Meie meedia kihab ennustustest, kuidas idapiiri taga varitsev surmav oht, millele peame otsustavalt vasatu seisma, valmistub rünnakuks. Samas jõuab tappev eskadron Tallinna vallutavate elektrirollerite näol kohale juba järgmisel nädalal. Linnavalitsus kratsib vaid kukalt, et pagan küll, teadsime juba eelmisel aastal, et tuhat Läti elektrimürsku hakkab linnas ringi tuiskama, aga unustasime vahepeal ära, et tuleks mõelda, mis saab liiklusest ja jalakäijate ohutusest, kui öistelt pralledelt koju suunduvad joodikud saavad tõukside asemel nüüd märksa kaalukamate sõiduriistade sadulasse hüpata.
Tänavaterrori uus tase.
Juba aastaid on Tallinna ja teistegi Eesti linnade elanikke ohustanud kõnniteedel kimavad tõuksid ja jalgrattad. Alates 10. märtsist saab aga iga vähemalt 18-aastane tallinlane rentida liiklemiseks 50 kilogrammi kaaluva pisimopeedi. Lenksudest haaramiseks pole tarvis lube ega liiklusseaduse tundmist. Kuigi seaduse järgi pole mopeediga kõnniteel kihutamine lubatud, siis kes sellest hoolib? On ju igapäevane vaatepilt, kuidas tõuksid kõnniteedel jalakäijate vahel sõeluvad. Veelgi ohtlikumad on elektrirattad, mille kiirus pole reguleeritud ja millega julgemad piloodid teevad näiteks vanalinna jalakäijatealal viie-kuuekümne kilomeetrini tunnis küündivaid spurte. Taolised mürsud on selgelt eluohtlikud igale inimesele, kes ette jääb. Nüüd lisandub siis senisele anarhiale 1000 Läti ettevõtte Ride Mobility rendirollerit.
Võta Järvan ja viska Oja.
Tänu vabalt peremehetsevatele tõuksidele ja elektriratastele on Tallinn muutunud Euroopa jalakäijatevaenulikumaks pealinnaks. Kihutavate renditõuksidega on juhtunud juba piisavalt õnnetusi ja suvi seisab alles ees. Nüüd siis tuleb kiirabil hakata lappima mopeedi alla jäänud jalakäijaid, sest ei linnavalitsus ega riik suuda kergliiklust reguleerida. Näiteks Londonis ei näe kõnniteel ühtki tõuksi ega ratast, mopeedist rääkimata, sest politsei hoiab olukorda ohjes ja iga kõnniteele kippuvat kergliiklejat ootab 50 eurone trahv. Millal nägite Tallinnas politseid tegelemas millegi muuga, kui mõne kidura pöösa varjust autojuhtidest kiiruseületajate föönimisega, kui sedagi. Linnavalitsuse mõttetutest meestest, kes linnas ohutuse tagamise asemel tegelevad omavahelise kemplemisega, pole aga mõtet rääkidagi. Vägev abilinnapea Kristjan Järvan kinnitab tõsimeeli, et jalakäijate ohutuse tagamine polegi võimalik, sest riik ei lase. “Me oleme kliimaministeeriumi poole pöördunud, et kindlasti on kohalikel omavalitsustel vaja ka õigust seda (renditeenuse pakkujate turule lubamist) piirata. Eks sellel teemal on mõtiskletud pikalt ja loodeti küllap selle peale, et turg küllastub ja piirarv saavutatakse ka ilma täiendava sekkumiseta. Aga täna pigem oleme olukorras, kus näeme, et tegelikult peaks kohalikul omavalitsusel olema juba täna õigus määrata seda piirarvu,” kurdab Järvanmees.
“Minu etteheide siin on linnasüsteemi sisesele kommunikatsioonile. Jah, transpordiamet on teadnud, et pisimopeedide renditeenus on huvitatud Tallinna tänavatele tulemisest, aga see informatsioon munitsipaalpolitseini jõudis paar nädalat tagasi,” haliseb teine abilinnapea Kaarel Oja. Kohe kahju hakkab meie linnaisadest, kelle käed linlastele ohutuse tagamisel liialt lühikeseks jäävad ja mõistust olukorda sekkumiseks napib. Eks tule meil siis mopeedidki välja kannatada, haavu lappida ja pigem autoga sõita, sest kõnniteel varitseb surmaoht.
Jalakäijad jäetakse mopeedihullude meelevalda.
Liiklusseaduses sätestatu kohaselt ei tohi jalgrattur, pisimopeedi- ja mopeedijuht sõita kõnniteel. Kergliikurijuht peab kõnniteel kulgedes vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäija kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda. Neid reegleid rikutakse massiliselt. Jalgratturid kimavad kõnniteel ka siis, kui liiklusolud võimaldaksid vabalt kasutada sõiduteed, samas on meeltesegaduses maha märgitud punased rattateed pigem tühjad. Aga miks mitte liiklusseadust rikkuda ja jalakäijaid kottida, kui sellele ei järgne karistust? Kergliikurijuhid, isegi pealtnäha kained, ei pea aga jalakäijaid millekski ja mööduvad neist täiskiirusel. Superägeda trendina kasutatakse üht tõuksi kahekesi või mis lausa mõistusevastane, sõidutatakse sellel oma last, või koguni kahte võsukest korraga. Politseid, isegi mitte selle munitsipaalselt lahjemat varianti pole aga kusagil näha. Nii valitsebki Tallinna kõnniteedel anarhia.
Nüüd tuuakse lisaks veel 1000 Läti torpeedot. Kergeusklik abilinnapea Järvan lubab küll mopeedirentijaid nende kohustustest teavitada ning arvab, et küllap nendegi elektrinuhtluste tulek linlaste poolt kuidagi ära seeditakse. Eesti inimesed on ju nii sõnakuulelikud. Saavad tõuksidelt, mopeedidelt vopsud kätte, ravivad end terveks ja sukelduvad taas kõnniteedel valitsevasse liikluskaosesse. Ega eestlane pole mingi turtsakas prantslane, kelle kisa peale Pariisi linnavalitsus tõuksirendile pidurit tõmbas.
Seni, kui linnas ja riigis istuvad pehme polstriga ametniketoolidel ennastimetlevad empaatiavabad tehispoliitikud, juhtuvadki sarnased asjad, kus Läti rollerivägivald pääseb pealinnas vabalt jalakäijate elu ohustama, ent linnaisad ja valitsusmammid kehitavad üksnes õlgu. Vaba maa! Ometi ei maksa unustada, et piirideta vabadusest kaoseni on vaid samm.