{"id":4453,"date":"2026-10-20T18:07:26","date_gmt":"2026-10-20T15:07:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=4453"},"modified":"2026-10-20T18:07:26","modified_gmt":"2026-10-20T15:07:26","slug":"raivo-paala-kaaskiri-kolmandale-taotlusele-ja-avalikule-poordumisele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=4453","title":{"rendered":"Raivo Paala: Kaaskiri kolmandale taotlusele ja avalikule p\u00f6\u00f6rdumisele"},"content":{"rendered":"
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n

Lugupeetud \u00f5iguskantsler<\/p>\n

Saadan Teile j\u00e4rjekorras kolmanda samateemalise taotluse ja avaliku p\u00f6\u00f6rdumise COVID-19 kriisi ajal teadlikult kujundatud hirmutamiskampaania, p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse ning \u00f5iguskantsleri p\u00f5hiseaduslike ja seadusest tulenevate \u00fclesannete ja kohustuste sisulise t\u00e4itmise kohta.<\/p>\n

V\u00f5ite k\u00fcsida, miks ma j\u00e4lle kirjutan, kui olen samal teemal juba kaks korda p\u00f6\u00f6rdunud. Kas ma t\u00f5esti loodan lihtsameelselt, et kolmas kiri saavutab selle, mida kaks eelmist pole saavutanud? V\u00f5i olengi maniakaalne sarivaidleja, kes ei oska \u00f5igel ajal loobuda?<\/span><\/p>\n

Vastus on v\u00e4ga lihtne.<\/span><\/p>\n

Kirjutan, sest ma ei taha muutuda inimeseks, kes on eba\u00f5igluse ja ka tavakodaniku jaoks tajutava v\u00f5imu kuritarvitamisega nii \u00e4ra harjunud, et peabki seda l\u00f5puks normaalsuseks. Ma ei saa \u00fcksikisikuna otsustada, kuidas riigiasutus oma kohustusi t\u00e4idab, kuid kodanikuna saan k\u00fcsida, kas riigiteenistuja t\u00e4idab p\u00f5hiseadusest tulenevaid kohustusi n\u00f5uetekohaselt, haltuura korras v\u00f5i lausa priitp\u00e4rnaliku nihilismi k\u00f5rgpilotaa\u017eiga: \u201eSitta kah!\u201d<\/span><\/p>\n

Minu\u00a0jaoks\u00a0ei\u00a0ole\u00a0k\u00fcsimus\u00a0enam\u00a0ainult\u00a0selles,\u00a0mis\u00a0toimus\u00a0COVID-19\u00a0kriisi\u00a0ajal.\u00a0Mind huvitab ka see, kas p\u00f5hiseaduslikud tagatised ja p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse toimivad siis, kui \u00fchiskonnas ei valitse mitte ainult totaalne hirm, vaid on loodud lausa totalitaarne ehk terrori\u00f5hkkond, millega kaasnevad avalik surve ja ootus, et k\u00f5ik m\u00f5tleksid \u00fchtemoodi ning k\u00e4ituksid nagu parteikuulekad tinas\u00f5durid.\u00a0P\u00f5hi\u00f5iguste\u00a0kaitse\u00a0tegelik\u00a0v\u00e4\u00e4rtus\u00a0avaldub\u00a0olukorras,\u00a0kus\u00a0nende\u00a0j\u00e4rgimine\u00a0on\u00a0ebamugav\u00a0ja\u00a0nende\u00a0kaitsmine\u00a0v\u00f5ib\u00a0minna\u00a0vastuollu\u00a0poliitilise\u00a0v\u00f5i\u00a0\u00fchiskondliku\u00a0hoiakuga,\u00a0mis\u00a0on\u00a0ilmselgelt\u00a0amoraalne\u00a0ja\u00a0ebaeetiline\u00a0ka\u00a0tavalise\u00a0eestlase\u00a0silmis.<\/span><\/p>\n

