{"id":4491,"date":"2026-11-04T20:00:52","date_gmt":"2026-11-04T18:00:52","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=4491"},"modified":"2026-11-05T15:49:36","modified_gmt":"2026-11-05T13:49:36","slug":"euroopa-vajab-moistust-ja-vastutustunnet","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=4491","title":{"rendered":"Euroopa vajab m\u00f5istust ja vastutustunnet"},"content":{"rendered":"

Sajandi eest ilmus saksa filosoofi Oswald Spengleri sulest teos \u00d5htumaa allak\u00e4ik, mis hoiatas Euroopa kultuuri kadumise ja elulaadi kokkuvarisemise eest. Tol ajal j\u00e4i teos vajaliku t\u00e4helepanuta, kuna k\u00e4imas oli ajaloo \u00fcks traagilisemaid episoode. \u00dchelt poolt valmistus Stalin viima maailma rahvaid \u00f5ndsasse kommunismi, teisalt valmistas Hitler ette kogu Euroopat h\u00f5lmava Kolmanda Riigi teket. Arutlustele ja diplomaatiale polnud ametlikes doktriinides kohta, sest maksis vaid toores j\u00f5ud. Selle tulemusena kaotasid elu k\u00fcmned miljonid inimesed. Kuid ka siis, kui vaikisid relvad ning elu tasapisi normaalsetesse r\u00f6\u00f6bastesse j\u00f5udis, s\u00e4ilis oht \u00f5htumaa allak\u00e4iguks. Viimaste aastate liberaalses v\u00e4givallalaines ning rahvusriikide h\u00e4vitamise tuhinas, \u00e4hvardab Spengleri hoiatus saada t\u00f5eks isegi varem, kui keegi julgenuks ennustada. Ometi peame inimestena uskuma, et Euroopat vallanud madalseisust leidub v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s, tuleb vaid otsida lahendusi ja usaldada e-valimistest ning muudest liberaaldiktaatorlikult alatutest poliittrikkidest vaba \u00fchiskonna v\u00f5imalikkust.<\/span><\/p>\n

K\u00e4\u00e4rimine Pariisis murendab Euroopat<\/span><\/b><\/p>\n

Kui poliitika j\u00f5uab t\u00e4navaile, t\u00e4hendab see valitsuse l\u00e4bikukkumist. Viimaste n\u00e4dalate s\u00fcndmused Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis ja Belgias n\u00e4itavad rahva rahulolematuse kasvu nii kohalike valitsejate kui ka Br\u00fcsseli keskv\u00f5imu poolt teostatava poliitikaga. Algselt \u00f5pilaste protestidest v\u00e4lja kasvanud meeleavaldused on t\u00e4naseks omandanud sootuks laiema t\u00e4henduse. Protesteeritakse maksut\u00f5usude, elatustaseme languse ning avalike teenuste ja arstiabi kehva k\u00e4ttesaadavuse vastu. Inimesi valdab ebakindlus tuleviku ees, mida sisendab majandust hukutav demokraatlik sotsialism ja oma m\u00f6\u00f6dapanekute varjamiseks valitsuste poolt levitatav s\u00f5jah\u00fcsteeria. Euroopa kesksemate riikide peat\u00e4navad on tules, aga Br\u00fcssel jutustab j\u00e4rjekindlalt uute rohemeetmete m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatusest. End v\u00f5imule upitanud \u00e4pud pole valmis vigu tunnistades vabastama kohta j\u00f5ududele, mis suudaksid majanduse raskest seisust v\u00e4lja tuua. \u00dcleeuroopaline leyenism, macronism ja michaliitlus \u00fcritavad nui neljaks j\u00e4tkata kursil, mis t\u00f5uganud meid kuristiku \u00e4\u00e4rele.<\/span><\/p>\n

