Valitsuse palgal olevad ideoloogilised suunamudijad veeretavad süü riigi allakäigus  küll sõja, küll Trumpi, küll kliimamuutuste kaela, ent jätavad targu välja ütlemata, et suurimaks ohuks meie riigile on rahvast enneolematu ülbusega võõrdunud valitsus, grupp eneseimetlejatest poliitikuid, kes vajadusel võtavad appi valed. Jürgen Ligi näitel minnakse lausa niivõrd leili, et hakatakse loopima solvanguid ja süüdistusi nende pihta, kes esindavad enamust ja michaliitlikke tühikargajaid tõsiselt ei võta.
Toiduainete käibemaks tuleb alla tuua.
Juba ligi 100 000 inimest on andnud allkirja petitsioonile alandada tavainimese rahakotist viimaseid sääste röövivat toiduainete käibemaksu. Normaalne, analüüsivõimeline ja vastutustundlik valitsus võtaks ülekaalukat poolehoidu leidnud algatust tõsiselt, ent praeguselt kunagist parteikomiteed meenutavalt ühenduselt on seda palju loota.
Kristen Michal on alustanud käibemaksu tõusu õigustamiseks partisanisõda kaupmeeste vastu, süüdistades neid liigses kasumiahnuses ja liiga suurte ning arvukate kaubanduspindade väljaehitamises, mis paiskavatki toiduhinnad Eestis taolistesse taevastesse kõrgustesse, et isegi soomlased, kes varem vadasid meilt koju odavamat kaupa, toovad nüüd Helsingi toidupoodidest Eesti velledele taskukohast külakosti. Eestis elavad soomlased aga pakivad asju, sest elu on muutunud, vaatamata nende märgatavalt suurematele sissetulekutele, siin liiga kalliks.
Eriline särav valedevedur on muidugi meie legendaarne Jürgenmees, kelle hinnangul on toiduainete käibemaksuga kõik hästi, sest riik teenib lisaraha, millega täita erakordselt olulisi ülesandeid, näiteks maksta talle ja ministeeriumi ummistanud broileritele väärikat palka ning lubada uut kuulekat kaadrit juurde värvata. Ligi muretseb mitte selle pärast, et rahvas peab taluma Eestis kehtivat Euroopa pea kõrgeimat käibemaksu, vaid et käibemaksu alandamine täidaks kaupmeeste taskuid. Igatahes on Ligi seda meelt, et mida kõrgemad maksud, seda õnnelikumad kodanikud, kuna riik saab rohkem raha, mida karistamatult maha laristada.
Tagasihoidlik targutaja Kristina Kallas on aga tunnistanud, et käibemaksu alandamine tuleb unustada, sest riigil pole raha. Tore küll, aga riigi taskud ei näi vähemalt meil Eestis kunagi täis saavat, sest ikka on äärmiselt olulisi valdkondi, kuhu seda va pappi pumbata. Rohepööre, kliimaneutraalsus, euroopalike väärtuste tutvustamine, integratsioon, võrdõiguslikkus, sooneutraalsus ja kultuuriline mitmekesistamine – see on vaid lühike loetelu tõsistest teemadest, millega valitsus peab rinda pistma ning nende eluliste küsimuste lahendamiseks tuleb eraldada üha rohkem pappi, mida pole võtta kusagilt mujalt, kui inimeste taskust. Ja kui üha suurem osa normaalsusest kliimaneutraalseina rohepööratud euroopalikke väärtusi eelistavaist integreerunud sooneutraalsetest mitmeklultuurilistest ei tule toime lihtsa igapäevase eluga, pole see ometi valitsuse mure, vaid pika plaani selge triumf.
Pravdistlik ideoloogiline mull.
