Kellakeeramine ei anna soovitud tulemust.
Kaks korda aastas on inimesed kogu Euroopas häiritud kellakeeramisest. Üleminek talveajalt suveajale pidavat aitama paremini kasutada valget osa päevast ning muuta tööperioodi viljakamaks. Ometi tekib kahtlus, kas kellaga mängimine ikka annab soovitud tulemust.
Segadus, mida kellakeeramine kaks korda aastas tekitab, on piisav põhjus, et sellest loobuda. Ajavahetus ei anna majanduslikku kokkuhoidu nagu väidetakse. Ma pole kohanud veel ühtki vettpidavat arvutust, kui suurel hulgal tänu kellakeeramisele energiat kokku hoitakse ning kuivõrd kasvab tänu sellele inimeste tööpanus. Pigem esitatavad kellakeeramise pooldajad emotsionaalseid ja poliitilisi argumente, mis paneb kahtlema, et tegemist on asjaga iseeneses, nagu ka mitmete muude EL-i ametnikearmee poolt pastakast väljaimetud meetme puhul (banaanide kõverusstandard ja tolmuimejate mootorivõimsuse kärpimine). Minu jaoks kaotab mõtte iga poliitiline algatus, mis ei too kasu inimeste heaolule, elujärjele ja majanduslikule toimetulekule. Olen põhimõtteline kampaaniate vastane, milleks pean ka kohustuslikku iga-aastast kellakeeramist.
Kellakeeramine rikub tervist.
Igal aastal tabab meid lisaks talvisele gripihooajale veel kevadine ja sügisene kellakeeramise palavik. See puudutab iga inimest. Võime küll stoilise rahuga kinnitada, et meile see osutitega mängimine peavalu ei valmista, ent tegelikkuses on asi teisiti. Iga kellakeeramine tekitab stressi ja ebamugavust. Kas kõik ajanäitajad said õigeks pandud, ega ma hommikul sisse ei maga, kuidas end järgmistel päevadel tunnen? – need küsimused vaevavad iga eurooplast, kellest on tehtud kellaajaga mängimise katsejänesed.
Eitav suhtumine kellakeeramisse pole pelgalt emotsioon, vaid selle negatiivset mõju on tunnistanud ka meedikud. Arstide väitel on öö ja päeva vaheldumise rütm evolutsioonis väljakujunenud tunnetuslik protsess ning püüd eurodirektiividega evolutsiooni käiku muuta sulaselge posimine. Tohtrid  selgitavad, et kellakeeramine pärsib tähelepanu ning alandab töövõimet. Selle kahju võib Euroopas ulatuda miljardite eurodeni, mis kaotatakse õnnetuste läbi ja väsinud tööliste langenud keskendumisvõime tõttu. Milleks? Kellakeeramine tekitab ka unehäireid, mis võivad pöördumatult kahjustada tervist ning tekitada organismis raskesti ravitavaid muutusi.
Primitiivsete lahendustega miljonite elu muuta üritavate poliitikute asemel võiks usaldada pigem arste. Kellakeeramine on brutaalne viis loodusele vastanduda. Meenub Mitšurin, kes looduselt armuande ei oodanud.
Suve- või talveaeg, selles on küsimus.
Inimesed jagunevad laias laastus öölembesteks ja hommikuvirgeteks ning see määrab ka suhtumise küsimusse, kas jääma peaks vööndiajale lähedase talveaja juurde või eelistama hommikusele reipusele ja töökusele häälestavat suveaega. Eesti elanikud on enamuses töökad ja krapsakad hommikuvirged. Küsitluste kohaselt toetab 70% meist igavest suveaega ning vaid 20% tahab jätkata vööndiaja lähedase talveajaga. 10% jäävad selles küsimuses äraootavale sisukohale. Kindlasti mõjutab suveaja populaarsust tõik, et suvi on põhjamaalastele haruldane ja kallis aastaaeg, mis muudab meid kõiki nooremaks, toob südamesse armastuse ja mõtteisse lennukuse, sestap siis ka ihalus kõige suvega seonduva järele.
Arstide hinnangul on tervisele, töövõimele ja pikemas perspektiivis ühiskonna heaolule oluline elada võimalikult vööndiajale lähedastes tingimustes. Sestap tuleks pooldada vööndiaega, kui tahame olla aastaringselt terved, töökad ja tegusad.
Kellakeeramisest tuleks loobuda niipea kui võimalik.
Uuringute kohaselt on kolmandik Eesti elanikest depressioonis või selle eelses seisundis. Muidugi on siin oma osa kaamosel ja kitsilt jaotuval päikesevalgusel, ent kindlasti annab sellesse kurba statistikasse panuse ka kellakeeramine. Võrreldes lõunapoolsete riikidega on meie sesoonne päeva ja öö pikkuse vaheldumine äärmiselt suur ning siit ka rahvuslikud vaimsed iseärasused. Just siit tuleb otsida põhjust, miks Soome valitsus pöördus Euroopa Parlamendi poole ettepanekuga kellakeeramine lõpetada. Kahjuks on igati tervitatav algatus kadunud Brüsseli võimukoridoride lõputuisse labürintidesse. Põhjamaa rahvana peaksime naabrite algatust toetama.