„Isamaa seisab koos õpetajatega,” tõotab pidulikult kiri ühel loosungil, mida ISAMAA Erakonna esindajad uhkelt näitasid ühel talvisel meeleavaldusel, kus nõuti õpetajatele palgatõusu ja varasemast paremaid tingimusi.

Tõotus ise on ilus ja üllas, läheb igale isamaalasele hinge. Lausa sel määral, et sunnib täpsustavalt küsima: „Kus seisab? Millal, mis asjaoludel seisab? Kuidas näeb välja sellise seismise toimemehhanism ja sellest tulenevalt ka kasutegur?”

Isamaa esindajate senistest esinemistest pole ma neile küsimustele paraku vastust leidnud. Eks siis pean oma sellealaseid otsinguid jätkama. Seniks aga pakun välja ühe omapoolse lahenduse.

Täna, mil neid ridu kirjutan, on teadmistepäev – 1. september. Eestis on kombeks, et sel päeval algab kooliaasta. Nii on tänavugi. Ja just sel päeval saabki Isamaa olla õpetajatele suureks toeks.

Ah et kuidas?

Aga väga lihtsalt: saates oma liikme seisma igasse klassi, kus klassijuhataja kohtub uue õppeaasta alguse puhul oma õpilastega. Sest kuigi Isamaa liikmeid leidub õpetajategi seas, pole Eesti ühiskond oma arengus jõudnud paraku veel niikaugele, et Isamaa liikmeskonda kuuluks viimane kui üks Eesti õpetaja. Seega: sinna klassi, kus õpetaja juba on Isamaa liige, pole teist Isamaa liiget vaja seisma appi saata, kuid sinna, kus ei ole (ja selliseid klasse on lõviosa!), on kindlasti vaja.

Isamaaline toetusseismine teadmistepäeval

Kujutlegem järgmist olukorda. Õpilased saabuvad pärast koolivaheaega kooli ning teadmistepäeval, kohe esimeses klassijuhatajatunnis, seisab nende klassijuhataja kõrval veel üks inimene – Isamaa liige. Klassijuhataja ütleb imestunud õpilastele rahustavalt: „Saage tuttavaks! Siin seisab Isamaa liige. Ta on siin selleks, et meid toetada. Ja oma seismisega toetabki. Vajadusel ka muul viisil.”

Õpilased on algul muidugi kahevahel, aga kui näevad, et seisja on täitsa inimese moodi ning aitab klassijuhatajal õppeaasta esimest klassijuhatajatundi hästi läbi viia, siis rahunevad ja võtavad uustulnuka omaks.

Eriti hästi aitab kohmetusest üle saada muidugi nali. Ja Isamaa esindajatel häid nalju juba leidub. Neid saab puistata nagu varrukast.

Näiteks üks nääpsuke, kuid nägus, painduv ja veetlev naisliige võib rääkida naljaka tõsiloo sellest, kuidas käis 16. novembril 2022 esinemas riigitelevisiooni ühes menukamas saates ja väitis seal tõsisel ilmel, et punamonumendid olevat relvad, ja kuidas saatejuht ei saanudki aru, et esineja ajab kägu. Kui õpilased juhtumisi ei usu, et elukogenud saatejuht sai jääda uskuma nii jaburat juttu, siis saab see Isamaa liige kohe otsida internetist üles kõnealuse saate ja mängida õpilastele ette. Pärast selle äravaatamist klassis puhkenud naerupahvakut on ta õpilastele paugupealt oma poiss. Õigemini: oma tüdruk.

Terve hulk Isamaa meesliikmeid saab õpilaste tähelepanu ja usalduse võitmiseks aga mängida ette oma valimisreklaami, kus kõmiseva häälega korrati nagu loitsu: „Ukraina peab võitma!” Nii võimas absurdinali paneb õpilased kindlasti naerust lausa väänlema, ja ongi inimlik kontakt hoobilt loodud.

Klassijuhatajal on kasu ka sellest, kui talle toetuse avaldamiseks seisma tulnud Isamaa liige aitab näiteks õpilastele õppevahendeid kätte jagada ning kingiks toodud lilli paberist välja võtta.

Abi kogu õppeaastaks

Teadmistepäeva klassijuhatajatunnis saab kirja panna mitu head mõtet järgnevatekski koolipäevadeks.

Näiteks joonistustunnis saavad õpilased siis kujutada oma parima arusaamise järgi, kuidas Isamaa seisab koos õpetajatega.

Matemaatikatunnis saab anda õpilastele ülesande arvutada välja, mitu Isamaa liiget mahub igasse Eesti õppeasutusse koos õpetajatega seisma, mida seal koos tehakse ning kui kaua võtab aega, kuni kõik Eesti õpetajad on astunud Isamaa liikmeks.

Füüsikatunnis saab välja arvutada soojuse, mis on kulunud lubaduse „Isamaa seisab koos õpetajatega” väljahõikamiseks, samuti plakatile maalimiseks.

Ja loogikaülesandena saab näidata selle loosungi võimalikult täpset toimemehhanismi: kuidas see, et Isamaa seisab koos õpetajatega, aitab tõsta õpetajate palka ja parandada õpetajate töötingimusi.

Ning seda, kas vastus on õige või mitte, saab siis Isamaast kutsuda otsustama Eesti ilusaima poliitiku (kes kohakaasluse alusel on ühtlasi Eesti sõjakaim naispoliitik; teda kardab koguni Sõjaprintsess ise!). Tol on olemas ülikoolist saadud õpetajadiplom, samuti eluülikoolist omandatud, kõigutamatul enesekindlusel rajanev tarkusejagamiskogemus (ettepanek nimetada Tallinnas Lasnamäel (!) olev Laagna tee ümber Vladimir Zelenski (!) teeks on ainult üks ta arvukatest säravatest mõttepärlidest!), mistap sikkude eristamine lammastest oleks talle käkitegu.

Ja kui keegi peakski julgema vastu vaielda, oma arvamust kaitsta, siis saab Eesti ilusaim poliitik kohe mokaotsast vihjata, et on naiskodukaitsja, kel meeldib käia lasketiirus laskmas, ja et on päris kindla käega laskja. Oma sõnadele veenvuse lisamiseks saab kaunis külaline siis hõlma alt välja võtta ka kärbiku ja asetada see enda kõrvale lauale, pingile või toolile. Seepeale lõpeb iga vastujauramine nagu võluväel.

Kui õiged vastajad välja selgitatud, siis saab Eesti ilusaim poliitik anda kõigile teistele klassis olijaile korralduse: „Rivistus! Joondu! Valvel!” Ja seejärel minna rivistunute ette ning teha endast foto, millele panna allkirjaks „Isamaa seisab koos õpetajatega ja õpilastega”.