Kindel suund on tulevik! Nii h\u00f5iskab Eesti elu arrogantse j\u00e4rjekindlusega \u00fcha madalamasse mudaliigasse vedav Reformierakond v\u00e4lja oma valimisloosungi, uskudes, et riigi kodanikud on niiv\u00f5rd rumalad ja annavad neile ka tuleva aasta m\u00e4rtsis v\u00f5imaluse n\u00e4otuid inimkatseid j\u00e4tkata. Millist tulevikku silmas peetakse, ei vaevu reformikontor selgitama. Isegi seda mitte, kas selles umbm\u00e4\u00e4rases tulevikus \u00fcldse on veel rahvast, kes kannaks edasi keelt ja kultuuri ja kuhu allak\u00e4iv majandus ning kasvav t\u00f6\u00f6tus Eesti nende poolt v\u00e4ljah\u00f5isatud tulevikus paiskavad? Lihtsalt suundume tulevikku ja oleme jaburalt \u00f5nnelikud! Eks meenuta see kunagist padupunaste h\u00e4dapraalimist, kui lubati, et juba sellel p\u00f5lvkonnal on \u00f5nn elada helges kommunismis. Aga mida asjatundjate poolt prognoositav tulevik meile tegelikkuses toob, praeguseid v\u00f5imureid ei huvita.<\/p>\n
Maailm muutub<\/strong><\/p>\n Maailm on muutumas, j\u00f5ukeskus kandumas rohe\u00e4\u00e4rmusluse haardes l\u00e4mbuvast, sihituid pseudov\u00e4\u00e4rtusi j\u00e4rgivast Euroopast \u00fcha tugevneva majandusega Aasiasse, kus lisaks Hiinale ja Jaapanile teeb \u00fcha enam ilma kiirelt areneva majandusega India ja h\u00e4mmastava majanduskasvuga paistab silma ka Indoneesia. Peale II maailmas\u00f5da globaalses poliitikas juhtriigi rolli haaranud USA, peab \u00fcha enam arvestama Aasia kaalu kasvuga \u00fcleilmse poliitika m\u00e4\u00e4ramisel.<\/p>\n Euroopa osa maailma majanduses ja \u00fcleilmse poliitika kujundamises kahaneb j\u00f5udsalt, kuna vana maailma riigid on ennast valitsemiskulude katteks ning rohereeglite t\u00e4itmiseks l\u00f5hki laenanud, halvanud majanduse \u00fclereguleerimisega ning halvanud ettev\u00f5tlikkust riikliku sekkumise ja \u00fcha k\u00f5rgema maksukoormusega.<\/p>\n Need m\u00e4ngumuutvad arengud kajastuvad ka Eesti inimeste eluj\u00e4rjes ja k\u00e4rbivad v\u00f5imalust j\u00f5uda elamisv\u00e4\u00e4rsesse tulevikku, kuhu me Reformierakonna v\u00e4itel nii \u201ekindlalt\u201c suundume, v\u00e4hemalt niikaua, kui meie opositsioonipoliitikud ei suuda v\u00e4ljuda viimaste aastate letargiast, et saata \u00e4pardunud valitsus aplaagrisse ning keskenduda enda upitamiselt riigi ja rahva eest seismisele.<\/p>\n Maakera p\u00f6\u00f6rleb itta<\/strong><\/p>\n \u00dclevaate maailma majanduses toimuvast annab Londonis resideeruva majandus- ja \u00e4riuuringute keskuse (Centre for Economics and Business Research, CEBR<\/em>) \u00e4sjane raport maailma riikide majanduse hetkeseisust ning arenguperspektiividest aastani 2040. \u00dclevaate kohaselt saavutab maailmamajanduse kogumaht l\u00f5ppeval aastal 124 triljoni dollari taseme. 2040. aastaks ennustab CEBR<\/em> aga kasvu 227 triljonini ning seda peamiselt just Aasias ja Aafrikas toimuva v\u00f5imsa arengu arvelt.<\/p>\n Tunnistada tuleb USA allaj\u00e4\u00e4mist Hiina kiirele t\u00f5usule. Hetkel hinnatakse USA majanduse suuruseks 31,6 triljonit, millele Hiinal vastab 20,9 triljoniga. Need arvud ei v\u00e4ljenda aga asjade tegelikku seisu. Arvestades hinnaerinevustega neis riikides, on Hiina juba praegu maailma suurim majandus, n\u00e4idaku kuivad arvud siis mida tahes. Tuues m\u00e4ngu ostuj\u00f5u, on Hiina majanduse maht hetkel kusagil 45 triljoni kandis, USA-l aga tagasihoidlik 33 triljonit. Pole siis imestada, et Hiina r\u00e4\u00e4gib ka maailma poliitikas kaasa \u00fcha kaalukamal toonil ning sellega tuleb paraku leppida. CEBR<\/em> prognoosi kohaselt j\u00f5uab 2040. aastaks USA 52,9 triljoni dollarini ning Hiina 47,9 triljonini, ent taandades selle riikide ostuj\u00f5ule, paisub Hiina majandus USA omast umbes kaks korda suuremaks.