Vaja on Euroopat, mis põhineks küll ühistel huvidel, kuid arvestaks iga riigi individuaalseid huve. Kuid Euroopa Ühendriikidel pole õigust eksisteerida. Kui ühendriikide-plaani (loe: kinnismõtte) pooldajad jätkavad iga hinna eest oma antidemokraatlikke pingutusi, siis Euroopa Liit selle praegusel kujul laguneb.

EELLUGU

Inimkonna koidikul

Eelajaloolisel ajal oli suurem osa inimkonna energiast seotud toiduhankimisega ja konfliktid piirdusid suuresti territoriaalvaidlustega. Kui põllumajanduse arenedes jäi juba energiat üle võimalike kunstlikult tekitatud konfliktidega tegelemiseks, siis need vastuolud süvenesid. Siiani oli tegeletud toiduhankimisega, agressiivsus oli teisejärguline – konfliktid toimusid seetõttu suuresti territooriumide pärast.

Antiikaeg

Antiikajal tekkisid juba suuremad kooslused ja rahvastik polariseerus. Moodustati suuremaid organiseeritud hõimuliite, hiljem tekkisid kuningriigid ja impeeriumid. Tol ajal tekkisid rikkad ja vaesed klassid, enamgi veel, tekkis ka organiseeritud orjus.

Keskaeg

Ühiskondade jagunemine jõukuse järgi jätkus ka keskajal. Iidsetel aegadel ja keskajal võis valitsejatelt veel varandust – maavaldusi, losse – saada, seda peamiselt riigi hüvanguks tegutsemise eest, eriti lahingutes eduka osalemise eest. Juba tol ajal tekkisid suure rahalise mõjuvõimuga perekonnad, näit. Fuggerid, kes rahastasid näit. ka Saksa-Rooma keisri Karl V võimuletulekut ja hiljem survestasid viimast Fuggerite huve teenima.

Uusaeg

Tööstusrevolutsioon sai toimuda teaduslike avastuste najal. Tööstusrevolutsioon pani aluse kapitalismi tekkele. Tööstusettevõtetesse rännanud (rändama sunnitud) töölised eraldati nende loomulikust eluviisist. Varem säilitas külaelu ikka terve suhte loodusega. Kui tootmine oli veel külades ja alevites, siis võeti loodusest niipalju kui äraelamiseks tarvis. Uusajal asus välja kujunema kapitalism. Kapitalismi ainus eesmärk on võimalikult suur rahaline kasum. Selles mudelis on inimkond loodusest juba eraldatud, tootmine on kaugenenud üksnes põhivajaduste rahuldamisest. Ületootmisega tekkisid inimestel ka luksusvajadused ja üleliigsed vajadused. Inimene on ainus elusolend, kes võtab looduselt palju rohkem kui tal endal tegelikult vaja on. Loodusest võiks ju võtta mõne tervislikku lisakasu pakkuva ressursi, kuid tänapäeval ületab inimkonna võetav kogus mõistliku määra kõvasti, tekitades loodusele sellevõrra suuremat kahju. Inimkond tarbib igal aastal energiat ja toorainet mitme Maa jagu. Sel moel tekkinud jõukast suurkapitalistlikust kihist kasvas välja rahvusvaheline suurkapital, mis kujundab meedia vahendusel maailma elanikkonna arvamust omatahtsi. Selle klassikaline näide on Rothschildide tegevus.

Tänapäev

Tänapäeval ei elatu isegi maaelanike suurem osa looduslikust põllumajanduslikust ja tööstuslikust väikeettevõtlusest – suurem osa neist käib tööl linnas. Külasse saabujat tervitab kukekiremise, kanakaagutamise ja koerahaukumise asemel muruniidukite ja elektrisaagide hääl. Põllumajanduslik tootmine toimub mitte tervislikes väikestes ja keskmise suurusega taludes, vaid üha suuremates farmides. Mida aeg edasi, seda rohkem selliseid hiidfarme läheb rahvusvaheliste ettevõtete valdusse. Ja need rahvusvahelised ettevõtted kuuluvad suures osas rahvusvahelisele suurkapitalile, nii et lisaks tööstuslikule tootmisele domineerib rahvusvaheline suurkapital ka põllumajanduses.

VISIOON EUROOPA LIIDUST JA EUROOPA ÜHENDRIIKIDEST

Uusaja alguseks välja kujunenud rahanduslik süvavõim soovis saada võimu uusaja koidikul loodud Euroopa riikide üle. Need olid rahanduslikule süvavõimule takistuseks, kuna olid vähemalt osaliselt ikka veel iseseisvad. Sestap püüdiski rahanduslik süvavõim neid nõrgestada. See tegevus tekitas riikide vahel vastuolusid, mis viisid sõjani. Lõpuks rahastati mõlemat sõdivat osapoolt, et konflikt kestaks võimalikult kaua ning riigid jääks süvavõimule võlgu võimalikult palju. Pärast sõda jäid kemplevad osapooled rahanduslikule süvavõimule võlgu üüratuid summasid, ning too oskas kasu lõigata isegi ülesehitamiselt. Enamgi veel, tihtilugu omandas see süvavõim koguni olulise osa asjaomaste riikide majanduspotentsiaalist.

Seda retsepti kasutatakse ka käimasolevas Ukraina–Vene konfliktis. See, kunstlikku päritolu vastasseis kahe vennasrahva vahel tekitati ju samuti selleks, et omandada Ukraina ja hiljem Venemaa loodusvarasid ning saavutada mõlema üle võim.

