Družba naftajuhtme sõlm Ungaris Szazhalombattas asuvas Doonau rafineerimistehases Foto: Scanpix

Kuutekümmet üheksat protsenti Ungari kodanikest ärritab Ukraina otsus vähendada sealtkaudu Ungarisse ja Slovakkiasse saabuvaid Vene energeetikafirma „Lukoil” naftakoguseid, teatas Slovakkia ungarikeelne internetiväljaanne „Hírek”.

Väljaanne tugines arvamusküsitlusele, mille oli juuli lõpupäevil viinud läbi asutus nimega Nézőpont Intézet (Seisukoha Instituut).

Ukraina kõnealust sammu pooldas 22 protsenti vastanutest. Ülejäänud vastanuil puudus kindel seisukoht. 

Ungari ainsa valitsuserakonna – Noorte Demokraatide Liidu (ung. k. Lüh. FIDESZ) – poolehoidjaist pidas Ukraina juhtkonna käitumist vastuvõetamatuks 89 protsenti, pigem vastuvõetavaks aga üksnes viis protsenti.

Võrdluseks: Ungari opositsioonierakondade pooldajaskond oli ses küsimuses lõhki. Kahe suurema opositsioonijõu – Demokraatliku Koalitsiooni ning Tisza partei – pooldajatest taunis Ukraina võimude käitumist võrdselt 47 protsenti, kiitis heaks aga vastavalt 39 ja 43 protsenti. Rahvuslaste erakonna „Meie Isamaa” valijaist oli Ukraina käitumisega rahulolematu 77 protsenti, seda pooldas aga 13 protsenti.

Küsimusele, kas Euroopa Liidu juhtkond peaks asuma kõnealuse tüli vahemeheks ja lahendajaks, vastas jaatavalt 77 protsenti vastanuid, eitavalt aga 16 protsenti. FIDESZ-i toetajatest vastas jaatavalt 90 protsenti, Demokraatliku Koalitsiooni valijatest 58 protsenti, Tisza partei valijatest 68 protsenti, „Meie Isamaa” valijatest aga 74 protsenti.

Instituut uuris sedagi, kas Ungaril tasuks rakendada vastumeetmeid, näiteks piirata Ukrainale saadetavat elektrienergiakogust. Vastumeetmete pooldajaid oli seekord veel napilt alla poole (47 protsenti). Vastumeetmete-lahenduse vastu oli 42 protsenti vastanuist.

Instituut märgib, et Ungari kodanike suhtelise leplikkuse taga ses küsimuses võib olla kaks asjaolu: 1) riigi kütusevaru on praegu veel piisav; 2) usaldatakse Ungari juhtkonna asjatundlikkust lahendada see tüli läbirääkimiste abil. Instituut lisab aga samas, et mida kauem asi venib, seda tõenäolisemalt väheneb Ungari ühiskonnas leplikkus ja suureneb rahulolematus Ukraina juhtkonna käitumise suhtes. 

Kõnealune arvamusküsitlus viidi läbi 29.–31. juulini, küsitleti telefonitsi tuhandet inimest.

Nii Ungari kui Slovakkia juhtkond oli taotlenud Euroopa Komisjonilt abi kõnealuse tüli lahendamiseks. 23. augustil teatas aga komisjoni pressiesindaja, et komisjon ei kavatse sekkuda, kuna Ukraina käitumine ei ohustavat EL-i energiajulgeolekut. „„Lukoili”-vastased sanktsioonid ei mõjuta nafta liikumist naftajuhtmes „Sõprus”, kuna „Lukoil” pole nafta ametlik omanik,” osundas komisjoni vastust samal päeval Ungari internetiväljaanne „Hírstart“.

Ungari suurim energeetikaettevõte MOL koostas oma õigusasjatundjate abil augusti algupäevil loetelu põhjendustest, miks Ukraina juhtkonna käitumine naftatransiidi piiramisel oli rikkunud rahvusvahelisi leppeid, ja miks Euroopa Komisjonil lasub kohustus seista EL-i liikmesriikide energiajulgeoleku kaitsel. „Hírstart” avaldas selle loetelu 9. augustil.

„Hírstart” meenutab, et 1. septembril 2017 jõustus Ukraina assotsieerumisleping EL-iga. Seal leidub punkte, mille kohaselt Ukraina ei tohi takistada energiatoodete läbivedu EL-i liikmesriikidesse.

Samas uudises mainitakse ka mitut Euroopa Liidu toimimise lepingu punkti, mille kohaselt Euroopa Komisjon peab kaitsma liikmesriikide huve, kui neid kahjustatakse. Meenutatakse ka võtteid, mida komisjon saab rakendada EL-i mittekuuluva lepingupoole korralekutsumiseks. Nende hulka kuulub ka õigus esitada Rahvusvahelisele Kohtule kaebus EL-i liikmeriigi huve kahjustanu kohta.