<\/p>\n Riigi kaalu maailmapoliitikas m\u00e4\u00e4rab suures osas majanduse tervis. Hetkel j\u00e4rjestuvad esimesed k\u00fcmme riiki ostuj\u00f5u pariteedi alusel j\u00e4rgnevalt: Hiina, USA, India, Venemaa, Jaapan, Saksamaa, Indoneesia, Brasiilia, Suurbritannia, Prantsusmaa. Majanduskasvu osas ootab t\u00f5eline kiirendus Etioopia, India, Filipiinide, Rwanda ja Elevandiluuranniku majandusi, kus iga-aastane kasv \u00fcletab 8%.<\/p>\n Eesti tulevik<\/strong><\/p>\n Muidugi huvitab meid eelk\u00f5ige Eesti majanduse prognoos, sest lisaks murele \u00e4\u00e4retu maailma p\u00e4rast, mida euroopalikud v\u00e4\u00e4rtused meid tundma sunnivad, peaks normaalne inimene soovima parimat kodustele. Prognoosi kohaselt j\u00f5uab Eesti majanduse maht aasta l\u00f5puks ca 50 miljardi dollarini ning 2040. aastaks 92 miljardini. Tundub lootustandev, kuid kahjuks ei peegelda see arv majanduse otsest m\u00f5ju inimeste elatustaseme kasvulele. Nii nagu oleme maailmas majanduse kogumahult 101. kohal, nii sinna ka j\u00e4\u00e4me. Kuigi ostuj\u00f5udu hinnates ulatus Eesti sisemajanduse kogutoodang inimese kohta 2025. aastal ca 50\u00a0000 dollarini, ei n\u00e4ita see tegelikku toimetulekut riigis, kus t\u00f6\u00f6puudus j\u00f5udnud 8% piirile.<\/p>\n Viimastel aastatel Eesti majandus kahaneb ja tulevikus ei maksa erilist kasvu oodata. Aastatel 2015-2019 oli kasvun\u00e4itaja veel 3,5% aastas, ent CEBR<\/em> raport ei luba aastani 2040. kasvu rohkem kui 1,7%. Eesti liigitub stagflatsiooniliseks keskkonnaks, kus k\u00f5rge inflatsioon ja madal majanduskasv vajutavad riigi edukusele oma pitseri. Meie majanduses puudub kasvumootor, sest suur maksukoormus ja riigi kasvav osakaal kulutustes, k\u00e4rbivad v\u00f5imalusi. 2017. moodustasid valitsuse kulutused majandusest 39%, sellel aastal kasvab number 48% kanti. Valitsusaparaat maksustab meid vaeseks.<\/p>\n Kindel suund on tulevik! Aga milline, selgitage palun, k\u00fc\u00fcnte ja hammastega jonnakalt oma ministritoolide polstrist kinni hoidvad reformistid?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kindel suund on tulevik! Nii h\u00f5iskab Eesti elu arrogantse j\u00e4rjekindlusega \u00fcha madalamasse mudaliigasse vedav Reformierakond v\u00e4lja oma valimisloosungi, uskudes, et riigi kodanikud on niiv\u00f5rd rumalad ja annavad neile ka tuleva…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":3135,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-4509","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4509","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4509"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4509\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4510,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4509\/revisions\/4510"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3135"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4509"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4509"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4509"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}