„Serbia kullavaru on praegu 50,5 tonni, see moodustab riigi valuutavarust 16,6 protsenti,” teatas Serbia keskpanga juhile Jorgovanka Tabakovićile viidates 20. juulil 2025 Serbia ungarikeelne internetiväljaanne „Magyar Szó”.

Serbia telejaamas RTV esinedes rääkis Tabaković selle varu päritolust lähemalt. Tema sõnul on üks osa pärit kodumaalt (ostetud kodumaiste kullakaevandajate käest), teine osa aga ostetud välismaalt.

Pangajuhi teatel ostis keskpank aastail 2001–2012 oma eelisostuõigust kasutades omamaiselt kullakaevandajalt 4,1 tonni kulda, 2018. aasta detsembris, pärast ettevõtte minekut Hiina firma „Zijin” valdusse, ostis aga tollelt 19 tonni kulda. Tabaković tõi eelisena esile, et omamaise kulla eest tasudes sai keskpank arveldada Serbia dinaarides.

Välismaalt ostis keskpank kulda 2019. aastal üheksa tonni, 2020. aasta novembris kolm tonni, 2024. aasta juulis aga viis tonni. Selle 17 tonni kogumaksumus oli 993 miljonit eurot. Praegu on sellesama kullakoguse väärtus 1,8 miljardit eurot.

Ajakirjanike küsimusele, miks oli keskpank ostnud palju kulda just koroonaviiruse-ajal, vastas Tabaković järgmist: „Teeme pidevalt selliseid tehinguid, mis suurendavad kodanike stabiilsust ja turvalisust, ja see ilmneb mitte paberil, vaid riigikassas.”

Serbia võlg Rahvusvahelisele Valuutafondile osutus kuulujutuks

Pangajuht meenutas sedagi, et pidevalt suureneb ka Serbia valuutavaru, ning et riik on taas muutunud valuutaostjaks. Tema sõnul on Serbia brutovaru suurus praegu 28 miljardit eurot, netovaru suurus aga 23,7 miljardit eurot.

Eraldi rõhutas Tabaković asjaolu, et Serbia ei võlgne Rahvusvahelisele Valuutafondile sentigi. Nimelt oli ajakirjanduses mõni aeg varem levitatud kuuldusi, justkui võlgneks Serbia mainitud fondile 50 miljardit eurot.

Välisvõla-väidet oli „Magyar Szó” käsitlenud lähemalt 13. juulil 2025. Tollal kummutaski keskpank oma ametlikus avalduses selle väite, lisades täpsustavaid arvandmeid.

Keskpanga andmetel on Serbial välisvõlga kokku 49 miljardi euró jagu. See jaguneb nõnda: 26,4 miljardit (53,8 protsenti) kuulub avalikule sektorile, 19,1 miljardit (39 protsenti) kuulub erasektorile ning ülejäänud osa ehk 7,2 protsenti kuulub pangasektorile. Serbia sisemajanduse kogutoodangust moodustab see summa 58,6 protsenti. Võrdluseks: aasta tagasi moodustas välisvõlg riigi sisemajanduse kogutoodangust 59,2 protsenti.

Keskpanga asjaomases aruandes toodi esile seegi asjaolu, et viimase aastaga on erasektori välisvõlg suurenenud 252 miljoni euró võrra, avaliku sektori välisvälg aga vähenenud 266 miljoni euró võrra.

Serbia rahanduspoliitikale on iseloomulik püüdlus säästa headel aegadel, et halvemate saabudes oleks piisav varu kohe käepärast. Riigi majandusele on kasuks tulnud üha tihenev ja tugevnev koostöö Hiina Rahvavabariigiga, kellele ollakse – koos Ungariga – oluliseks äripartneriks Euroopas.

Allikad:

1) https://www.magyarszo.rs/gazdasag/a.336024/Otven-tonna-arany-tartalekban

2) https://www.magyarszo.rs/gazdasag/a.335668/Szerbianak-nincs-adossaga-a-Nemzetkozi-Valutaalapnal