Banaanid on head, maitsvad, toredad ja tervislikud. Seevastu elu banaanivabariigis on kõike muud kui hea, maitsev, tore ja tervislik.

Mida siis teha?

Vastus on lihtne: loobuda banaanivabariiklikust mõttelaadist ja käitumisest ning asuda mõtlema ja käituma sirgeselgselt, omariikluse tõelise subjektina.

See lahendus kehtib ka Eesti Vabariigi puhul. Alates taasiseseisvumisest 1991. aastal on Eesti Vabariigi juhtkond ja paljuski ka ülejäänud elanikkond käitunud nii nagu on iseloomulik banaanivabariigi elanikele: allaheitlikult, oma huve alati eirates ja oma „sõprade“ huve alati esiplaanile seades.

Eriti hoogsa pöörde võttis selline käitumine 2022. aasta veebruaris. Kui enne seda käituti üheaegselt nagu Ameerika Ühendriikide viiekümne esimene osariik ja Euroopa Liidu mõne suure liikmesriigi asumaa, siis 2022. aasta veebruarist on käitutud lisaks ka nagu Estonija-nimeline Ukraina oblast.

(Asjaolu, et Ukrainas (vist) banaane ei kasva, ei muuda Eesti banaanivabariikluse-astet põrmugi.)

Õnneks on Euroopas ja mujalgi maailmas käimas üks kiiduväärt muutus – eliidivahetus. On vältimatu, et see jõuab kord otsaga ka banaanivabariik Eestisse. Ja siis saab Eesti endale juba sellise ellidi, kes suudab Eestit juhtida kui pärisriiki, mitte aga kui oblastit või banaanivabariiki.

Tegu polegi sooviga. Ei jõulusooviga ega uusaastasooviga. Või mingi muu sooviga. Tegu on kindla teadmisega. Lahtine on ainult ülalkirjeldatud muutuse toimumishetk.