stuudio.uudistekeskus.ee

stuudio.uudistekeskus.eu

stuudio4.uudistekeskus.ee

Töötuse kasv pole paratamatus

Eesti kuulub Euroopas suurima töötute protsendiga riikide hulka. Vägevaima töötute osakaaluga elanikkonnast hiilgab kunagi edukas Soome, kus võimalust leivateenimiseks otsib 10,3 protsenti tööealistest kodanikest. Järgnevad Hispaania 10 protsendiga, kunagine heaolumeka Rootsi 8,7, rahutustest haaratud Prantsusmaa 8,2 ja seejärel kohe meie 7,9 protsendiga, ehk siis Reformierakonna kunagise eestvedaja Andrus Ansipi püha unistus, jõuda esimese viie hulka Euroopas, on täitunud.

Töötuse kõrge määr näitab majanduse nadi olukorda, puudulikku arvestamist piirkondlike võimalustega, aga ka vajadustele mittevastava haridussüsteemi ja tegelikkust eirava üha paisuva maksumulli negatiivset mõju tööhõivele.

Töötus ja madal hõive toidavad allakäiku

Kolmandas kvartalis oli töötuid arvel 58 700, ehk 9700 võrra rohkem kui teises kvartalis. Eriti kõrge on töötuse tase noorte hulgas. Statistikaameti andmetel oli tööealise elanikkonna hõivatus, kolmandas kvartalis 67,7 protsenti, kusjuures meestel 70,4, naistel 65,1. Lisaks igapäevaselt tööl käivatele inimestele, arvestatakse hõivatute hulka ka vanemapuhkusel viibijad ning pereettevõttes või talus tasuta töö tegijad. See laseb pildil tegelikkusest parem paista. Arvuliselt oli kolmandas kvartalis hõivatuid 683 100, ehk 22 000 inimest vähem kui aasta varem ja 8500 võrra napimalt kui teises kvartalis.

Arvud näitavad, et tööturul on tööjõu pakkumist rohkem, kui kasutust leiab. Olukorra parandamiseks eeldaks poliitikutelt tingimuste loomist ettevõtluse elavdamiseks ning töötute kontingendi oskusi ja ettevalmistust arvestavate töökohtade loomiseks. Ettevõtjatel tuleks aga ilmutada tahet ning motiveeritust arendada just neid valdkondi, kuhu kohapealt oskajaid inimesi saada. Aga võta näpust! Meie haiglaselt napiks kahanenud toetusega valitsus ei viitsi sellele isegi mõelda. Pigem vastupidi. Otsekui äraspidise otsustuskäki musternäidisena valmistatakse ette kolmandatest riikidest odava välistööjõu sissetoomise kasvu. Ja miks ka mitte? Migratsiooniprobleemid jäävad ju järgmise valitsuse kaela, megaäpardujast Michal saab aga globalistlikke jõuvõtteid pooldavatele jõmmidele demonstreerida, kuivõrd ta nende mänguga kaasa tormab. See annab peale valimisi ripakile jäävale Kristenile ja tema mürsikministritele lootust, et ei pea ise töötute nimekirja täiendama, vaid saab jätkata mõnel tulusal ametikohal ettevõtteis, kus töötajaskonna moodustavad tänu reformivalitsuse viimastele ponnistustele riiki veetud kaheldava väärtusega superspetsialistid.

Kvoodid lõdvemaks

Saabuval 2027. aastal võivad Eestis tegutsevad ettevõtted kaasata lisaks senisele kvoodiga lubatud 1292 vöörtöölisele lisaks 2569 väljastpoolt Euroopa Liitu, USA-d, Jaapani, Ühendkuningriiki ja Šveitsi pärit inimest. Eriti kummaline, et kvooti suurendatakse ajal, kui senine kvoot jääb juba aastaid kasutamata, kuna sellest hiilitakse mööda, taotledes tööjõule ajutised elamisload, hoidudes sellega kõrvale vajadusest tööjõu sissevedu tööturuametiga kooskõlastada, mis aga veelgi olulisem, maksta külalistöötajale vähemalt keskmist palka, nagu kvoot nõuab. Uus kvoodiseadus välistab need ebamugavused. Võid tuua töölise, makstes talle vaid 0,8 keskmist palka ning ka tööturuametit pole tarvis samuti enam teavitada. See peaks muutma võõrtööjõu riiki vedamise märksa mugavamaks. Ja seda olukorras, kus endal töötuid enam kui küll, keda vajaliku ümberõppe järel rakendada. Aga kes seda viitsib! Lihtsam on tegeleda ümberrahvastamise, kui oma inimestele võimaluste loomisega.

Noorte töötus paneb tulevikus kahtlema

Riigi tulevikule mõeldes, peaks meid eriti murelikuks tegema noorte töötuse määr, mis kolmandas kvartalis kasvas 23,7 protsendini, ületades 3,6 protsendipunkti võrra aastatagust näitajat ja 1,3 protsendipunktiga tänavust teist kvartalit.

