INIMESTE BIOLOOGILINE INFOSÜSTEEM

 Mis toimub inimese peas olevas mustas kastis

 Peatükk 2

 INIMESTE BIOLOOGILISE INFOSÜSTEEMI ANDMEKANDJAD

 

Kollektiivset alateadvust ei taheta tunnistada inimeste bioloogilise infosüsteemi osana sellepärast, et telepaatilist infoülekannet loetakse võimatuks. Usutakse, et mida meie ei tea, seda polegi olemas.

Arvatakse, et kogu inimese mõtlemine toimub ainult ajus oleval materiaalsel andmekandjal. Kuid on põhjust arvata, et alateadvuse infokandjaks on hoopis väljad, mis ulatuvad peast välja.

Ärkveloleku alateadvusest on kirjutanud Standfordi ülikooli rakubioloog Bruce H. Lipton. (Bruce H. Lipton, Steve Bhaerman. Spontaanne evolutsioon. Pilgrim, 2011.)

Ärkvel oleku aja  alateadvuse töö üheks näiteks võib tuua auto juhtimise.  Kurvilisel teel keeravad käed auto rooli ise vajalikul määral. Käsi juhib ärkveloleku alateadvus.

Kuid ärkveloleku alateadvus lahendab ka keerukaid probleeme. Teadvuse ja alateadvuse vahel on tööjaotus. Kui probleem on suhteliselt lihtne, siis annab teadvustatud mõttetöö paremaid tulemusi. Keeruka probleemi puhul on eelised teadvustamata mõtteprotsessil. Alateadvuse infotöötlemise võime on  Liptoni järgi umbes 40 miljonit närviimpulssi sekundis. Teadvuse infotöötlemise võime on umbes miljon korda väiksem. (T. Norretranders, The User Illusion: Cutting Consciousness Down to Size, New York, Penguin Books, 1988).

Tekib küsimus, kuidas on võimalik alateadvuses realiseerida sellist infotöötlemise kiirust, mis on teadvuse infotöötlemise kiirusest miljon korda suurem.

Seda saab realiseerida siis, kui alateadvuslik infotöötlus toimub väljaspool pead olevates infoväljades. Inimesel on väljaspool pead nagu kvantarvuti. Selles arvutis on eriline alateadvuse keel, mis on kõikidel rahvastel ühesugune ja ka loomad saavad inimese mõtetest osaliselt aru. Teadvuses on aga suhteliselt aeglane infotöötlus ja rahvuskeel.

Umbes 95% meie otsustest, tegudest, emotsioonidest ja käitumisest põhineb alateadvusliku meele märkamatul infotöötlusel (Marianne Szegedy-Maszak. „Mysteries of the Mind: Your unconscious is making your everyday decisions“, U.S. News & World Report, 28. veebruar 2005).

Üks osa inimesest on materiaalne ja teine osa on mittemateriaalne. Mittemateriaalne osa on inimese vaim. Mittemateriaalsel infokandjal peaks asuma ka inimese mälu.

Mälu asukohta inimese peas on otsitud juba umbes 100 aastat. Seda on teinud sajad teadlased ja kulutanud on selleks tohutult raha. Kuid kusagil ei ole leitud ühtegi molekulidest koosnevat struktuuri, mida saaks mäluks nimetada. Mälu ei ole ka ühegi looma juures leitud, ainurakseteni välja.

Osa teadlasi on hakanud arvama, et mälu ei leita elusolendi organismist sellepärast, et seda seal ei olegi. Kõikide elusolendite mälu asub väljaspool organismi olevas väljas, ka inimese mälu.

On  kaks  inimeste vahelise info vahetamise süsteemi. Üldtuntud on infovahetus kõne ja kirja abil. Vähe tuntud on infovahetus telepaatilisel teel, kus info tuleb ühelt inimeselt teisele mööda tundmatuid teid. Telepaatiat on teaduse reeglite kohaselt uuritud, üks silmapaistvamaid uurijaid on briti bioloog Rupert Sheldrake (Rupert Sheldrake. Dogmadeta teadus. Uuriva vaimu vabastamine, Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, 2014).

Sheldrake on tõestanud seda, et telepaatiline infolevi eksisteerib. Kuid ta pole rääkinud sellest, millisel füüsilisel andmekandjal see toimub. Selle andmekandja kohta on teada ainult infokilde, kuid nende alusel saab siiski hüpoteetilisel kujul telepaatilise infolevi andmekandja tervikpildi luua.

