Belgia vedas 2024. aastal sisse Vene gaasi rohkem kui eales varem: nii suurel hulgal, et see moodustas kogu ta impordist 18,3 protsenti. (Sinna hulka olid arvestatud ka gaasikogused, mis veeti Belgiast edasi teistesse riikidesse.) Sellest rohkem veeti Vene gaasi mullu ainult Norrasse, teatas 9. juulil 2025 Slovakkia ungarikeelne internetiväljaanne „Hírek”.

Belgia siseriiklikust tarbimisest kattis Vene gaas 2024. aastal 8,7 protsenti. Seda on rohkem kui oli Ukrainas käiva sõjalise erioperatsiooni alguse eelsel aastal (2021. a.). Belgia üks olulisemaid gaasifirmasid „Fluxys” vedas mullu sisse 13,3 terawatt-tunnile vastava koguse vedelgaasi Venemaalt – 12 protsendi jagu rohkem kui 2023. aastal.

Belgia pealinnas Brüsselis paiknev Euroopa Komisjon soovib lõpetada 2027. aasta lõpuks Vene energiakandjate sisseveo Euroopa Liitu, kuid Belgia juhtkond pole sellest plaanist üldse vaimustatud. Riigi energeetikaminister Mathieu Bihet on Euroopa Komisjoni korduvalt kutsunud üles koostama väga põhjalikku ja veenvat uurimust selliste sisseveopiirangute kogumõju kohta.

Bihet on juhtinud tähelepanu sellele, et lisaks Venemaalt saamatajäävale energiakandjakogusele, mille asendamine läheks kulukamaks, kannataks Belgia kahju ka suurte leppetrahvide tõttu, mis tuleks maksta sisseveolepingute enneaegse ülesütlemise korral. Kõnealused lepingud on sõlmitud pikaks ajaks (näiteks Belgia leping vedelgaasi sisseveo kohta Venemaalt kehtib Ungari internetiväljaande „Privátbankár” andmeil kuni 2035. aastani).

Võrdluseks: Slovakkia asjatundjate arvutuste kohaselt läheks ennetähtaegne asjaomaste lepingute ülesütlemine Slovakkiale maksma leppetrahvidena umbes 16 miljardit eurot. Sellele lisanduks siis kulu, mis kaasneks samas koguses samade energiakandjate ostmisega teistest riikidest (näiteks USA-st, Norrast või Lähis-Ida maadest), kuna sealne hind oleks väga tõenäoliselt kõrgem kui on Vene gaasil, juhib tähelepanu „Hírek”.

Belgia, Prantsusmaa, Hispaania ja Holland ostsid 2024. aastal nelja peale kokku 16,8 miljonit tonni Vene vedelgaasi, teatas 4. juunil 2025 „Privátbankár”. See moodustas 97 protsenti kogu Euroopa Liidu gaasiimpordist ning enam kui 50 protsenti Venemaa tervest gaasiekspordist maailmas.

Euroopa Komisjon on põhjendanud kavatsust lõpetada Venemaa energiakandjate sissevedu sellega, et nende müügist saab Venemaa raha, mille toel jätkata sõda Ukrainas. Samas on Euroopa Komisjon jätnud märkamata asjaolu, et Venemaale tooks palju raha sisse ka kõnealuste sisseveolepingute ennetähtaegne lõpetamine, kuna leppetrahvidest laekuvad summad oleks samuti suured ning võimaldaks samuti edasi rahastada Ukrainas toimuvat sõjategevust.

Allikad:

1) https://www.hirek.sk/nagyvilag/betiltana-az-orosz-gazt-brusszel-mikozben-belgium-rekordmennyisegben-importalja

2) https://privatbankar.hu/cikkek/makro/orosz-gazembargo-varatlan-helyrol-kapott-hatszelet-a-magyar-kormany.html

3) https://en.wikipedia.org/wiki/Mathieu_Bihet