Eesti isehakanud Ungari-asjatundjate tõehetkeni – 12. aprillini 2026 – on jäänud vaid mõni päev, kui neid ridu kirjutan. 12. aprillini sellepärast, et just siis toimuvad Ungaris parlamendivalimised – samad valimised, mille kohta Eesti isehakanud Ungari-asjatundjad on ennustanud, et praegune ainus valitsuserakond Noorte Demokraatide Liit (ungari k. Fiatal Demokraták Szövetsége, lüh. FIDESZ) sunnitakse siis võimult taanduma.

Sellesisulisi ennustusi on tulnud nagu Vändrast saelaudu. Neid on avaldatud nii Eesti peavooluajakirjanduses kui ka ühismeedias.

Neil on palju sarnast, palju ühisjooni. Üks ühisjoontest on aga see, et eeldatakse ütluse „tavavalijal on haugimälu” paikapidavust ka tavalugeja ning tavavaataja-tavakuulaja puhul.

Tasub meenutada: FIDESZ-i valimiskaotust ennustati nii 2022. aasta parlamendivalimiste kui ka 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel. Mõlemal korral avaldati hulgaliselt selliseid avamusküsitluste tulemusi, mis näitasid, et toetus FIDESZ-i konkurentidele on suurem kui toetus FIDESZ-ile.

Ennustati FIDESZ-i valimiskaotust. Ja oldi sunnitud pärast valimistulemuste selgumist häbelikult tunnistama oma ennustuste ekslikkust. Siinkohal tasub toonitada, et ennustades pandi mööda ikka väga kõvasti, mitte pelgalt statistilise vea piires. Eriti rabas selliseid ennustajaid muidugi 2024. aasta Europarlamendi valimiste tulemus, mil FIDESZ-i poolt hääletas ka oluline osa ta karmidest kriitikutest valijate hulgas. Põhjus oli lihtne: lõviosa opositsioonierakondadest ei andnud tõsiseltvõetava vastasjõu mõõtu välja.

Eesti peavooluajakirjandus ja peavoolupoliitikud tunnistasid oma ennustuste ekslikkust tollal kas mokaotsast või siis üldse mitte, lootes küllap sisimas tavavalija haugimälule.

Nüüd „minnakse uuele ringile”: ennustatakse, et FIDESZ-i asemel saab uueks valitsuserakonnaks „Austus ja vabadus” (ungari k. Tisztelet és Szabadság, lüh. TISZA) eesotsas FIDESZ-i endise aktivisti Péter Magyariga. Mulle on nende ennustuste hulgas silma jäänud isegi selliseid, kus väidetakse, et arvamusküsitluste järgi olevat TISZA edumaa FIDESZ-i ees juba lausa paarkümmend (!) protsenti.

Soovitan naljalembesel lugejal sellised ennustused kindlasti alles hoida, kindluse mõttes koguni välja trükkida. Siis on pärast hea näidata, kui keegi kipub kahtlema, kas tõesti on keegi kunagi avaldanud Ungari 2026. aasta parlamendivalimiste eel nii võhiklikke ja ühtlasi naeruväärseid „ennustusi”.

Naeruväärseks saab neid ennustusi nimetada sellepärast, et need eiravad päevselget tõsiasja: FIDESZ-i poolel on enne 2026. aasta parlamendivalimisi niihästi õigus kui ka jõud.

Elukogenud inimene teab, et inimesel või organisatsioonil või riigil võib olla küll moraalne õigus, aga kui sellega ei kaasne ka tõsiseltvõetav jõud, siis jääb pelgast moraalsest õigusest väheks, et võita.

Seepärast jätan siinkohal teadlikult kõrvale kõnealuse olukorra kõlbelise külje, ja keskendun jõuvahekordade vaatlemisele üheaegselt küünilisel ja elulähedasel viisil – just nii, nagu reaalpoliitikas ongi kombeks.

Kumma leeri seljatagune on tugevam?

Valimiste kohta kasutatakse tihti sõjaga seonduvaid mõisteid: valimisvõitlus, valimislahingud jms. Sestap järgin seda eeskuju praegu meeleldi ka ise: „teen malevate ülevaatuse” nii FIDESZ-i kui ka TISZA puhul.

Alustagem TISZA-st. Kes on tema suurimad toetajad?

Ennekõike muidugi Euroopa Komisjon kui äärmusglobalistide mõjukas käepikendus. Seejärel Euroopa Parlamendi poliitkorrektne osa eesotsas taltsaid konservatiive koondava-esindava Euroopa Rahvaparteiga, kuhu kuulub nii Euroopa Komisjoni esimees Ursula von der Leyen kui ka TISZA eurosaadikud eesotsas Péter Magyariga.

TISZA pooldajate hulka saab julgesti lugeda ka Suurbritannia juhtkonna. Samuti USA Demokraatliku partei. Rääkimata juba sellistest kurikuulsatest äärmusglobalistidest nagu György Soros ja Klaus Schwab (ja nende mõlema taga seisvatest organisatsioonidest).

