Horvaatias väldib ajakirjanduse pakutavaid uudiseid üle poole elanikest, usaldab aga alla kolmandiku elanikest.

Horvaatia elanikest peaaegu 52 protsenti väldib ajakirjanduslikke uudiseid teadlikult, teatas 29. septembril 2026 Slovakkia ungarikeelne internetiväljaanne „Hírek”.

Väljaanne täpsustas: 31,2 protsenti väldib uudiseid aeg-ajalt, 16,8 protsenti sageli, 3,6 protsenti aga alati. Kui arvestada juurde sellised inimesed, kes uudiseid teadlikult küll ei eira, kuid samas neist ka ei huvitu, siis ulatub uudisevältijate osakaal juba 56,1 protsendini.

Elanikkonnas tervikuna on peamisteks teabeallikateks endiselt televisioon ning internetiväljaanded. Samas moodustavad ajavahemikul 1997–2012. aastani sündinutest üle poole (52 protsenti) sellised, kelle peamiseks teabeallikaks on hoopis ühismeedia. Noorte hulgas on ajakirjanduse pakutavate uudiste teadlikke vältijaid kolm korda rohkem kui ülejäänud elanikkonnarühmade hulgas.

Sellised on Horvaatias korraldatud uusima sellealase uuringu tulemused (avaldati 29. septembril). Sama suundumus ilmneb ka Oxfordi ülikooli Reutersi instituudi ülevaatest „Digital News Report 2026”. Sealt selgub, et neid, keda uudised väga huvitavad, on Horvaatia elanikest vaid 34 protsenti. (Võrdluseks: veel 2017. aastal oli sama seltskonna osakaal olnud 57 protsenti.)

Sama ülevaate andmetel usaldab ajakirjandust Horvaatias veel vaid 29 protsenti, s.t. 10 protsenti vähem kui 2017. aastal. Internetiväljaande „Hírek” andmetel on usaldus ajakirjanduse vastu väiksem Euroopas veel vaid Kreekas, Ungaris, Slovakkias, Bulgaarias ja Serbias.

Zagrebi ülikooli politoloogiateaduskonna õppejõud Marijana Grbeša Zenzerović loetles Horvaatia elanike sellise hoiakumuutuse olulisemaid põhjusi: paljude meelest on ajakirjandusuudised üha asjatundmatumad, pealiskaudsemad ja sensatsioonijanulisemad, negatiivse sisuga uudiste osakaal on aga liiga suur.

Horvaatia sotsioloog Ivan Burić nimetas kõnealust hoiakumuutust juba ajakirjanduse kui terviku usalduskriisiks.

Nii Burić kui ka Grbeša Zenzerović osalesid sama suundumuse käsitlemiseks Zagrebis 14. juulil 2026 Horvaatia meediaagentuuri korraldatud konverentsil „Demokraatia TikToki-ajastul ning uudistevältimise ajastul”, kus esitleti samateemalise arvamusuuringu tulemusi. Neist ilmnes, et 48 protsenti Horvaatia kodanikest väldib uudiseid ajuti või tihti, kaheksa protsenti aga kogu aeg.

Zagrebi ülikooli meedia- ja kommunikatsiooniuuringute keskuse teadur Zrinjka Peruško märgib ülevaate „Digital News Report 2026” Horvaatia-osa lõpulõigus, et taskuhäälingud on Horvaatias endiselt populaarsed. Ta toob väga mõjukatena esile sõltumatute ajakirjanike 2017. aastal rajatud, arvukaid teemasid käsitleva taskuhäälingu „Podkast Inkubator”, samuti tema hinnangul paremäärmuslike vaadetega taskuhäälingu „Velebit”, kus käsitletakse nii kodu- kui välismaiseid poliitikasündmusi.

Allikad:

1) https://www.hirek.sk/nagyvilag/a-horvatok-tobb-mint-fele-tudatosan-keruli-a-hireket

2) https://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/sites/default/files/2026-06/DNR%202026%20FINAL_2.pdf

3) https://aem.hr/blog/2026/05/15/odrzana-konferencija-demokracija-u-doba-tiktoka-i-izbjeghavanja-vijesti-vise-od-polovice-gradana-hrvatske-izbjegava-vijesti/?lang=en

4) https://www.portal.hr/en/novosti/hr/108697-odrzana-konferencija-demokracija-doba-tiktoka-izbjegavanja-vijesti

5) https://cim.fpzg.unizg.hr/members/

6) https://www.fhs.hr/en/news?@=21vst