20. augustil tähistame lippe heisates ja pidulauda istudes Eesti taasiseseisvumist. 1991. aasta 20. augusti hilisõhtul kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest ning Põhiseaduse Assamblee moodustamiseks. Nii jätkus taasiseseisvumise järel areng, mis oli saanud alguse Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918 aasta 24. veebruaril.

Taasiseseisvumise järgselt on meie riigil olnud äärmiselt keerulisi aegu. Iseseisvuse esimesed aastad möödusid hüperinflatsiooni ja kasvava kaubanappuse olukorras. Kasutusele võeti ostukaardid ja toiduainete talongid. 1991/92. aasta talvel valmistuti Tallinna asumite evakueerimiseks, kuna elanikud võisid jääda küttepuudusel külma. 1991. aasta 31. detsembril seisti järjekorras, et saada aastavahetuseks lauale leiba, kauplustest kadus või, sest kaupmehed ootasid hinnatõusu. Ent ajapikku hakkas elu siiski edenema. Paranes elujärg, kasvas usaldus oma riigi vastu, Eestit hakati üha enam  rahvusvaheliselt tunnustama. Eesti inimesed lakkasid muretsemast oma tuleviku pärast, sest näis, et liigume õiges suunas.

Kahjuks on viimased aastad, mil võimul omakasupüüdlikest poliitmänguritest koosnev kabinet, toonud meid taas kalopeeriva inflatsiooni, peadpööritava hinnakasvu ja ähvardava töötuse maailma, kus mure tuleviku pärast varjutab kõik muu. Päevast-päeva kuuleme ähvardavast sõjaohust, ilma, et valitsus vaevuks selgitama, millised on sammud selle ärahoidmiseks ja oma rahva kaitseks. Paljud meie hulgast ei saa endale lubada piisavalt toitu, tervishoid on märkamatult muutunud kättesaamatuks ja tasulikseks, haridust ähvardab läbimõtlematute kiirete muutuste tuules kollaps. Me oleme mures ja hirmul ning see peegeldub vastu igapäevases elus ja lootusetuses, mille tõttu paljud eestlased kodumaa tolmu jalgelt pühivad.

Ometi ei saa keegi võtta meilt õigust armastada oma riiki ja soovida sellele parimat. Ja kui poliitikute arrogantsus ei luba neil pakkuda rahvale oodatut, tuleb inimestel taas koguneda laulukaare alla, et laulda end vabaks küüniliselt makse tõstvast ja elujärge langetavast valitsusest. Võtkem kätest ja olgem taas üks rahvas nagu aastate eest, kui oskasime enda tahet maksma panna! Lootusrikast taasiseseisvumispäeva kõigile, kellele Eesti armas!