Telepaatia füsioloogilised ja füüsikalised alused

 

Inimese organismi elutegevuse tõttu toimuvad tema kudedes pidevalt keemilised reaktsioonid, kus osa molekule laguneb ja nende osadest tekivad uued molekulid. Aatomeid seob molekuliks keemiline side, mis tekib aatomite orbitaalide osalise kattumisega siis, kui molekul tekib.

Pidevate keemiliste reaktsioonidega kehas kaasnevad pidevad molekulide orbitaalide muutused. Kui orbitaal muutub, siis muutub ka sellel orbitaalil olevate elektronide energiatase.

Elektronide energiataseme muutus toimub sel teel, et elektron kas kiirgab või neelab ühe footoni. Tekkiva footoni energia on võrdne elektroni energiataseme muutusega. Footonid on nagu kopsikud, millega energiat ringi tõstetakse.

Footonid on tugevasti dualistlikud, neil on nii osakese kui laine omadused. Footoni laine sageduse saab leida, kui footoni energia jagada Plancki konstandiga. Footonis oleva energia hulk määrab footoni sageduse.

Elusa keha pidevad keemilised reaktsioonid tekitavad pidevalt erinevate sagedustega footoneid. Neid footoneid on tohutul arvul ja nad tulevad erinevatest keha piirkondadest. Tulemuseks on eri sagedusega footonite pilv.

Footonite paigutus ja sagedus selles pilves ei ole juhuslik. See pilv sisaldab organismi elutegevuse infot, sest pilve tekitanud keemilised reaktsioonid on sihtotstarbelised – need reaktsioonid tagavad elutegevuse.

Energeetika seisukohalt on see footonite pilv elektromagnetiline lähiväli, milles on koos palju erinevaid sagedusi. See lähiväli ei muutu energiat kiirgavaks kaugväljaks nagu see on  raadiosaatja juures. Kaugvälja tekkeks on vaja, et ühesuguse sagedusega energia kvante tuleks pidevalt juurde nii, et saaks tekkida energia äravool kaugvälja kaudu. Elusorganismi lähivälja footonid on aga eri sagedustega ja need ei saa liituda kiirgavaks kaugväljaks.

Elusorganismi footonite pilve energia ei ole suur, kuid seda energiat tuleb pidevalt juurde. See energia peaks nagu kuhugi edasi minema. Edasi see energia siiski ei lähe. See energia muutub teisele kujule. Uus kuju on ebatavaline.

Footonite väli muutub eriliseks staatiliseks elektromagnetväljaks. Võnkumised kaovad ja tekivad millimeetrites olevate mõõtudega kolmemõõtmelised ruumilised objektid, mis on võrreldavad lumehelvestega. Kuid need „lumehelbed” on mittemateriaalsed, need on eriline elektromagnetvälja liik.

Sellele väljale on vene keele rääkijad andnud nimeks SSF-väli. Lühend SSF tuleb venekeelsete sõnade Signal Spetsialnoi Formõ esitähtedest (eesti keeles – erilise kujuga signaali).

SSF-väli võib nii paigal seista kui liikuda valguse kiirusel. Inimese SSF-väljale vastab tavaline elektromagnetväli sagedusdiapasoonis 30 GHz kuni 300 GHz. See on kõrgem sagedus kui tehnikas kasutatav raadiosageduse diapasoon 5G. Sellest kõrgemal on juba infrapunane soojuskiirgus.

SSF-välja tekkel läheb info, mis oli elusorganismi footonite pilves, üle SSF-välja elementide kujusse. Seda välja nimetatakse ka inimese infoväljaks ja analoogiline väli on ka kõikidel loomadel ja ka taimedel.

Kuna SSF-väli võib nii paigal seista kui liikuda ja seda genereerib elusolendite elutegevus, siis selle välja kinni püüdmine ja selle dešifreerimine teises kohas annab infot välja genereerija kohta. Toimub info levimine ruumis. Telepaatiline infoülekanne toimub arvatavasti just sellisel teel.

Keha elutegevuse keemilised protsessid toodavad pidevalt uut SSF-välja juurde ja see koguneb keha lähedusse, kuid osaliselt võib ka valguse kiirusel eemalduda.

Idamaade mütoloogias ja filosoofias on tuntud aura mõiste. Aura on inimeste, loomade ja taimede keha väljastpoolt ümbritsev nähtamatu väli, mida mõned inimesed siiski ka näevad. Aura ja SSF-väli peaksid olema üks ja seesama.

