INIMESTE BIOLOOGILINE INFOSÜSTEEM

Mis toimub inimese peas olevas mustas kastis

Peatükk 6

KOLLEKTIIVSE ALATEADVUSE EITAMINE, KRIMINALISEERIMINE JA KAHJUSTAMINE

Peavoolu teadlaste suhtumine telepaatiasse ja kollektiivsesse alateadvusse

 

Peavoolu teadus eitab väljades toimuvat infotöötlust ja sellepärast ka kollektiivset alateadvust. Kardetakse, et kui uskuda kollektiivset alateadvust, siis edasi tuleb uskuda müüti selle kohta, et Jumal lõi maailma. Kollektiivne alateadvus on sarnane vaimuga.

Materialistid hakkasid juba vanasti kahtlema, et kuidas Jumalal sai tekkida maailma loomise idee, kui mateeriat ei olnud. Materialistid esitasid vastupidise seisukoha – mateeria on primaarne. Idee sai tekkida alles siis, kui mateeria oli juba olemas. See on algsele maailma loomise müüdile vastupidine müüt.

Mateeria primaarsuse idee on kuulutatud peavoolu teaduse poolt ainuõigeks. Kahjuks tõestust ei ole. See idee on dogma, millesse on vaja uskuda ilma tõestuseta. Maailma loomise juures ei olnud kedagi.

Kuid arvuti loomise lugu on teada ja arvutil on maailmaga oluline sarnasus. Mõlematel on üks osa mittemateriaalne ja teine osa on materiaalne.

Tänapäevase arvutini ei jõutud nii, et alguses loodi materiaalne riistvara algusest lõpuni ja peale seda hakati mittemateriaalset tarkvara arendama.

Asi oli teisiti. Algus tuli aritmeetikast ja siis tuli nuppudega arvelaud. Edasi arenesid matemaatikast pärit tarkvara ja arvuti riistvara samm-sammult üks versioon teise järel. Raske on uskuda, et see oleks võinud ka teisiti olla. Ka inimese keha ja vaim on üks tervik, mis arenevad koos.

Maailma areng peaks samuti olema toimunud väikeste sammudega kord materiaalses sfääris, kord vaimu sfääris. Pole teada, et ainult vaim oleks kunagi eraldi eksisteerinud või ainult keha oleks eraldi eksisteerinud. Juba mateeria tekkel energiast peab kusagilt tulema ka tekkiva mateeria siseehituse info. Energia mõiste on üldisem kui mateeria mõiste.

Müüt Jumala vaimust ja selle vastandmüüt – mateeria primaarsuse printsiip ei ole kooskõlas objektiivse reaalsusega.

Objektiivse reaalsusega kooskõlas on aga seisukoht, et maailmas on primaarseteks energia ja info, mis on omavahel lahutamatult seotud.

Mateeria primaarsuse printsiipi ei saa kasutada kollektiivse alateadvuse eitamisel tõe kriteeriumina nagu seda praegu kahetsusväärselt tehakse.

Ühiskonnateadlased aga usuvad dogmaatiliselt mateeria primaarsuse printsiipi ja eitavad nii kollektiivset alateadvust kui telepaatiat.

Ühiskonnateadlased moodustavad oma kogukonna, neil on oma identiteet ja koos sellega oma kollektiivne alateadvus. Jumala eitamine on neile iseenesest mõistetav nende kollektiivse alateadvuse poolt tekitatud kõhutunde kaudu. Seesama jumal ehk kollektiivne alateadvus, keda ateistidest ühiskonnateadlased eitavad, juhib nende endi mõtteid.

Mõtete iseeneslik väljumine inimese peast tühja ruumi on nende arvates võimatu. Kõik telepaatiat uurivad tekstid visatakse nende poolt läbi vaatamata prügikasti. Mingeid objektiivseid argumente selle kohta, et paranormaalne infolevi on võimatu, nad ei esita. Nad ei pea seda vajalikuks.

Nende arvates saavad mõtted liikuda ainult inimese peas, mis on materiaalne. Telepaatiat kinnitavate eksperimentide kohta ütlevad nad, et nende eksperimentide tegemisel peab alati olema kusagil eksitud, sest telepaatia on vastuolus materialismiga. Neid põhjenduseta eitajaid nimetatakse skeptikuteks.

