Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline uus põllumajanduslepe on Ungari põllumajandusele ülikahjulik, sellele leppele hakkavad vastu ka teised EL-i kuuluvad Ukraina naabermaad, hoiatas 14. juulil 2025 Ungari põllumajandusminister István Nagy.

Nagy ütles seda Brüsselis, kuhu EL-i liikmesriikide põllumajandusministrid olid kogunenud oma korralisele ühisnõupidamisele. Ta süüdistas Euroopa Komisjoni selle leppe sõlmimisel liikmesriikidest möödaminekus ja liikmesriikide huvide eiramises, teatas samal päeval Slovakkia ungarikeelne internetiväljaanne „Hírek”.

Ungari minister nimetas uut lepet vastuvõetamatuks, kuna see lubab Ukraina põllumajandustooteid EL-i sisse vedada tunduvalt rohkem kui liikmesriikidele oli algul teatatud. Kui eelnevalt oli Euroopa Komisjon lubanud, et sisseveetavate Ukraina põllumajandussaaduste hulk suureneb ainult 10–25 protsendi võrra, siis viimaks selgus, et see suureneb kohati suisa kordades. Näiteks mett tohib Ukrainast sisse vedada kuus korda rohkem kui varem. Lubatud sisseveetava linnuliha kogus suureneb 90 000-lt tonnilt 120 000 tonnini, munade kogus kuuelt tuhandelt tonnilt 18 000 tonnini, nisukogus aga miljonilt tonnilt 1,3 miljoni tonnini aastas. Maisi tohib selle leppe järgi Ukrainast tollivabalt sisse vedada aga lausa ilma igasuguse ülempiirita, meenutas Nagy.

Ungari internetiväljaanne „Híradó” teatas samal päeval, et Ukrainaga piirnevate EL-i liikmesriikide põllumajandusministrid olid teinud ühisavalduse ja nõudnud seal Euroopa Komisjonilt kaitset liikmesriikide põllumeestele EL-i sissevoolavate Ukraina põllumajandussaaduste vastu. „Teeme kõik endastoleneva, et see lepe ei jõustuks,” ütles István Nagy ajakirjandusele. Ta kinnitas, et senikaua, kui kõnealuste piiririikide vajadustega ei arvestata, jäävad need riigid Ukraina põllumajandussaadustele suletuks.

Nagy nõudis sedagi, et sisseveetavate Ukraina põllumajandussaaduste hind oleks samal tasemel EL-i põllumajandussaaduste omaga. Selle nõude põhjustas asjaolu, et reeglina on Ukraina saaduste hind tunduvalt madalam kui liikmesriikide saaduste oma.

Ungari internetiväljaandes „Mandiner” samal päeval avaldatud samateemalise pika artikli andmetel muudab Ukraina põllumajandustoodete hinna madalaks kolm põhitegurit: 1) ülihea põllumajandusmaa; 2) väike tööjõu- ja tootmiskulu; 3) ülisoodne õigusruum.

Ungari põllumajandustootjate riikliku liidu peasekretär András Cseh ütles „Mandineris” 9. juunil 2025 ilmunud usutluses, et Ukrainas puuduvad sisuliselt nii taimekaitse- kui loomakaitse-eeskirjad ning et seal kasutatakse selliseid taimekaitsemürke, mis EL-i liikmesriikides on oma ohtlikkuse tõttu juba ammu keelustatud.

Ta lisas, et kui kokku on Ukrainas põllumajandusmaad u. 41 miljonit hektarit, siis sõja ajal on neist kasutuses u. 28 miljonit, millest ligemale 40 protsenti kuulubki juba teiste riikide ettevõtetele, kes ongi eluliselt huvitatud võimalikult paljude Ukraina põllumajandussaaduste jõudmisest EL-i turule ning Ukraina saamisest EL-i liikmeks.

Cseh’ sõnul kuulub Ukraina kümnest suuremast põllumajandusfirmast üheksa välismaalastele. Enim on esindatud ameeriklased, kuid lisaks nendele tegutsevad Ukraina põllumajandusturul ka saudid, hiinlased ja lääne-eurooplased.

Allikad:

1) https://www.hirek.sk/hethatar/agrarminiszter-az-eu-es-ukrajna-kozti-mezogazdasagi-megallapodas-rendkivul-karos

2) https://hirado.hu/kulfold/cikk/2025/07/14/nagy-istvan-biralja-brusszelt-mert-az-ukrajnanak-kedvez-az-europai-gazdak-helyett/

3) https://kormany.hu/hirek/az-eu-es-ukrajna-kozti-mezogazdasagi-megallapodas-rendkivul-karos-a-magyar-gazdakra-nezve

4) https://hirado.hu/kulfold/cikk/2025/07/16/nyugati-oriascegek-uraljak-ukrajna-foldjeit-ezert-surgetik-az-orszag-eu-csatlakozasat

5) https://mandiner.hu/kulfold/2025/07/a-vilag-legnagyobb-lopasa-igy-gyarmatositjak-ukrajnat-a-nyugati-agrarcegek

6) https://mandiner.hu/belfold/2025/06/ez-a-borunkre-megy-modern-kori-gyarmatositas-zajlik-ukrajnaban-az-agrarszakember-szerint