Ma ei arva ega ka looda, et \u00f5iguskantsleri poole korduvalt p\u00f6\u00f6rdumine iseenesest midagi muudab. K\u00fcll aga usun, et \u00f5igusriigis peab kodanik saama esitada p\u00f5hjendatud k\u00fcsimusi ja saama neile sisulised, arusaadavad ning oma p\u00e4devuse piires ammendavad vastused. Kui k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vad vastuseta v\u00f5i neile vastatakse \u00fcksnes vormiliselt v\u00f5i haltuura korras \u00fcle nurga, ei t\u00e4henda see, et k\u00fcsimused kaoksid.<\/span><\/p>\n

Minu eesm\u00e4rk ei ole kirjutada l\u00f5putult kirju ega vaielda vaidlemise p\u00e4rast. Tahan saada vastused k\u00fcsimustele, mis puudutavad palju enamat kui minu isiklikku elukogemust, sealhulgas inimv\u00e4\u00e4rikust alandavaid ja ohtlikke halduskogemusi Eesti Vabariigis. Minuga on reaalselt k\u00e4itutud viisil, mille puhul Riigikohus osutas ka oma 19. veebruari 2014. aasta m\u00e4\u00e4ruse tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13 punktis 70, et selline tegevus on omane totalitaarsele \u00fchiskonnale ega ole aktsepteeritav demokraatlikus riigis. Seet\u00f5ttu tean isikliku kogemuse kaudu, kui oluline on, et riigiv\u00f5imu tegevus oleks laitmatult koosk\u00f5las \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tete ja p\u00f5hi\u00f5igustega.<\/span><\/p>\n

Mehaanikas nimetatakse l\u00f5tku k\u00f5rvalekaldeks etten\u00e4htud piiridest. Kui selline l\u00f5tk aja jooksul suureneb, v\u00f5ib see kahjustada kogu s\u00fcsteemi. Sama kehtib ka \u00f5igusriigi kohta.<\/span><\/p>\n

Kas COVID-19 kriisi ajal toimunud avalik hirmutamine, inimeste survestamine ja p\u00f5hi\u00f5iguste piiramine olid koosk\u00f5las p\u00f5hiseaduse ning Eesti rahvusvaheliste kohustustega? See k\u00fcsimus puudutab kogu \u00fchiskonda.\u00a0<\/span>See puudutab ka inimesi, kes ei julgenud toona oma k\u00f5hklusi ja kahtlusi v\u00e4ljendada v\u00f5i kellel pole praegu teadmisi, v\u00f5imalusi ega j\u00f5udu oma \u00f5iguste eest seista.<\/span><\/p>\n

V\u00f5ib-olla ei muuda ka see p\u00f6\u00f6rdumine midagi. Kuid ma ei pea v\u00f5imalikku eba\u00f5nnestumist piisavaks p\u00f5hjuseks, et loobuda k\u00fcsimast.\u00a0<\/span><\/p>\n

Ma ei saa n\u00f5uda, et institutsioon oleks eksimatu, k\u00fcll aga saan n\u00f5uda, et riigiteenistuja tegevus oleks p\u00f5hjendatud, kontrollitav ja koosk\u00f5las talle pandud kohustustega.<\/b><\/span><\/p>\n

Vaikimine ei pruugi t\u00e4hendada n\u00f5usolekut, kuid tagantj\u00e4rele v\u00f5idakse seda just nii t\u00f5lgendada. Ma ei pea \u00f5igeks ka m\u00f5tteviisi, et kriisiolukorras tehtud otsused vabastavad avaliku v\u00f5imu kohustusest oma tegevuse \u00f5igusp\u00e4rasust hiljem p\u00f5hjendada. Vastasel juhul v\u00f5ib erandlikust olukorrast saada ettek\u00e4\u00e4ne, mille alla matta vastutus.<\/span><\/p>\n

Seet\u00f5ttu palun k\u00e4sitleda lisatud taotlust ja avalikku p\u00f6\u00f6rdumist mitte lihtsalt j\u00e4rjekordse kirjana, vaid katsena saada selgust k\u00fcsimustes, mis puudutavad p\u00f5hiseaduslikku korda, inimv\u00e4\u00e4rikust, p\u00f5hi\u00f5iguste kaitset ja avaliku v\u00f5imu vastutust.<\/span><\/p>\n