Skeptikute ja nende arvamuste olemasolu on normaalne nähtus. Kuid skeptikute arvamused ei muuda objektiivset reaalsust.

Skeptikud ütlevad, et mida meie ei tunne, seda ei olegi olemas. See loogika on ekslik. On vaja tõestust, et telepaatia on võimatu. Kuid skeptikutel puudub soov midagi tõestada.

Skeptikutel on poliitilist mõjujõudu ja nad on saavutanud seda, et ülikoolides kollektiivset alateadvust ja telepaatiat ei uurita. Väidetakse seda, et telepaatia ja kollektiivse alateadvuse võimatus on juba teaduslikult tõestatud. Kuid nii see ei ole. Käesoleva uurimistöö viis esimest peatükki näitavad vastupidist.

Allilma globaalne pealetung seaduskuulekatele

Inimühiskonnas on kurjategijaid olnud alates iidsetest aegadest. Nad varastasid, röövisid ja tapsid. Kui nad kätte saadi, siis tehti omakohut ja löödi nad maha.

Rooma riigi ajal olid juba seadused. Kurjategijad mõisteti surma. Nad surmati risti löömisega, et rahvale oleks näha, kuidas nad tundide kaupa piinlevad ja lõpuks surevad.

Pimedal keskajal põletati kurjategijaid tuleriidal. See oli jälle etendus rahvale, et hoida inimesi kuritegevusest eemal.

Nüüd on ühiskond edasi arenenud ja kurjategijatele määratakse ainult vanglakaristus. Tavaliselt kuni 15 aastat. Vanglad on aga kohtadeks, kus kurjategijad vahetavad kogemusi. Peale vanglast vabanemist on kurjategija reeglina hullem, kui enne vanglasse sattumist. On ka kuritegelikult teelt tagasi pöördujaid, kuid need on vähemuses.

Tekkinud on organiseeritud kuritegevus, mis on muutunud üheks ühiskonna osaks – niinimetatud allilmaks. Allilm ei tunnista riigi seadusi, neil on omad kirjutamata seadused. Ühise tegevuse tõttu on allilmas tekkinud oma kollektiivne alateadvus, mis on allilma kirjutamata seaduste lähteallikas. Kurjategijatel on rangelt hierarhiline võimu struktuur, on vankumatu kuuletumine ülemustele, halastamatus, piinamised ja vaikimiskoodeks. Kokkulepped on suusõnalised ja usaldusel põhinevad.

Ühiskonna jaoks on kuritegelik allilm aga nagu vähkkasvaja organismis. Kurjategijad ei ole vajalikud. Nad on kahjulikud.

Kurjategijate jaoks on aga ühiskond vajalik. Kui ühiskond hukkub, siis hukkuvad ka nemad.

Eelnev kirjeldus annab kuritegevusest must-valge pildi. Ühiskonnas on kaks eraldi kihti, seaduskuulekas pealilm ja kuritegelik allilm. Tegelikult on olemas veel ka hämar vahekiht seaduskuulekate ja kurjategijate vahel.

Hämaras vahekihis tehakse valgust kartvaid tegusid. Hämaras valguses tunduvad need teod olevat seadustega kooskõlas, kuid tugevas valguses, mis toob ka detailid esile, ilmneb seaduste rikkumine.

Hämaras tegutsejad on topeltmoraaliga. Nad näivad omadena seaduskuulekate hulgas ja on nagu omad ka kurjategijate hulgas. Nad on valelikud. Valetamise eesmärk on sama mis varastamisel, ilma tööta hästi elada.

Varastamise saab valede abil muuta seaduslikuks äritehinguks. Näiteks on suvel surnuaiast lume äravedamise eest Tallinna linn kunagi raha maksnud. Enne valimisi on rahvale lubatud, et makse ei tõsteta. Rahvas uskus ja aitas lubajad võimule. Peale valimisi tõsteti makse.

Kõik oli nagu seaduslik, kuid mitte päris. Põhiseaduse järgi on rahva võim üle valitsuse võimust. Valitsus ei oleks tohtinud rahvale valetada.

Valetamine on varastamise ekvivalent. Varastamise eest on kohtus lihtne karistus määrata, valetamise eest aga palju raskem.

Kurjategijad kasutavad hämarat vahekihti oma huvides ka selleks, et muuta riiklikku seadusandlust. Vanglad muudetakse mugavamateks, karistused lühemateks, seadused mitmeti tõlgendatavateks ja kohtu istungid kinnisteks.