Tõeliseks agressoriks Ukraina–Vene konfliktis on seega rahvusvaheline rahandussüvavõim, kuna tekitas kunstlikult vastuolusid. Sest ainult väike osa mõlemast rahvusest suhtus teise rahvusse vaenulikult. Nende keeli võib pidada teineteise murreteks; kui omavahel suheldi kumbki oma keeles, ei seganud see kumbagi – nad mõistsid ja aktsepteerisid teineteist.

Euroopa Liidu loomine on vaid üks etapp Süvariigi plaanides. Süvariiklased tahavad luua Euroopa Ühendriigid – midagi Ameerika Ühendriikide sarnast. Selleks tuli purustada ja tükeldada ajaloolised Euroopa impeeriumid. Sest väiksemate riikide üle on kontrolli saavutada lihtsam. Süvariigi järgmine kavandatav käik pärast Euroopa Liitu oleks Euroopa Ühendriigid. Seetõttu peab EL olema võlgu, tekkis ju ka USA läbi ühisvõla. Ühine (võla)koorem oli ühendav jõud. Kuid see tingimus ei ole piisav. Euroopa on Ameerika Ühendriikidest erinev. Euroopa koosneb mitmerahvuselistest rahvusriikidest, mis räägivad eri keeli (!), millel on erinev ajalooline minevik ja traditsioonid. Ameerika Ühendriigid koosnevad sisserändajatest, riigis räägitakse ühte keelt – inglise keelt.

EUROOPA LIIDU PROBLEEMKÜSIMUSED

EL ei toimi palju paremini kui toimis Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Ka VMN-is müüs iga riik oma konkurentsivõimelisi tooteid sellele riigile, kes nende eest kõige rohkem maksis – sama kehtib ka EL-is. Mõni aasta tagasi oli Portugalis nisusaak halb, Ungaris aga oli nisu ülearugi. Pakkusimegi siis Portugalile, et varustame neid nisuga. Portugallased vastasid: aitäh, aga ei soovi. Ostsid endale nisu Brasiiliast. Kas Brasiilia asus tõesti lähemal (!), või sai määravaks see, et tegemist on Portugali endise asumaaga? Miski ütleb mulle, et põhjus on viimane. Säh sulle siis Euroopa Liitu!!!

Suurem osa EL-ilt toetuse sildi all laekuvatest vahenditest tohib kulutada vaid konkreetsete ülesannete täitmiseks. Sellest polekski ehk häda, aga need ülesanded on seotud EL-i juhtivate riikide ettevõtetega – töö teevad ära nemad, mistap sinna läheb ka kasum. Seega rändab saadud raha tagasi EL-i jõukatesse liikmesriikidesse. Nutikalt välja mõeldud, toimib varjatud majanduskolonisatsioonina. Põhimõttel „Raha annan teile küll, aga materjalid investeeringuks peate ostma minu käest ja soovitavalt laskma ka töö ära teha minuga seotud ettevõtetel”. Samal ajal maksame ka EL-i liikmemaksu. Braavo!

VAJAME KÕIGI LIIKMETE HUVE ESINDAVAT EUROOPA LIITU

EL-i juhtkond püüab oma võimupiire ületada kõigis valdkondades, tahab haarata endale otsustusõigust võimalikult paljudes küsimustes – ka neis, mis on algusest peale olnud liikmesriikide endi otsustada. EL püüab vargsi haarata üha enam võimu. Võimu tahetakse haarata kõiges, alates kurgikumeruse-nõudest kuni õigusriigi kriteeriumideni, mida ei saa täpselt määratleda. Eurokraadid ei põrku tagasi ühegi mõjutamisviisi ees. Nad kasutavad massiteabevahendeid selleks, et mõjutada inimesi tegema „linnukest” just „õigesse kohta”. Uusimaks tööriistaks selliste mõjutusvahendite hulgas on sotsiaalmeedia. Leidub inimesi – eriti nooremate põlvkondade esindajate seas –, kelle ainsaks teabeallikaks ongi sotsiaalmeedia. „Facebooki”-sõltlased loovad seega endale moonutatud maailmapildi, mille alusel valimistel hääletavadki (ja seeläbi ühiskonda suunavad). Säh sulle siis tegelikkust!

Vaja oleks kõigi liikmete ühiseid huve esindavat EL-i, kus kõigil oleks võrdsed õigused ja võrdsed kohustused, mis oleks selgelt määratletud. Mõtet on ainult sellisel organisatsioonil. Kuid Euroopa Ühendriikidel pole õigust eksisteerida, samuti ei taha enamus EL-i elanikke liigtsentraliseeritud Euroopat, mida kontrollib EL-i tippjuhtkond, kes soovib haarata ainuvõimu.

Kui eurokraadid suruvad peale tsentraliseeritud Euroopa kontseptsiooni, kus tahetakse saavutada, et otsustamiseks piisaks lihthäälteenamusest ning kaoks ühehäälsuse-nõue, siis tähendaks see demokraatliku eksistentsi lõppu. Meile see ei sobi.

Kui nad jätkavad oma antidemokraatlikke jõupingutusi, siis EL selle praegusel kujul laguneb. Meil tuleks asjad õigeaegselt korda panna. Vajame Euroopat, mis põhineks ühistel huvidel, kuid arvestaks iga riigi individuaalseid huve. Samuti võiks luua EL-i ühisarmee, mis suudaks kaitsta Euroopat kõrvuti liikmesriikide sõjavägedega.

Uuenegu meie maailmajagu ja tundkem heameelt oma kauni ja suure ühenduse üle, mis koosneb meie eriilmelistest rahvuskultuuridest (NB! eluvõõrastele, kutsumata ja kohanemisvõimetutele võõramaalaste hulkadele pole siin kohta)!

Lajos Orosz

Ungari keelest tõlkinud Tõnu Kalvet.

© Tõnu Kalvet

Autor on konservatiivne Ungari poliitikavaatleja.