\u00d5igusriik n\u00e4itab oma tegelikku palet selles, kas ta suudab suhtuda kodanikku lugupidavalt ka siis, kui too ei n\u00f5ustu v\u00f5imuga truualamlikult ja s\u00f5nakuulekalt, vaid esitab ebamugavaid k\u00fcsimusi ja n\u00f5uab oma \u00f5iguste ja v\u00e4\u00e4rikuse austamist. Kodaniku v\u00e4\u00e4rikus ei s\u00f5ltu tema kuulekusest v\u00f5imule.<\/span><\/p>\n

Lugupidamisega<\/span><\/p>\n

Raivo Aleksander Paala<\/span><\/p>\n

T\u00c4IENDAV AVALIK P\u00d6\u00d6RDUMINE \u00d5IGUSKANTSLERI POOLE<\/b><\/span><\/p>\n

Teema: COVID-19 kriisi ajal p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse, \u00f5iguskantsleri \u00fclesannete sisuline t\u00e4itmine, t\u00f5husa \u00f5iguskaitse k\u00e4ttesaadavus ja avaliku v\u00f5imu vastutus<\/span><\/strong><\/p>\n

Adressaat:<\/strong>\u00a0Eesti Vabariigi \u00f5iguskantsler<\/span><\/p>\n

Seotud dokument:<\/strong>\u00a0\u00d5iguskantsleri Kantselei 16. oktoobri 2026. aasta kiri nr 14-4\/262241\/2608640, mille on allkirjastanud Kristel Lekko<\/span><\/p>\n

P\u00f6\u00f6rduja:<\/strong>\u00a0Raivo Aleksander Paala<\/span><\/p>\n

Kuup\u00e4ev:<\/strong>\u00a019.10.2026<\/span><\/p>\n

1. T\u00e4iendava avaliku p\u00f6\u00f6rdumise eesm\u00e4rk<\/span><\/h1>\n

Esitan t\u00e4iendava avaliku p\u00f6\u00f6rdumise, sest \u00f5iguskantsleri Kantselei 16. oktoobri 2026. aasta vastus ei anna sisulist vastust k\u00fcsimusele, kas COVID-19 kriisi ajal kaitsti Eestis inimeste p\u00f5hi\u00f5igusi terviklikult ning kas \u00f5iguskantsler t\u00e4itis talle ka p\u00f5hiseaduse ja rahvusvaheliste kohustustega pandud \u00fclesandeid piisava p\u00f5hjalikkusega.<\/span><\/p>\n

V\u00e4idan avalikult, et pandeemia ajal rakendatud meetmete \u00f5igusp\u00e4rasust ei saa hinnata \u00fcksnes \u00fcksikuid korraldusi, otsuseid ja piiranguid eraldi k\u00e4sitledes. Hinnata tuleb ka nende kumulatiivset m\u00f5ju inimese elule, tervisele, t\u00f6\u00f6le, sissetulekule, haridusele, perekondlikele suhetele ja tegelikule v\u00f5imalusele oma \u00f5igusi kaitsta.<\/strong>Inimene ei kogenud riigi tegevust eraldiseisvate \u00f5igusaktide jadana, vaid tervikuna: kas ta sai t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia ja teenuseid kasutada, kas ta tundis survet vaktsineerimiseks, kas tema sissetulek s\u00e4ilis ning kas ta suutis oma \u00f5igusi kaitsta ilma ebam\u00f5istlike kulude, ajakulu ja tagaj\u00e4rgede riskita.<\/span><\/p>\n

Siin tekibki p\u00f5him\u00f5tteline k\u00fcsimus \u00f5iguskantsleri viidatud muude \u00f5iguskaitsevahendite kohta. Kas inimeselt sai t\u00f5esti m\u00f5istlikult oodata, et ta vaidlustab kohtus iga \u00fcksiku meetme v\u00f5i algatab menetlused k\u00fcmnete riigiasutuste vastu, et saavutada kaitse, mis arvestaks piirangute koosm\u00f5ju? Selline l\u00e4henemine arvestab k\u00fcll formaalse v\u00f5imalusega \u00fcksikotsuseid vaidlustada, kuid eirab inimese tegelikke v\u00f5imalusi: kas tal j\u00e4tkus selleks aega, teadmisi, j\u00f5udu ja raha? Tulemuseks v\u00f5ib olla kafkalik protsess, kus \u00f5iguskaitse on seaduses olemas, kuid inimesele tegelikkuses k\u00e4ttesaamatu.<\/span><\/p>\n