Üritatakse hägustada piiri legaalse ja illegaalse tegevuse vahel. Tahetakse luua olukord, et kuritegusid on valetamise abil võimalik tõlgendada lubatud tegevusena ja karistust ei tulegi.

Tänu hämarale vahekihile on maailmas hakanud tekkima kummalisi segaseid olukordi. Ühte sellisesse olukorda sattus juhuslikult Eestis oleva turvafirma IRON NAVY OÜ omanik Alex Kliševitš. Sellest ohtlikust ja ebatavalisest seiklusest on ta kirjutanud raamatu – Because of political situatsion / Operation „1027”, mis on eesti keeles välja antud kirjastuses Postimehe Kirjastus OÜ aastal 2025.

Alex  Kliševitšile pakuti tööd ühe hiina suurärimehe ihukaitsjana ja turvateenuse instruktorina. Ettepanek tuli ühe Briti turvafirma vahendusel. See vahendaja turvas ka  Kliševitši ohtlikku teekonda uude töökohta, mis asus Laukkaingi linnas. See linn asub Myanmaris (endise nimega Birma).

Kliševitši reis lõppes Laukkaingis ühe värava ees. Hoonest tuli välja hiinlanna, kes andis  Kliševitšit kohale toonud autojuhile paksu pataka Hiina jüaane. See oli nagu kauba eest maksmine.

Kaubaks oli  Kliševitš ise ja veel koos temaga toodud inimesed. Kohaletoojaks oli kohalik birmalane.

Kliševitši oli tööle palganud firma Shadow Defence, mis oli registreeritud Tais 2022. aastal. Millega  Shadow Defence tegeleb, seda nägi Kliševitš alles siis, kui ta selle firma ruumidesse sisenes.

Esimesel korrusel oli vestibüül, kasiino ja mitu ööklubisaali ning veel ka ruum, kus elasid orjad, kellel olid jalaahelad, mis liikumisel kolisesid vastu põrandat.

Kolmandast kuni kaheksanda korruseni olid küberpetiste ja nende õpilaste töö- ja eluruumid. Oli palju suuri saale laudadega, millel olid arvutid. Arvuti taga istujatel olid käes mobiiltelefonid.

Peteti välja raha ja värvati tööle inimesi, kellele lubati väga head palka. Kui inimesed olid kohale jõudnud, siis võeti pass ära ja sunniti neid tööle füüsiliselt ja vaimselt väga rasketes tingimustes. Moodne inimkaubandus käib arvuti vahendusel.

Firma töötas sõjaväe valve all. Hoone katusel oli Myanmari sõjaväe valvepost.

Kui  Kliševitš ühel õhtul koos oma turvameestest kaaslastega õhtusööki ootasid, siis ilmusid äkki nurga tagant kaks hiinlast, kes lohistasid läbipekstud ja ahelates orja. Mehed viskasid orja tänavale maha ja hakkasid teda kepiga peksma. Ohvri selg oli verevalumitest lilla. Lõpuks lohistati läbipekstud mees bossi kontori uksest sisse.

Kliševitš ja temaga koos olnud teised turvatöötajad olid Euroopast ja Ameerikast sinna tööle läinud selleks, et kaitsta ärimehi allilma võimaliku kallaletungi eest. Kuid nad olid sattunud hoopis ise allilma võimu alla suures allilma keskuses. Nad pidid tegema seda, mida kästi ja nad ei tohtinud omal soovil lahkuda. Nad olid orjad.

Olukord tegi Kliševitši ja tema kaaslased tõsiselt murelikuks. Nad polnud seadusi rikkunud, nad polnud milleski süüdi. Nad läksid tööle, kuid sattusid põrgusse maa peal.

Tänu headele inimestele üle terve maailma õnnestus Kliševitšil sellest maapealsest põrgust elusalt pääseda. Kuid õhku jääb küsimus, mida teha, et sellised olukorrad ei saaks tekkida.

Võib öelda seda, et Kliševitš oleks töökoha valikul pidanud olema ettevaatlikum; Briti vahendusfirma oleks pidanud uurima, kellele ta turvatöötajaid saadab; Tai valitsus poleks tohtinud Shadow Defense sugusele firmale tegevusluba anda ja Myanmari valitsus oleks pidanud kontrollima, et inimõigusi ei rikutaks.