Prantsusmaa – Euroliidu haige s\u00fcda<\/span><\/b><\/p>\n

Anal\u00fc\u00fctikud leiavad, et prantsuse majanduse seis sarnaneb h\u00e4mmastavalt olukorraga, mis vallandas 1789. aasta revolutsiooni. Arvatakse, et Pariisist algab uus Euroliidu rahakriis, mis teatud tingimustel v\u00f5ib viia euroala lagunemiseni. Selles poleks midagi ootamatut, sest ainu\u00fcksi l\u00e4inud aastal kulus konnagurmaanide riigis ligi 60% SKP-st avaliku sektori \u00fclalpidamiseks, avaliku sektori v\u00f5lg on aga kasvanud lausa 120%-ni SKP-st. Prantsusmaal \u00fchinevad kolm riikliku heaolu kirstunaela \u2013 jaburalt suur valitsusaparaat, mis kobedalt raha p\u00f5letab, kodanike rahakotte t\u00fchjaks pumpavad k\u00f5rged maksud ning massiline immigratsioon, mille abil riiki imbunud p\u00e4evavargad, kes pole huvitatud integratsioonist, veel v\u00e4hem aga mingi ameti pidamisest, pumpavad t\u00fchjaks sotsiaaltoetuste kassa, nii et oma abivajajatele enam sentigi ei j\u00e4\u00e4. Just need kolm juurp\u00f5hjust on heitnud praeguse valitsuse, eesotsas targutava, ent tegudes saamatu president Macroniga, ajaloo madalamasse reitingukategooriasse ning t\u00f5stnud m\u00f5ne kuu p\u00e4rast toimuvate presidendivalmiste peamiseks favoriidiks Marine Le Peni, kes lubab piirid sulgeda ning pension\u00e4re nende poolt aastak\u00fcmnetega teenitud rahast mitte ilma j\u00e4tta, nagu lisaks prantsuse poliitisenditele, plaanivad paljude Euroliidu riikide toredad valitsused.<\/span><\/p>\n

N\u00f5rk ja haige on kogu Euroliit<\/span><\/b><\/p>\n

Allak\u00e4inud pole \u00fcksnes Prantsusmaa, vaid rahandus vaagub hinge suuremas osas senistest heaoluriikidest. Valitsuste vastutustundetu rahapoliitika paneb l\u00f6\u00f6gi alla eelk\u00f5ige pension\u00e4rid, sest loodetakse, et vanurid ei suuda enda \u00f5iguste eest seista, nagu seda teevad euroopaliku vabakasvatuse saanud noored, kelle jaoks kaupluseakende sisseviskamine pole mingi kunst nagu ka politseinike ilutulestikurakettidega p\u00f5lema s\u00fc\u00fctamine. Vaadates otsa suurte Euroopa riikide pensionimaksete j\u00e4tkusuutlikkusele, avaneb tr\u00f6\u00f6stitu pilt. Prantsusmaal moodustavad tuleviku pensionikohustused SKP-st 400%, Saksamaal 350, Itaalias koguni 440 ja Austrias 460% SKP-st. Suurima pensioniprobleemi all \u00e4gab Hispaania, mille sotsialistlik immigratsioonipumba k\u00e4ivitanud valitsus on kasvatanud pensionikohustuste hulga 500%-ni SKP-st. Pole siis imestada, kui \u00fchel hetkel k\u00e4si laiutades teatatakse, et sorry rahvas, kuid pensione me enam maksta ei suuda. See oht p\u00fcsib k\u00f5igis suure eurokodumaa osariikides.<\/span><\/p>\n