Euroopa inim\u00f5iguste konventsiooni artiklis 13 s\u00e4testatud \u00f5igus t\u00f5husale \u00f5iguskaitsevahendile ei t\u00e4henda pelgalt teoreetilist v\u00f5imalust kaebus esitada. \u00d5iguskaitse peab olema tegelikkuses kasutatav ning v\u00f5imaldama konventsiooniga kaitstud \u00f5iguse rikkumise v\u00e4idet sisuliselt k\u00e4sitleda ja pakkuda asjaoludele vastavat \u00f5iguskaitset.<\/span><\/p>\n

Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtu juhend:\u00a0https:\/\/ks.echr.coe.int\/documents\/d\/echr-ks\/guide_art_13_eng<\/a><\/span><\/p>\n

Kui olukord kuulub Euroopa Liidu \u00f5iguse kohaldamisalasse, tuleb arvestada ka Euroopa Liidu p\u00f5hi\u00f5iguste harta artikliga 47 ja ELi \u00f5iguse t\u00f5hususe p\u00f5him\u00f5ttega (effet utile<\/em>). Riigisisesed menetlusnormid ei tohi muuta ELi \u00f5igusest tulenevate \u00f5iguste kasutamist praktikas v\u00f5imatuks ega \u00fclem\u00e4\u00e4ra raskeks.<\/span><\/p>\n

Selgitus:\u00a0https:\/\/e-justice.europa.eu\/topics\/your-rights\/fundamental-rights\/fundamental-rights-european-union\/charter-tutorial\/part-iii-scope-application-interpretation-and-effects-charter_en<\/a><\/span><\/p>\n

Seet\u00f5ttu ei piisa vastusest, et iga konkreetset otsust oli v\u00f5imalik eraldi vaidlustada.\u00a0Kui riigi enda meetmed m\u00f5jutavad inimest mitmest suunast korraga, ei tohi kogu nende koosm\u00f5ju m\u00f5istmise ja vaidlustamise koormust j\u00e4tta \u00fcksnes inimese kanda.<\/strong>\u00a0Hea haldus ei t\u00e4henda pelgalt viitamist seaduses ette n\u00e4htud menetlustele. See t\u00e4hendab ka inimese olukorra sisulist k\u00e4sitlemist ja avaliku v\u00f5imu kohustust arvestada oma otsuste tegelike tagaj\u00e4rgedega. Vastasel juhul j\u00e4\u00e4b meetmete terviklik m\u00f5ju hindamata ning t\u00f5statub t\u00f5sine k\u00fcsimus, kas p\u00f5hiseadusega n\u00f5utav p\u00f5hi\u00f5iguste tegelik ja t\u00f5hus kaitse on \u00fcldse tagatud.<\/span><\/p>\n

Minu eesm\u00e4rk ei ole eitada, et pandeemia ajal tuli kaitsta inimeste tervist, ega v\u00e4ita, et k\u00f5ik kriisiaegsed piirangud olid \u00f5igusvastased.\u00a0Ma v\u00e4idan, et piirangute vajalikkust, proportsionaalsust ja kumulatiivset m\u00f5ju tuli hinnata sisuliselt ning riik ei tohtinud j\u00e4tta oma tegevuse kontrollimise kohustust \u00fcksnes inimeste \u00f5lule.<\/strong>\u00a0Avalik v\u00f5im ei peaks ootama, kuni inimene sunnib teda kohtute kaudu oma otsuseid kontrollima.<\/span><\/p>\n

Selle k\u00fcsimuse taga pole ainult \u00f5igusvaidlused, vaid tavalised inimesed ja nende elulised kogemused. COVID-19 kriisi ajal tundsid k\u00fcmned tuhanded inimesed, et neid survestati nende veendumuste ja valikute, sealhulgas vaktsineerimisest keeldumise t\u00f5ttu. Paljud tundsid, et neid koheldi eba\u00f5iglaselt ja t\u00f5rjuti \u00fchiskonnaelust k\u00f5rvale. Ka nende inimeste kogemused v\u00e4\u00e4rivad \u00e4rakuulamist ja sisulist hindamist, mitte k\u00f5rvalej\u00e4tmist viitega sellele, et iga\u00fcks v\u00f5inuks eraldi kohtusse p\u00f6\u00f6rduda.<\/span><\/p>\n