See tee on süüdlaste otsimine inimeste ja asutuste kaupa. Leiame süüdlase üles, vahetame välja ja kõik ongi korras. Seda loetakse normaalseks teeks.

Kahjuks pole allilma korrale kutsumine sel teel suuri tulemusi andnud. Organiseeritud kuritegevus on muutunud ülemaailmseks ja see kasvab.

Laukkaingis oli suur organiseeritud kuritegevuse keskus. Seal toodeti ka sünteetilist narkootikumi – kristallilist metamfetamiini ja saadeti seda laiali üle terve maailma.

Sellise narkootikumi tootmine on ülimalt suure kasumiga äri. Laukkaingi tänavad olid täis luksusautosid – Mercedes-Benze, Maybache, Bentleysid, Porschesid, Ferrarisid, Aston Martinisid ja teisi kalleid autosid, mis ei olnud ametlikult registreeritud.

Linnas oli siltide järgi ka 30 kasiinot ja 50 hotelli. Nende siltide taga olid aga rahapesu, salakaubanduse ja petukõnede keskused.

Küberpetturid tegutsevad üle terve maailma nii, et petised on ühes riigis, ohvrid aga teises. Küberpetiste tegevuse üheks haruks on valimispettuste korraldamine. Allilm tahab oma meetoditega pääseda ka riigivõimu juurde.

Nüüdisaegses infoküllases maailmas on tõe ja vale eristamine muutunud keerulisemaks kui kunagi varem. Valeinfo levib üha laialdasemalt sotsiaalmeedias, uudistes ja isegi teaduslikes uuringutes.

Mis on valetamise laia leviku taga? Põhiliselt soov võõrast vara omastada ja väike risk karistus saada.

Kui valetamise varjus tegutsevad seaduserikkujad jäävad karistuseta, siis on valetamine tulutoov tegevus. Seda märkab rahva kollektiivne alateadvus. Ta hakkab inimestele sisendama, et valetamisega võib kasu saada.

Rahva moraal hakkab muutuma ebaaususe suunas ja sellega kriminaalsuse poole. Rahva kollektiivne alateadvus kriminaliseerub.

Selline olukord on muret tekitav. Kriminaalsuse areng on nagu vähkkasvaja areng organismis. Ühiskond liigub surma poole. Kriminaalid liiguvad algul võimu poole, kuid siis hukkuvad koos rahvaga.

Seda ohtu ei osata ära tunda. Eelpool kirjeldatud  Kliševitši eluohtlik reis  Myanmari näitab, kui reaalne see oht on.

Kui kollektiivne alatedvus on kriminaalse mõtteviisiga rikutud, siis parandab inimeste ühekaupa karistamine olukorda vähe. Siis on vaja hakata kollektiivsest alateadvusest rikutud mõtteviisi kõrvaldama. Kollektiivse alateadvuse muutmist on kirjeldatud eelmises peatükis.

Ühiskonna ümber kujundamine katse-eksituse meetodil on ohtlik

Inimühiskond on elus looduse osa ja allub loodusseadustele. Neid seadusi on hädavajalik tunda siis, kui hakatakse ühiskonna korda parandama.

Verise kommunismi ehitamise eksperimendi korraldajad ei tundnud piisavalt ühiskonda koos hoidvaid loodusseadusi ja nad tekitasid ainult palju kahju.

Edaspidi ei tohiks sarnaseid eksperimente korraldada. Kuid liberaalid teevad analoogilisi eksperimente edasi. Praegu püüavad liberaalid hävitada rahvusi, et ei saaks tekkida rahvuste vahelist vaenu. Sel eesmärgil on esile kutsutud massiline migratsioon paljudes riikides.

See põhjalikult läbi mõtlemata tegevus on hakanud tekitama ettearvamatuid probleeme. Uuel kodumaal sündinud migrantide lapsed satuvad keskkonda, kus on kaht tüüpi kollektiivse alateadvuse välju. Üks väli on tulnud koos vanematega endiselt kodumaalt ja teine väli on uue kodumaa rahva kollektiivse alateadvuse väli.

Kui ükski väli neist ei domineeri, siis saab laps mõjutusi mõlemast väljast. Need mõjud on paljudes osades vasturääkivad.