Rahvad h\u00e4\u00e4buvad<\/span><\/b><\/p>\n

Euroliidu ideoloogid ei soovi enam r\u00e4\u00e4kida rahvusriikidest, sest juba ammu joondub eeslinnades elu poolkuu, mitte kristlike s\u00fcmbolite j\u00e4rgi. Pole siis imestada, et seniseid rahvusriike asustanud natsioonid vaikselt v\u00e4lja surevad. Rahvuse p\u00fcsimiseks peab s\u00fcndivuskordaja \u00fcletama v\u00e4hemalt 2,1. Euroopas pole enam \u00fchtegi riiki, kus rahva taastootmist tagav n\u00e4itaja selle l\u00e4hedalegi k\u00fc\u00fcndiks. Itaalias on kordaja 1,14, millest allapoole j\u00e4\u00e4b see veel Hispaanias, Poolas, Leedus ja Maltal. Eestis oleme langenud 1,17 tasemele, Soomes on n\u00e4itaja 1,26, Saksamaal 1,36. Euroopa parim n\u00e4itaja on Prantsusmaa 1,63, ent seegi suures osas immigrantide lapserikkusel baseeruv statistiline n\u00e4itaja viitab rahvuse v\u00e4ljasuremisele sajandi jooksul. Kuid pole vaja karta! R\u00e4ndh\u00f5ime, kes Pariisi ja teiste h\u00e4\u00e4buvate pealinnade varemeile oma telgid p\u00fcsti panna soovivad, j\u00e4tkub ning kuni Euroopa Komisjon praalib, kui edukalt Frontex inim\u00f5igusi tagab, \u00fcletavad Vahemerd aina suuremad pagulaspaadid.<\/span><\/p>\n

Euroliit v\u00f5\u00f5rustab ca 50 miljonit immigranti, kes pole s\u00fcndinud vanal mandril, lisaks k\u00fcmned miljonid teistelt mandritelt p\u00e4rit inimeste lapsi, kes s\u00fcndinud juba siin ning veel m\u00e4\u00e4ramatu hulk illegaale, kes t\u00e4nu liidu l\u00f5dvale pagulaspoliitikale end Euroopas v\u00e4ljasaatmishirmuta sisse seavad. Massiimmigratsiooni sihina kogub Euroopa populaarsust t\u00e4nu paindumatule t\u00f6\u00f6turule, p\u00fcsielanikkonnale kehtivatele k\u00f5rgetele maksudele ja ulmelistele sotsiaaltoetustele siia j\u00f5udnud juhuseotsijate jaoks. Euroopa Liidust on saanud rahvaste sulatusahi, kus Van der Leyeni targal juhtimisel sulatatakse rahvusetuks massiks prantslasi, sakslasi, hispaanlasi ja teiste seas ka k\u00e4put\u00e4it eestlasi, kes veel oma ajaloolisele kodumaale j\u00e4\u00e4nud.<\/span><\/p>\n

Valed s\u00fc\u00fctavad raevu<\/span><\/b><\/p>\n

V\u00e4givald t\u00e4navatel on valitsuse poolsete valelubaduste tulemus. Maksumaksja on raevus, sest kasvavate maksude taustal muutuvad riiklikud teenused \u00fcha kesisemaks, ooteajad pikenevad ja arstiabi kaugeneb, turvalisus kaob, koduhinnad kargavad lakke ja pensionis\u00fcsteem \u00e4hvardab kokkuvarisemisega, lakates selleks ajaks olemast, kui praegune maksumaksja vastavasse ikka j\u00f5uab. Vihased on ka vaesemad kodanikud ja heldete lubadustega riiki meelitatud immigrandid, kes korraga taipavad, et valitsuses laiutavate sotsialistide lubadus vaid rikkaid maksustada ning seel\u00e4bi garanteerida toetusi ning v\u00f5imaldata madala protsendiga laene, on j\u00e4lk vale. Riigiaparaadi tuhandepealine h\u00fcdra \u00f5gib suurema osa maksurahast ning rahvale j\u00e4\u00e4vad vaid lubadused ning v\u00f5ltsidest naeratustest pingul poliitikul\u00f5ustad Euroopa \u00dclemkogul. Pole siis imestada, kui viha kandub t\u00e4navaile, paneb l\u00f5hkuma ja laamendama, samal ajal, kui politsei peab arvestama euroopalike v\u00e4\u00e4rtustega ning laskma ennast kividega loopida ja tulega k\u00f5rvetada, kuna iga kaagi kinniv\u00f5tmisele j\u00e4rgneb juurdlus, ega kinnipeetu \u00e4kki kuulu kaitstud v\u00e4hemusse?<\/span><\/p>\n

