kui maailma loojast ainult fantaasia, millega inimesed on ähmaselt tajutavat kollektiivset alateadvust täiendanud.

Kollektiivse alateadvuse loob iga rahvas omale alateadlikult ja tunnetab seda siis jumalana. Sellepärast ongi nii, et igal rahval on või on olnud oma jumal.

Jumalat peetakse kõige tähtsamaks. Kui jumal on ainult kollektiivse alateadvuse teine nimi, siis tuleks kõige tähtsamaks pidada hoopis kollektiivset alateadvust.

Kollektiivne alateadvus kogub ja süstematiseerib inimeste arvamusi. Tal on rohkem infot kui üksikinimesel ja tal on võime mõjutada üksikinimesi. Objektiivselt võttes ongi ta kõige tähtsam. Teda võiks kummardada nagu Jumalat.

Kollektiivne alateadvus on ka tehisintellektist tähtsam. Tehisintellekt saadakse nii, et teadlased kirjutavad artikleid. Nende alusel pannakse kokku suured teabe otsimise programmid nagu Wikipedia. Seal olev info programmeeritakse ringi ja saadakse tehisintellekt. Teadlased on aga inimesed, kelle mõtlemine on kollektiivse alateadvuse kontrolli all. Sellepärast on tehisintellekti jõudnud info eelnevalt kollektiivse alateadvuse poolt kontrollitud.

Tehisintellekti programme on loodud mitmetes riikides. Kui hakata mingit programmi küsitlema, siis saab saadud vastuste järgi üsna kiiresti selgeks, kes selle programmi on kokku pannud. Rahva kollektiivne alateadvus jätab oma jälje.

Eelnevast arutelust jäi siiski välja küsimus, kes lõi maailma kui Jumal seda ei teinud. Teadusuuringud näitavad, et materiaalne maailm on arenenud väikeste sammudega. Kuidas on aga loodusseadustega, kas need on arenenud ka väikeste sammudega või mitte, selle küsimuse üle ei ole eriti mõeldudki. Pole võimatu, et mittemateriaalses sfääris eksisteerib mingi tundmatu loodusseaduste arengumehhanism. Loodusseadused on ju mittemateriaalne info.

Kui mittemateriaalne loodusseaduste arengumehhanism eksisteerib, siis võib seda Jumalaks nimetada. Alust Jumalat otseselt eitada pole veel olemas.

Kuid inimese mõtlemise uurimise juures pole sellel erilist tähtsust.