FIDESZ-i mõjukamad toetajad on: 1) Ameerika Ühendriikide praegune juhtkond; 2) Venemaa praegune juhtkond; 3) Hiina Rahvavabariigi praegune juhtkond; 4) Iisraeli praegune juhtkond.

FIDESZ-i toetajate leeri kuulub ka Ungari põhjanaabri Slovakkia juhtkond ning lõunanaabri Serbia juhtkond. Mõlemad on ülemaailmses mõõtkavas küll väikeriigid, kuid Ungarile on nende tugev toetus väga oluline. Viimati ilmnes see 5. aprillil 2026, kui Serbia eriteenistus hoidis ära plahvatuse gaasijuhtme „Balkan Stream” lõigu juures, mis asub Serbia–Ungari piiri lähedases Magyarkanizsa (serbohorvaadi k. Kanjiža) linnas. See torujuhe on Türgist tuleva torujuhtme „TurkStream” pikendus Balkani poolsaarel. Sealtkaudu saab Ungari u. 60 protsenti vajaminevast gaasist; suure osa moodustab seda torujuhet pidi liikuv gaas ka Slovakkia kogu gaasivajadusest.

Serbia riikliku gaasiettevõtte „Srbijagas” peadirektori Dušan Bajatoviči sõnul jätnuks kõnealuse gaasijuhtmelõigu õhkimine gaasist ilma nii Ungari kui ka Slovakkia, ja oli mõeldud mõjutama Ungari 12. aprilli valimisi.

Viktor Orbáni valitsusajal (alates 2010. aastast) on Ungari tugevate toetajate leeris kindla koha sisse võtnud ka Türgi. Orbáni valitsuste see saavutus on seda kiidu- ja imetlusväärsem, et president Recep Tayyip Erdoğani valitsusajal on märgatavalt halvenenud Türgi suhted Iisraeliga, viimase aasta-paari jooksul ka USA-ga. Kõik kolm toetavad Orbáni aga sellest hoolimata kindlalt.

Osava diplomaatia abil on Orbáni juhitav valitsus saanud oma toetajate leeri lisaks Türgile ka teised turgikeelsed riigid. Aasia mõõtkavas on nende riikide näol tegemist vägagi tõsiseltvõetava jõuga.

Orbáni valitsust toetavate riikide luureteenistustelt Ungarile laekuvat teavet ohtude kohta, selle olulisust on aga raske ülehinnata.

NB! kõik need riigid toetavad Orbáni juhitavat Ungari valitsust mitte tolle ilusate silmade pärast, vaid ikkagi ainult seetõttu, et see on toetajaile endile väga kasulik. Nagu ettevõtluses, nii ka poliitikas on määravaim ikkagi kasulikkuse põhimõte. Mingit heategevust seal – eriti oma huvide arvelt! – ei esine. Täpsemalt: ei esine ühegi korralikult toimiva riigi puhul. (Eesti Vabariigi ja teiste „euroopalikke väärtusi” ülimuslikuks seadvate riigikeste puhul on asi teatavasti täpselt vastupidine…)

Ja kui Orbáni valitsuse pukkijäämine on ta välistoetajaile väga kasulik, siis loomulikult teevad nad sõna otseses mõttes kõik endastoleneva, et nurjata juba eos kõik püüded seda valitsust kukutada. Äärmiselt eluvõõras on loota, et see, mis äärmusglobalistidel õnnestus näiteks viimatistel Rumeenia valimistel, õnnestub nüüd ka Ungaris.

Ülaltoodud „malevate ülevaatuse” järel saab iga lugeja juba ise otsustada, kui suur on tõenäosus, et FIDESZ-i asemel saab pärast 12. aprilli 2026 Ungari valitsuse juhterakonnaks äärmusglobalistide kohalikuks käepikenduseks olev poliitiline moodustis. Ja mida maksavad Eesti isehakanud Ungari-ekspertide „valimisennustused”.

Tõehetke saabumiseni on jäänud veel vaid mõni päev. Seniks aga tundkem mõnu isehakanud Ungari-ekspertide loobitavate „pärlite” kogumisest ja talletamisest!

Tõnu Kalvet

P.S. Ungari rahvuslaste erakonna „Meie isamaa” (ungari keeles Mi Hazánk) jätsin käesolevast kirjutisest välja teadlikult. Sest kui mingi ime läbi peakski FIDESZ koguma 12. aprillil vähem hääli kui TISZA, siis on täiesti loomulik, et moodustatakse FIDESZ-i ja „Meie isamaa” valitsusliit. Sellise koosseisuga valitsuse poliitika on siis aga juba tunduvalt karmikäelisem kui oli ainult FIDESZ-i moodustatud valitsuse oma. Ja kohalikud ultraglobalistid mõtlevad siis heldimustundega tagasi „vanale heale FIDESZ-i ainuvõimu ajale”, nuttes seda taga…

T. K.