Isamaa esikoht 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel näitas selgelt: isamaalisus on Eestis taas tõusuteel, end vahepeal aga juba ülienesekindlalt tundma hakanud viktorkingisseplased (=sotsiaaldemokraadiks maskeerunud punased) on seevastu sunnitud samm-sammult taanduma.

Seda näitab selgelt asjaolu, et kuigi mõlemad said Euroopa Parlamendi uude koosseisu ühepalju esindajaid (kumbki kaks), siis Isamaa poolt anti neil valimistel peaaegu kaheksa tuhat häält rohkem.

Veenev argument on seegi, et Isamaa katuserakond Euroopa Parlamendis – Euroopa Rahvapartei – saab saadikukohti juurde, samas kui kingisseplaste katuserakond hoopis kaotab neid.

Erinevalt Prantsusmaast, kus president Emmanuel Macron saatis Euroopa Parlamendi äsjaste valimistulemuste mõjul laiali kodumaise parlamendi, kuna tolle jõuvahekorrad ei peegeldanud enam tegelikke jõuvahekordi riigis, jääb Eestis parlament ja valitsus paika. Ent arvata on, et mitte enam kauaks. Sest kui valitsusliidu sõnal pole enam kaalu, valitsusliit ise on aga muutunud naljanumbriks, siis ei tule riigijuhtimisest enam midagi välja, mistap erakorralised Riigikogu valimised on ainult ajaküsimus.

Kui võimsalt esineb seal Isamaa, oleneb paljuski sellest, millal tal jätkub oidu lasta lahti otse põhja viivast koormast – Tallinna võimuliidust, kus saatuse õela vingerpussina ollakse koos oma ideoloogiliste vaenlastega, sealhulgas kingisseplastega…