Euroopa vajab v\u00e4hem v\u00f5imureid<\/span><\/b><\/p>\n

Euroopa valitsused on t\u00e4is totraid asjapulki, kelle ainus kohustus on suruda peale mitte kuhugi viivaid kliimameetmeid, seista seksuaalv\u00e4hemuste suuremate \u00f5iguste eest, j\u00e4lgida kiivalt soolist v\u00f5rd\u00f5iguslikkust, ehk siis ahistada k\u00f5igi v\u00f5imalike vahenditega normaalseid feminismist ja misog\u00fc\u00fcniast nakatumata naisi ja mehi. Valitsustes sebivad maailmavaatelised n\u00e4rakad saavad oma uimerdamise eest k\u00f5rget palka, kuhu kaovad miljardid rahva raha. Veelgi kuritegelikum on rohehulluse rahastamine, mis teenib hinge tuulikute ja p\u00e4ikeseenergia kuradile m\u00fc\u00fcnud \u00e4rikate huve. Tootmine kolib Euroopast mujale, kus keskkonnareeglid leebemad, v\u00f5i puuduvad \u00fcldse. Elektri ja toasooja hinnad kargavad lakke ja kuni p\u00fcsienergia allikaid p\u00f5lualustena suletakse v\u00f5i viimase vindini maksustatakse, pole kergendust loota. N\u00f5me valimiste-eelne nipp, millega meiegi Kristen v\u00e4lja kargas, lubades osa k\u00f5rgetest k\u00fctte ja ehk ka elektriarvetest riigi poolt katta, pole ju mingi aus lahendus, sest raha selleks tuleb ikkagi meie k\u00f5igi taskust, mitte \u00e4pardunud reformiklubiliste p\u00f5hjatuist karmaneist. Liigume loojangusse s\u00f5brad. Euroliidu majanduskasv j\u00e4\u00e4b sel aastal protsendi piiresse, kuid meie siin Eestis kuuleme, et h\u00e4da polevat midagi, kuna keegi pole veel n\u00e4lga surnud.<\/span><\/p>\n

\u00d5htumaa allak\u00e4ik tuleb peatada<\/span><\/b><\/p>\n

Veel on aega peatada allak\u00e4ik, mis \u00e4hvardab meie kodu. Prantsusmaa loodab, et tuleva aasta m\u00e4rts annab neile riigi ajaloo esimese naispresidendi Marine Le Peni, kes on lubanud otsustavalt v\u00e4hendada valitsuskulusid, andes riigile seel\u00e4bi uue hingamise. J\u00e4\u00e4b \u00fcle p\u00f6ialt hoida, et Pariisi enne maani maha ei p\u00f5letata.<\/span><\/p>\n

Meie siin Eestis peaksime lootma, et j\u00e4rgmise aasta m\u00e4rts vabastab meid Kristen Michalist ja tema klounaadlikust niinimetatud valitsuskabinetist ning paiskab ajalukku m\u00fc\u00fcdava Eesti200 j\u00f5ugu. Jah, Isamaa ning Keskerakonna eelistamine pole Tallinnas toimuvat jaburdamist vaadates sugugi lihtne, ja EKRE peaks valimiste eel harjutama konstruktiivse poliitilise dialoogi pidamist, ent kusagilt tuleb ju alustada, et allak\u00e4ik peatada. Elagu Eesti! Elagu Euroopa rahvusriikide liberaalsetest moonutustest vaba tulevik!<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sajandi eest ilmus saksa filosoofi Oswald Spengleri sulest teos \u00d5htumaa allak\u00e4ik, mis hoiatas Euroopa kultuuri kadumise ja elulaadi kokkuvarisemise eest. Tol ajal j\u00e4i teos vajaliku t\u00e4helepanuta, kuna k\u00e4imas oli ajaloo…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":2689,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-4491","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4491","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4491"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4491\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4492,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4491\/revisions\/4492"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/2689"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4491"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4491"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4491"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}