SSF-välja on võimalik ka tehniliste seadmete abil genereerida. Neid seadmeid ehitatakse ja neid on ka patenteeritud (näiteks  Bujnyj S. L., Burtseva I. K., Polupesov G. S. Abstract of inventsion RU2003200. Radiation-protective device, 1995.).

Viimasel ajal on inimese infovälja uuringud salastatud, sest tehniliste vahenditega on võimalik luua sellist välja, mis kahjustab inimese närvisüsteemi ja seda saab kasutada sõjas. Selline inimest kahjustava kiirgusvälja toime on tuntud Havanna sündroomi nime all.

Wikipedia andmetel on Havanna sündroom meditsiiniliste sümptomite kogum, mille põhjus on teadmata. Sümptomid ulatuvad valust ja kohinast kõrvades kuni kognitiivsete häireteni. Esimest korda teatasid sellest 2016. aastal USA ja Kanada saatkonna töötajad Havannas. Ekspertide arvates on kõige usutavam, et tegemist on suunatud mikrolainete energiaga.

Peavoolu teaduskirjanduses on SSF-välja kohta ainult vaikus. Arvatavasti selle pärast, et ainest sõltumatuid mittemateriaalseid objekte seal ei tunnistata.

Viited SSF-välja kirjandusallika kohta ja täiendavad selgitused selle välja kohta  on ära toodud allpool.

Kollektiivse alateadvuse infoväli

Kollektiivne alateadvus saab lähteinfo inimestelt, kes näevad ja kuulevad seda, mis ümbritsevas keskkonnas toimub. Keskkonnast tulnud info ilmub inimese pead ümbritsevatesse infoväljadesse.

Ühiskonda moodustavate inimeste infoväljad liituvad teatud reeglite järgi. Liitunud väljades ilmneb uus fenomen – koos liitumisega tekib veel ka uue info saabumine mingitest tundmatutest infoväljadest. Tundmatute infoväljade olemasolu tavaliselt eitatakse, kuid selleks pole alust.

Inimeste infoväljade liitumise ajal saabuv uus info on võrreldav elektronarvuti programmidega. Teiste sõnadega, inimeste infoväljad liituvad ja kohe ilmuvad kusagilt tundmatusest ka info töötlemise programmid.

Selline nähtus ei ole erand. Kui mingite eraldiseisvate objektide (näiteks aatomite) kooslus tekib (tekib molekul), siis liituvad ka nende objektide algselt eraldi seisnud väljad. Väljade liitumisega kaasneb aga ka uue info saabumine kusagilt tundmatusest. See nähtus on pigem reegel kui erand. Seda nähtust võib nimetada vähetuntud loodusseaduseks.

Seda loodusseadust on märgata mitmesuguste looduses olevate koosluste tekkel molekulideni välja. Näiteks vee molekulis on rohkem infot kui vesiniku ja hapniku aatomites kokku. Vee molekuli tekkel võetakse kusagilt infot juurde. Sellest järeldub, et vee molekuli ehituse kirjeldus (seda tuleb lugeda loodusseaduseks) asub mingil väljaspool aatomeid oleval andmekandjal.

Aines oleva info asumist väljaspool molekule asuval andmekandjal on märgatud ka sünteesitud ainetest kristallide moodustumisel [Rupert Sheldrake. Dogmadeta teadus. Eesti Transpersonaalse Assotsiatsiooni kirjastus, 2014].

Näiteks magusainet ksülitooli, mida kasutatakse närimiskummis, valmistati esimest korda 1891. aastal. Kuni 1942. aastani oli see üle terve maailma igal pool ainult vedelal kujul. Kuid siis juhtus ime. Kui temperatuur oli alla 61ᵒC, siis hakkasid igal pool tekkima ksülitooli kristallid.

Sellest loost saab järeldada esiteks seda, et loodusseadused ei olegi igavesed. Teiseks seda, et ksülitooli kristalli ehitusinfo ei tekkinud koos ksülitooli molekuli sünteesimisega ja see ei peaks ksülitooli molekulis asuma. See info tekkis mingil teisel andmekandjal ja levis nii öelda „läbi õhu“ üle terve maailma. Rupert Sheldrake on andnud sellele saladuslikule andmekandjale nimeks morfiline väli.

Vee molekulide vahelise välja omaduste tõttu sulab jää temperatuuril 0°C, mitte aga temperatuuril 1539°C nagu raud. Temperatuur ei muuda mitte vee molekuli vaid vee molekulide vahelises ruumis olevaid välju.