\u00dclle Madise t\u00f5statas enne presidendiks asumist ise avalikult kriisiaegsete otsuste, p\u00f5hi\u00f5iguste ja \u00fchiskondliku usaldusega seotud k\u00fcsimusi. Kui inimene p\u00f6\u00f6rdus samade probleemidega \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise juhitud institutsiooni poole, oli tal p\u00f5hjendatud ootus saada sisuline vastus, mitte pelgalt viide \u00fcksikute otsuste vaidlustamise v\u00f5imalusele. Selline l\u00e4henemine t\u00e4hendaks k\u00fcmneid eraldi kohtumenetlusi ja k\u00fcmnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid kulusid, kuid j\u00e4taks ikkagi hindamata eri piirangute kumulatiivse m\u00f5ju.<\/span><\/p>\n

\u00d5iguskantsleri Kantselei vastuses viidati ka p\u00e4devuse puudumisele.\u00a0Siin tekib \u00f5igustatud k\u00fcsimus: kas \u00f5iguskantsler \u00dclle Madisel oli kohane teiste institutsioonide tegevust kritiseerida, kui tema juhitud institutsioon viitab n\u00fc\u00fcd ise p\u00e4devuse puudumisele?<\/strong>\u00a0Nagu \u00fctleb rahvatarkus: teise silmas n\u00e4eb pindu, aga oma silmas ei n\u00e4e palki.<\/span><\/p>\n

Just siin n\u00e4en t\u00f5sist probleemi. Kui inimene p\u00f6\u00f6rdub riigi poole oma \u00f5iguste kaitseks, kuid saab vastuseks \u00fclds\u00f5nalise ja mittemidagi\u00fctleva kirja, mis j\u00e4tab k\u00fcsimuste tegeliku sisu k\u00e4sitlemata, tekib paratamatult tunne, et teda ei tahetagi kuulata. See ei v\u00e4henda \u00fcksnes usaldust \u00f5iguskantsleri vastu, vaid s\u00fcvendab inimeste v\u00f5\u00f5randumist oma riigist.<\/span><\/p>\n

Seep\u00e4rast esitan t\u00e4iendava p\u00f6\u00f6rdumise avalikult.\u00a0N\u00f5uan selget vastust:<\/strong>\u00a0kas COVID-19 kriisi ajal hinnati sisuliselt piirangute m\u00f5ju inimeste p\u00f5hi\u00f5igustele ja eri meetmete kumulatiivset m\u00f5ju? Kas \u00f5iguskantsler peab oma p\u00f5hiseadusest tuleneva \u00fclesande t\u00e4idetuks ka siis, kui inimesele viidatakse \u00fcksikute otsuste vaidlustamise v\u00f5imalusele, kuid tema t\u00f5statatud laiem probleem j\u00e4\u00e4b sisuliselt k\u00e4sitlemata?<\/span><\/p>\n

2. \u00d5iguskantsleri \u00fclesanded ja vastutus<\/span><\/h1>\n

Eeltoodud k\u00fcsimused ei puuduta \u00fcksnes seda, kas inimesel oli v\u00f5imalik \u00fcksikuid piiranguid kohtus vaidlustada. Need puudutavad ka \u00f5iguskantsleri enda \u00fclesandeid ja vastutust p\u00f5hi\u00f5iguste kaitsel.<\/span><\/p>\n

P\u00f5hiseaduse \u00a7 139 kohaselt on \u00f5iguskantsler oma tegevuses s\u00f5ltumatu ametiisik, kes kontrollib seadusandliku ja t\u00e4idesaatva riigiv\u00f5imu ning kohaliku omavalitsuse \u00f5igustloovate aktide vastavust p\u00f5hiseadusele ja seadustele. \u00d5iguskantsleri \u00fclesandeid t\u00e4psustab \u00f5iguskantsleri seadus.<\/span><\/p>\n