Noorte töötuse kasvu kiirendab olukord, kus ettevõtted värbavad pigem kogenud töötajaid, kelle väljaõppeks pole tarvis kulutada, riik aga koolituseks toetusi ei eralda. Lisaks asendab kontrollimatu AI rünnak eelkõige neid töökohti, mis noortele sobiksid. Haridussüsteem on aga keskendunud eelkõige pehmete erialade õpetamisele. Meie hariduse sisulise poole üle otsustajad ei vaevu juba aastaid analüüsima, millistest erialadest on puudus ja koostama õppeplaane vastavalt sellele. Samuti ei maksa loota, et koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega selgitataks välja erialade vajadus, mida haridusasutustes ette valmistada. Ja nii tuuaksegi meile Mohamed, kes esialgu väiksema palgaga leppides võtab vastu ameti, kus saaks hakkama ka Jüri, kui talle võimaldataks vastav ettevalmistus ja inimväärne palk. Aga majandusminister Keldo ja haridusminister Kallase jaoks on toimuv OK, sest nemad ju teevad kõik endast oleneva, et Eesti elu edasi vireleks.

Vahel ütleb mõni valitsuse palgal mõnulev lapsesuuga ametnik aga otse välja, millele riigi allakäigu arhitektid loodavad. Statistikaameti juhtivanalüütik Tea Vassiljeva avaldas meedias järgmise kulda või siis hoopis tuld ja tõrva vääriva mõtte: „Asi, mida ootame, on noorte arvu vähenemine, kuid selleni läheb veel mõned aastad aega – järgmised viis aastat ta esialgu veel kasvab.“ Lahtiseletatult tähendab see, et kui rahvust väljasuretav sündimuse allakäik paneb normaalsed kodanikud muretsema, siis tõelistele poliitmänguritele on see rõõmustav uudis, sest statistikas langetab noorte arvu kokkukuivamine töötuse määra. Vaat nii külmalt käib arvestus reformiliberlikus aparaadis!

Eesti vajab uut algust

Nähtavasti ei suuda me enne märtsi michaliitide poolt algatatud allakäiku peatada ning lahkuda kõrge töötusmääraga äpuriikide perest. Prantslased püüavad riigi tuksi keeranud makroone protestidega lahkuma sundida. Meile, kui vägivallatuma kultuuri esindajatele, jääb lootus valimistele, kui e-hääetusmasin meid taas ninapidi ei vea ja Reformierakonda tehisorjalikult püünele ei tõuka. Ent lootus sureb viimasena ja usun, et saame veel näha aega, kus oma kodu lagastamise ja lõhkumise asemel hakatakse tegelema probleemide lahendamise ning elujärje parandamisega.

Maksukoormus normaalseks, haridus vajaduspõhiselt ettevõtluse nõudmistega kooskõlla, ettevõtete asutamisel eeltingimusena siinsete inimeste palkamine ning kohalike väärtustega arvestamine – need on lihtsad, ent tõhusad võimalused, jõudmaks tasemele, kus asuvad Tšehhi 3,2 ja Poola 3,4 protsendise töötusega. Neis riikides saavad tööd eelkõige kohalikes õppeasustustes vajaliku ettevalmistuse saanud või täienduskursustel end uute nõudmistega kurssi viinud kohalikud, mitte kaugest eksootikast kohale veetud, enda oskuste suhtes udujuttu puhuvad võõrad, kes peale lühiajalise töösuhte lõppemist jäävad sotsiaaltoetusi vajavate õnnetukestena koos vahepeal papa juurde sõitnud arvuka perega kohalike maksumaksjate kaela peale.

Aeg on globalismiunest ärgata ja mõelda sellele, kuidas Eesti riik ja rahvas uuele tõusule viia!

 

  • Vsevolod Jürgenson

    Related Posts

    Agentide (?) nimekirjast

    Sensatsiooni tekitamiseks mõeldud agendinimekiri ei tundu tõsiseltvõetav, kuna sealt on puudu üle 60 protsendi andmetest. Kõik viitab sellele, et tõelised kurjategijad pääsevad puhtalt – tsirkus juhib neilt tähelepanu kõrvale. Hiljuti…

    Loe edasi

    Lisa kommentaar

    Vali siit!

    Töötuse kasv pole paratamatus

    Töötuse kasv pole paratamatus

    Tehnokraat 77

    • By
    • november 20, 2026
    • 12 views
    Tehnokraat 77

    Vajon Sakari Sirkkanen a finn közszolgálati médium egyetlen tudálékos munkatársa?

    Vajon Sakari Sirkkanen a finn közszolgálati médium egyetlen tudálékos munkatársa?

    Onko Sakari Sirkkanen Ylen ainoa kaikkitietävä?

    Onko Sakari Sirkkanen Ylen ainoa kaikkitietävä?

    Hihetünk-e a finn médiának?

    Hihetünk-e a finn médiának?

    Agentide (?) nimekirjast

    Agentide (?) nimekirjast