Praktika näitab, et sisserändajate teisel põlvkonnal tekivad probleemid ühiskonnas koha leidmisega ja see põlvkond kipub agresiivseks muutuma. Põhjus on tõenäoliselt selles, et väikelapse eas on tema individuaalse alateadvuse kujunemine häiritud segaduste tõttu, mis on tingitud vasturääkivustest kahe erineva kollektiivse alateadvuse väljades olevas infos.

Suur arv kahjustatud individuaalse alateadvusega lapsi võib põhjustada kogu ühiskonna  kollektiivse alateadvuse kahjustuse. Massiline migratsioon on ohtlik.

Liberaalid ei osanud seda ette näha, sest nende teadmised inimesi valitsevate loodusseaduste osas on väga puudulikud. Nad eitavad kollektiivse alateadvuse olemasolu.

 Põhjenduseta eriarvamused, eesmärgipäratu valetamine, originaalitsemine ja enesekesksus

 Seda liiki käitumine muudab kaasinimeste elu raskemaks ja ebameeldivamaks. Sellise käitumise lai levik on tingitud kollektiivse alateadvuse nõrkusest.

Väikelapse lähedaste inimeste infoväljadest saab laps oma individuaalsesse alateadvusse pildi maailmast, kuhu ta on sattunud. See maailmapilt saab talle edasises elus tõe ja vale ning hea ja halva äratundmise mõõdupuuks.

Kui ühiskond on homogeenne, siis saavad lapsed sarnase maailmapildi ja täisikka jõudmisel hakkavad üksteist mõistma hästi.

Kui aga ühiskonda tuleb palju võõraid inimesi või on ühiskonnas suuri erinevusi jõukuse tasemel või hakkab levima uus ideoloogia või uus religioon, siis ei ole ühiskond enam homogeenne. Sellise ühiskonna uuel põlvkonnal hakkavad tekkima probleemid selle tõttu, et lapsepõlves sisendatud alateadvuses on segadus. Noorte intellektuaalne tase langeb. Ei suudeta vahet teha heal ja halval. Tekib palju põhjenduseta eriarvamusi.

Liberaalne maailmavaade kuulutab eriarvamused pühaks ja puutumatuks. Ajakirjanikel on tekkinud komme, et algul kirjeldatakse peensusteni üht arvamust, seejärel teist, mis on esimese suhtes vasturääkiv ja sellega lõpetatakse. Mis on tõde ja mis on vale, selle kohta ei öelda midagi.

Inimesed leiutasid kõnelemise selleks, et üheskoos otsustada, mida teha ja mida tegemata jätta. Tänapäeva lehemeeste jutud aga lahendusi ei paku, need ainult suurendavad segadust.  Kiiresti on hakanud kasvama nende inimeste arv, kellele pannakse diagnoos – aktiivsus-tähelepanu häire.

Selles suures segaduses on hakanud silma paistma ka originaalitsejad, kelle arvates näitab eriarvamus suurt tarkust. Ka eesmärgipäratud valetajad arvavad, et nemad on teistest targemad.

Heasoovlik vastastikune abistamine muutub üha haruldasemaks. Kaduma hakkab minema tarkus, et heasoovlike  ja mõistvate inimeste keskkonnas on elu parem kui pahatahtlike eneseimetlejate hulgas. See on rahva kollektiivse alateadvuse allakäik. Rämpsinfo on vallutanud kollektiivse alateadvuse.

 Tõsiasjad, mida me ei taha märgata ja millest me ei taha kuulda

 Kogu eelpool toodud tekst on suures osas vastuolus ühiskonnas levinud arvamustega. Tekib kahtlus, kas kõik kirjas olev on ikka võimalik. Vastuolu üldlevinud arvamuste ja objektiivse reaalsuse vahel on siiski tavaline. Inimestel on komme reaalsuse arusaamatu  või ebameeldiv osa mälust välja tõrjuda.

Ei taheta märgata, et Prantsuse revolutsiooni poolt toodud vabadust on kõige paremini osanud ära kasutada kurjategijad. Nad on loonud omale ülemaailmsed organisatsioonid ja haaranud võimu mitmetes riikides.

Maailmaparandajad on hakanud ühiskonda parandama loodusseadusi ignoreerides. Selle tulemusel on ühiskondi lagundatud ja kurjategijad on neid üle võtnud.

Ei taheta märgata, et ühiskond on primaarne ja inimene on ainult ühiskonna osa.

Ei märgata ühiskonna mittemateriaalset osa ja ei teata, et see on vigane.