\u00d5iguskantsleri roll ei piirdu \u00fcksnes konkreetse \u00f5igusakti formaalse \u00f5igusp\u00e4rasuse kontrollimisega. \u00d5iguskantsler t\u00e4idab ka p\u00f5hi\u00f5iguste ja -vabaduste kaitsega seotud \u00fclesandeid ning lahendab talle seadusega antud p\u00e4devuse piires avaldusi, milles juhitakse t\u00e4helepanu v\u00f5imalikele \u00f5igusrikkumistele.<\/span><\/p>\n

\u00d5iguskantsleri seaduse \u00a7 19 alusel saab \u00f5iguskantsler lahendada avaldusi, mis puudutavad isikute p\u00f5hiseaduslike \u00f5iguste ja vabaduste j\u00e4rgimist. Sama seaduse \u00a7 1 l\u00f5ike 10 kohaselt t\u00e4idab \u00f5iguskantsler ka riikliku inim\u00f5iguste asutuse \u00fclesandeid.<\/span><\/p>\n

Viimatinimetatud \u00fclesannet tuleb k\u00e4sitleda koosk\u00f5las \u00dcRO Peaassamblee 20. detsembri 1993. aasta resolutsiooniga 48\/134 kinnitatud Pariisi p\u00f5him\u00f5tetega, mis k\u00e4sitlevad riiklike inim\u00f5iguste asutuste staatust ja toimimist. Nende keskmes on inim\u00f5iguste kaitse ja edendamine, asutuse s\u00f5ltumatus ning tegelik suutlikkus oma \u00fclesandeid t\u00e4ita.<\/span><\/p>\n

Ma palun selgitust, kas \u00f5iguskantsleri tegevus COVID-19 kriisi ajal ja sellele j\u00e4rgnenud perioodil vastas nende \u00fclesannete sisulisele eesm\u00e4rgile.<\/strong>\u00a0Kas t\u00e4helepanu keskmes olid \u00fcksnes konkreetsed vaidlustatud otsused v\u00f5i hinnati ka p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse s\u00fcsteemseid probleeme, sealhulgas eri piirangute kumulatiivset m\u00f5ju inimestele?<\/span><\/p>\n

Ma ei v\u00e4ida, et riikliku inim\u00f5iguste asutuse \u00fclesanne kohustab \u00f5iguskantslerit algatama iga \u00fchiskondliku probleemi kohta eraldi menetluse v\u00f5i annab talle piiramatu p\u00e4devuse.\u00a0Kuid p\u00e4devuse piiridele viitamine ei asenda sisulist selgitust selle kohta, mida \u00f5iguskantsler sai oma \u00fclesannete t\u00e4itmiseks teha, mida ta tegelikult tegi ja miks peeti valitud l\u00e4henemist piisavaks.<\/strong>\u00a0Just sellele k\u00fcsimusele peab \u00f5iguskantsler andma p\u00f5hjendatud vastuse.<\/span><\/p>\n

3. Piirangute koosm\u00f5ju ja inimese tegelik valikuvabadus<\/span><\/h1>\n

COVID-19 kriisi ajal rakendati eri valdkondades piiranguid ja tingimusi, mis m\u00f5jutasid inimeste v\u00f5imalusi k\u00e4ia t\u00f6\u00f6l, omandada haridust, osaleda avalikel \u00fcritustel, kasutada teenuseid ja suhelda teiste inimestega. Nende piirangute m\u00f5ju ei olnud k\u00f5igile \u00fchesugune, kuid nende kumulatiivne m\u00f5ju v\u00f5is inimese \u00f5igusi ja igap\u00e4evast toimetulekut oluliselt piirata.<\/span><\/p>\n

Ma v\u00e4idan, et meetmete \u00f5igusp\u00e4rasust ei saa hinnata neid \u00fckshaaval ja nende tegelikust m\u00f5just lahus k\u00e4sitledes.<\/strong>Piirang, mis eraldi vaadatuna v\u00f5is n\u00e4ida m\u00f5\u00f5dukas, v\u00f5is koos teiste piirangutega muuta inimese elu sedav\u00f5rd, et tema v\u00f5imalused t\u00f6\u00f6tada, teenida sissetulekut, \u00f5ppida ja \u00fchiskonnaelus osaleda v\u00e4henesid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt.<\/span><\/p>\n

