Täna astub ametisse Ameerika Ühendriikide president Donald Trump. Tahtekindla ning tegusa presidendi asumine Valgesse majja, kus viimastel aastatel resideerus Ameerika poliitikat üha jõuetumalt ummikusse suunanud tervisega hädas Joe Biden, peaks sisendama ohupiiril seisvale maailmale sealhulgas Eestilegi uut lootust, et järgnevad ajad, mil pole tarvis muretseda oma lähedaste, kodu ja sünnimaa saatuse pärast, sest konfliktid lahendatakse diplomaatiliste vahenditega ning rohehullusele pannakse piirid, lõpetades süsinikneutraalsest tehnoloogiast ülikasumeid haukavate korporatsioonide ning kliimaerutusest plusspunkte lõigata lootvate poliitikute ülemvõimu lihtsate inimeste elatustaseme arvelt. Ent just Trumpi lubadused lõpetada relvakaupmeestele prisket teenistust pakkuvad sõjad ning siirduda vaesust külvavatelt kliimaeesmärkidelt tagasi normaalsust arvestava elukorralduse juurde, on tõstnud uusmarksistlikud jõud tagajalgadele.
President Trumpi on Eesti meedias mustatud ning naeruvääristatud aastaid. Võis loota, et peale tema teistkordset tõusmist meie suurima liitlase Ameerika presidendiks, kaovad kohalikest väljaannetest ning eetrist Trumpi halvustavad oopused, ent lugedes ajakirjanduses avaldatut, tekib tunne, otsekui oleks Ameerikast saanud meie suurim vaenlane. Isegi Venemaa president tundub mõnede nn poliitikavaatlejate jaoks enam vastuvõetav, kui John Kennedy ja Martin Luther Kingi mõrvade seni salastatud üksikasju avalikkuse ette tuua lubav Trump. See on ohtlik ja otsesõnu rumal praktika, kui külvatakse vaenu maailma juhtriigi presidendi vastu. Me vaid kaotame sellest totrusest. Siinkohal tahaks meie mõttehiiglasest peaministrit tsiteerides Trumpi vaenavatelt ajakirjanikelt ja poliitikakiibitsejatelt küsida, kas loll olla on raske?
Olgu Eesti ajakirjanduses ilmuvad materjalid kui tahes mürgised ja püüdku oma tarbetu lobaga tüütavad raadiodiskorid ning pingutatult uudised maha vuristavad teleuudiste ankrud pritsida mürki kuidas tahes, Ameerikas algab täna uus ajastu, täis lootust ja vabanemist tardunud minnalaskmisest.
Donald Trump on inimene oma tugevuste ja puudustega, kuid presidendina kindlasti võimekam nii mitmetestki eelkäijatest. Vaevalt saab Ameerika suureks loetud päevadega, sest liiga palju on käest antud, kuid täna algab liikumine selles suunas ning kui tahame uute võimalustega kaasa minna, tuleb meil lõpetada tülinorimine Trumpi Ameerikaga ning asuda leidma koostöökohti ja tugevdama vastastikkust usaldust.
Edu presidendile ja säravaid mõtteid, kuidas oma rahvale ja kogu maailmale antud lubadusi võimalikult kiiresti ning edukalt ellu viia!