Jää kristall püsib koos selle tõttu, et vee molekulide vahelises ruumis on vesiniksidemed, mis kujutavad endast vee molekulidest välja ulatuvate eri suundade elektriväljade liitumisel tekkivat uut tüüpi välja, mis ei tõmba ega lükka vaid seob. Väljade siseehitus ja väljades toimuvad protsessid on tundmatud.

Väljade liitumisel tekkivad efektid on eri valdkondades erinevad. Inimeste individuaalsete infoväljade liitumisel tekib kollektiivne alateadvus.

Seda saab tõlgendada nii, et tekib nähtamatu ilma materiaalse kehata subjekt, kellel on oma individuaalne mõtlemisvõime. Seda subjekti võib siis vaimuks nimetada. See vaim saadab oma reeglite kohaselt ümber töödeldud info mööda telepaatilisi infolevi kanaleid oma inimestele tagasi (joonis 1 esimeses peatükis).

On võimalik tõlgendada ka teisiti. Inimese pea ümber tekkiv infoväli läheb ruumis hulkuma ja satub teiste inimeste infovälja ja milles on nende alateadvus. Inimesed saavad info, mida nende endi silmad pole näinud ja kõrvad pole kuulnud. Kuid need inimesed ise ei tea sellest midagi, teadvusesse see info otsekohe ei jõua.

Tekib olukord, et see mida keegi inimestest on kusagil kuulnud või näinud, ilmub automaatselt ümbertöödeldud kujul enamuse kogukonna liikmete alateadvusse. Kollektiivne alateadvus asub sellisel tõlgendusel kogukonna liikmete ühises infoväljas.

Inimesed ise aga ei tunneta seda ühist infovälja. Kuid nad hakkavad sealt ühesugust infot oma teadvusse saama. Teadvusesse info ilmumist loevad nad omaenda mõtlemise tulemuseks. Inimese käitumise uurijad aga märkavad, et inimesed käituvad ühte moodi ja arvavad, et inimesed matkivad üksteist.

Tegelikult on üks osa inimese mõtlemisest kollektiivne ja see osa toimub  ühisel mittemateriaalsel andmekandjal. Kollektiivne osa on nagu vaim.

Arvatavasti on võimalik leida veel teisi tõlgendusi info leviku teede kohta kollektiivses alateadvuses.

Tehnilisi vahendeid, mis võimaldaksid detailselt jälgida kollektiivses alateadvuses toimuvat infotöötlust, ei ole veel loodud või on need salastatud.

Eksperimentaalsed tõendid inimeste infoväljade olemasolu kohta

Selles kirjutises toodud info SSF-välja kohta pärineb venekeelsest veebist respekt-life.ru, mis oli üleval veel 2019. aastal. Tänaseks on see veeb maha võetud. Andmed olid seal põhiliselt reklaami stiilis ja kõige rohkem selle kohta, kuidas põllumajanduskultuuride saagikust tõsta.

Seda tehti vastava kujuga SSF-välja signaali kuju väljatöötamisega, selle välja genereerimisega elektrooniliselt ja genereeritud välja saatmisega Venemaalt tellija põllule, mis võis asuda ka Austraalias.

Muidugi vastava tasu eest. Tasu määrati selle järgi, kui palju puuvilla saagikus tõusis võrreldes kontrollpõlluga, mida selle sihtotstarbelise SSF-väljaga ei töödeldud.

See SSF-väli mõjus taimedele sellepärast, et taimed ise kiirgavad välja ja võtavad vastu samasugust välja. Taimed suhtlevad sellise välja abil. Taimede poolt välja kiiratavas väljas on info nende taimede sisemise ehituse ja ka haiguste kohta. Kunstlikult tekitatud SSF-välja abil on võimalik taimedes toimuvaid protsesse soovitud suunas juhtida ja ka taimede kasvu kiirendada, kui seda välja vastavalt kodeerida. Väli mõjub taimele sellega, et taimedes osa aatomeid ja molekule viiakse vastavalt SSF-välja kodeeringule soovitud ergastusseisu.

SSF-tehnoloogiat kasutatakse ka inimeste haiguste diagnoosimisel ja ravil. Diagnoosimisel uuritakse inimese organite poolt välja kiiratavat välja. Haigete organite väli erineb tervete organite väljast. Selline diagnoosimine on paljudel juhtudel täpsem, kui diagnoosimine tavaliste meetoditega.

SSF-tehnoloogia kasutamine meditsiinis näitab, et iga inimene kiirgab välja infot oma keha seisundi kohta ja on mõjutatav ka väljastpoolt tuleva kiirguse poolt.

Inimese infoväljade olemasolu on eeltoodu põhjal eksperimentaalselt registreeritud.