Peale valitsusliikmete arrogantset loba põhjalikest uuringutest, mis kinnitavat, et käibemaksu alandamise mõju ei jõuaks tarbijani, hakati üha häälekamalt nende uuringute allikat küsima. Selgus aga kurb tõsiasi, et taolised uuringu eksisteerivad üksnes veidi enam kui 10% valijate toetust omava valitsuse  veidrates unenägudes. Kuidagi pidi aga näitama, nagu poleks austet ministrite väited laest võetud.  Nii saigi jõuk hästitasustatud rahandusministeeriumi asjapulki käsu, midagi kähku kokku käkerdada. Pikkade ponnistuste tulemusel ongi nüüdseks ilmunud ministeeriumi töögrupi koostatud piinlik pläust, kuidas käibemaksu ikkagi ei saa alandada, kuna filigraansed arvutused näitavad, et riigil jääks siis saamata hädavajalik 245 miljonit hõlptulu, mida praegu käibemaksu abil inimeste taskust õngitsetakse.
Selle suure uudise avalikkusesse paiskamiseks lükati tanki rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna tundmatu nõunik Anna-Liisa Villmann, kes kuulutas, et toidu käibemaksu langetamine 13 protsendini ei oleks rahandusministeeriumi hinnangul siiski tõhus ega otstarbekas meede, sest suurendaks veelgi riigieelarve strateegias järgnevateks aastateks prognoositud eelarve defitsiiti, kuna katteallikaid selleks ei ole.
Villmann ei selgitanud siinjuures, miks pole otsitud selgelt üleliia kallis riigiaparaadis kokkuhoiukohti, lõpetades liigse sekkumise, ülesannete dubleerimise ja pahnaga tegelemise, millega teenivad praegu oma keskmisest suuremat palka kümned tuhanded ministeeriumeis ja riigiasustustes asjatajad. Aga kuni inimesed kuulekalt makse maksavad, võib riigimoolok karistamatult raha jahvatada, sest kui puudus tuleb, võetakse seda lisaks toetustelt ja pensionite indekseerimise külmutamiselt, sest rumal rahvas on kohustatud oma valitsejaid toitma.
Selleks, et teema võimalikult segaseks ajada, jahvatab Villmann edasi, et käibemaksuerandi kehtestamine eeldab põhitoiduaine mõiste ja kriteeriumite kehtestamist, sest maksuerisuse rakendamiseks peab maksustatav objekt olema üheselt selge. Nii välditakse vaidlusi, kas konkreetne kaup tuleb maksustada standardmääraga või vähendatud määraga.
“Näiteks, kui suur peab olema tootes teraviljasisaldus, et tegemist oleks vähendatud maksumääraga maksustatava tootega, kas hõlmatud on ka kondiitritooted või kas suure suhkrusisaldusega piimatoode on samuti põhitoiduaine, mis maksustatakse vähendatud maksumääraga ja nii edasi. Administreerimise seisukohast on tegemist keeruka ja kuluka ettepanekuga,” heietab Vilmmann ja juba liiguvadki mõtted sellele, kuidas peagi luuakse nii rahandus, kui miks mitte ka kõigi teiste ministeeriumide juurde osakonnad, mis hakkavad siva leidma põhjuseid, milliste kriteeriumide kohaselt kujutab Euroopa kõrgeim käibemaks endast ülima riigitruuduse märk ja igasugune maksu vastu sõna võtmine selgelt riigivastast tegevust.
Toetage maksukärpeid.
Maksa, maksa kuni taskud tühjad, siis oled õige ja ustav kodanik, teavad michalid-ligid-kallased ja lähevad isikliku palgatõusuga järgmisele ringile. Et aga riigikogulased oma kisaga segama ei kukuks, pakutakse neile maksutulu arvelt uusi suuremaid autokompensatsioone. Peaasi, et pumbajuures seisjad rahule jääksid.
Head inimesed! Veel mõned päevad on aega toiduainete käibemaksu petitsiooni toetada. Leidkem endas julgust ja tehkem seda, sest kui lepime pimesi valitsuse rahvavastase maksupoliitikaga, ei austa me ennast ega maad, kus elame!