Ilma hariduseta pole tulevikku, koolita võimalust teadmisteni jõuda. Avatud südame ja helde meeleta õpetajateta puuduks lastel võimalus jõuda unistuste täitumiseni. Just seepärast väärivad õpetajad erilist tähelepanu ja toetust nii riigilt kui kohalikult kogukonnalt, sest töö, mida nad teevad, on ühtaegu veetlevalt loominguline, samas üle mõistuse raske ja keerukas. Ilma seesmise põlemise ja oma missiooni tunnetamiseta, pole võimalik läita tuld, mis valgustaks lapse südames teed õnnelikku täiskasvanu ellu.
Sellel aastal langeb õpetajatepäev pühapäevale, mis annab tähtpäevale sootuks uue ilme. Pidulikud aktused peeti juba reedel, sest täna ei helise ainuski koolikell ja lapsed ei istu koolipinki. Õpetajad saavad aga  hommikul magada täis raskest koolinädalast vajaka jäänud une ning uue algava koolinädala tarvis jõudu koguda. Ometi jätkub tänases päevas pidulikkust, mis äratab helgeid mälestusi neiski, kelle jaoks kool saanud juba läbitud eluetapiks. Meil kõigil, vanusest olenemata, on ju enda koolipäevadest jäänud mällu õpetajatest eeskujud, kellele kunagi alt üles vaatasime, kelle juhatusel teadmisi omandasime ja mis seal salata, kelle järjekindlat nõudlikkust vahel ka kiusuks pidasime. Õpetajatepäev ei lähe kellestki mööda, vaid paneb hindama, kuivõrd oleme elus suutnud saavutada eesmärke, milleni jõudmiseks õpetajad meid iseseivalt mõtlema ärgitades ette valmistasid.
Kool peab seisma vastu ühiskonna allakäigule.
Ometi jätkub tänasesse pühapäeva kahetsusväärseid murepilvi. Mida rohkem käib alla riigi poliitiline kultuur ja nüristuvad väärtushinnangud, seda suurema surve alla satub kool, kui igakülgselt arenenud kodanike kasvataja. Kui isiklike hariduslike puudujääkidele tõttu hea maitse suhtes libastunud haridusminister kuulutab valjult, et valitsusel on raha si*taks, samas, kui suletakse kodulähedast haridust pakkuvaid koole ning nirutakse õpetajate palkadega, on lastele keeruline rääkida tõelistest väärtustest. Turunaisena ropendav minister on eeskuju, mis paneb ka koolijütse uskuma, et vägisõnade arutu loopimine tõstab su väärtust. Minister ju võib, miks siis mitte meie? Ja kuidas seletada lastele neetud sajasoolise hüdra ilmumist õppeprogrammi või LGBTQ pseudoteaduse kohustuslikku sisseviimist reaalaine tundidesse? Mida teha õpetajal, kes tahaks rääkida koduväärtustest, inimlikust suurusest, traditsioonide kestmisest? Miks uskuda pedagoogi, kes jutustab tüdrukutele naise väärikusest, kui Eesti Rahva Muuseum kulutab raha mingi valge tüdruku andetu, väljakutsuva, ilgusest nõretava väänlemise demonstreerimisele, nuiates samas nn mäluasutuse ülalpidamiskulude katteks vahendeid riigi rahakotist. Kui ühiskond kaotab väärikuse ja ainsaks eesmärgiks muutub oma lollustega tik-toki vahendusel miljonite silmapaarideni jõuda, pole matemaatika ja õigekeel enam olulised, sest siin maailmas säratakse tänu toekale rinnapartiile või äärmuslikule lollusele, mis sunnib suunamudijalikus tšällensis eluga riskima. Selline on tõelus, milles aastal 2025 elame.
Kui siia liita veel paisuv sõjahirm ja viimsepäevakuulutused, mida meedia pritsib, pole ime, kui koolipäev saadetakse mööda ükskõikselt endasse tõmbudes, või siis kusagil linnapargis poppi viskavate kaaslastega salaja ühiselt trimbates.
Lootus kaob viimasena.
Vaatamata õpetajate kesistele palganumbritele, valitsuse arrogantsusele, raha nappusele ja lodevust kultiveerivale netimaailmale Eesti kool veel püsib. Õnneks pole kogu pealekasvav põlvkond valged tüdrukud või zevakinid. Leidub neidki, kes tahavad ja suudavad õppida ning just taolistest vastutustundlikest lastest saavad indu ka õpetajad, leides oma pingutustele eesmärgi, uskudes, et nende eeskuju vajatakse, teadmisi hinnatakse.
Kuni meie kool veel püsib, on lootust, rabeleda välja poliithüsteerikute ja seltskonnatühisuste kultiveeritud minnalaskmismeeleoludest ja hoida alles Eesti, mis hindab inimesi, nende teadmisi ja meelekindlust.
Just koolist ja õpetajatest sõltub, kas noored säilitavad vaimse tervise, olles teadmistejanuste ja ettevõtlikena valmis Eesti elu edasi viima. Hinnakem pedagoogi kutsele truuks jäänud tublisid naisi ja mehi ning austagem nende ennastsalgavat tööd! Lootusrikast õpetajate päeva!