Eriti teravalt t\u00f5statub k\u00fcsimus vaktsineerimise vabatahtlikkusest.\u00a0Allkirjastatud n\u00f5usolek ega formaalne v\u00f5imalus vaktsineerimisest keelduda ei t\u00f5enda iseenesest, et inimese valik oli tegelikult vaba.<\/strong>\u00a0Kui inimene pidi valima vaktsineerimise ja t\u00f6\u00f6koha, sissetuleku, hariduse v\u00f5i oluliste teenuste kasutamise vahel, tuleb hinnata ka keeldumise tegelikke tagaj\u00e4rgi. Valikuvabaduse hindamisel ei saa m\u00f6\u00f6da vaadata survest, inimese majanduslikust s\u00f5ltuvusest ega sellest, kas tal oli \u00fcldse olemas m\u00f5istlik alternatiiv.<\/span><\/p>\n

See ei t\u00e4henda, et iga vaktsineerimisn\u00f5ue v\u00f5i pandeemiaaegne piirang oleks automaatselt olnud \u00f5igusvastane.\u00a0See t\u00e4hendab, et meetmete vajalikkust, sobivust ja proportsionaalsust tuli hinnata tegelike asjaolude ja nende koosm\u00f5ju p\u00f5hjal, mitte piirduda formaalse p\u00f5hjendusega, et inimesel oli v\u00f5imalik keelduda v\u00f5i piirangut vaidlustada.<\/strong><\/span><\/p>\n

Palun selgitada, kas \u00f5iguskantsler hindas COVID-19 meetmete kumulatiivset m\u00f5ju inimeste p\u00f5hi\u00f5igustele ning kas vaktsineerimise vabatahtlikkuse ja tegeliku valikuvabaduse hindamisel arvestati ka t\u00f6\u00f6, sissetuleku, hariduse ja \u00fchiskonnaelus osalemisega seotud tagaj\u00e4rgedega.<\/span><\/p>\n

4. \u00dcksikvaidlused ei anna vastust s\u00fcsteemse probleemi kohta<\/span><\/h1>\n

\u00d5iguskantsleri Kantselei vastuses viidatakse \u00f5iguskaitsevahendite olemasolule ja \u00f5iguskantsleri menetluse piiridele. M\u00f5istan, et \u00f5iguskantsler ei asenda kohut ega saa v\u00f5tta enda kanda teiste riigiasutuste ja kohtute \u00fclesandeid.<\/span><\/p>\n

Kuid siin tuleb eristada kahte p\u00f5him\u00f5tteliselt erinevat k\u00fcsimust: kas inimesel oli v\u00f5imalik vaidlustada tema suhtes tehtud konkreetne otsus ning kas riik hindas pandeemia ajal rakendatud meetmete laiemat m\u00f5ju p\u00f5hi\u00f5igustele ja tagas nende koosk\u00f5la p\u00f5hiseadusega.<\/span><\/p>\n

Ma v\u00e4idan, et inimese v\u00f5imalus vaidlustada \u00fcksikotsus ei t\u00f5enda, et riik kaitses inimeste p\u00f5hi\u00f5igusi s\u00fcsteemselt ja t\u00f5husalt.<\/strong>\u00a0\u00dcksikvaidlus ei anna iseenesest vastust k\u00fcsimusele, kas eri meetmete koosm\u00f5ju oli vajalik, proportsionaalne ja \u00f5igusp\u00e4rane.<\/span><\/p>\n

Inimene v\u00f5is j\u00e4tta otsuse vaidlustamata, sest tal puudusid raha ja teadmised \u00f5igusabi saamiseks, ta kartis t\u00f6\u00f6 v\u00f5i sissetuleku kaotamist v\u00f5i ei n\u00e4inud realistlikku v\u00f5imalust saavutada enda jaoks \u00f5iglast tulemust. M\u00f5nel juhul v\u00f5is vaidlustada \u00fcksnes konkreetset meedet, samal ajal kui inimese tegelikku olukorda m\u00f5jutasid k\u00fcmned omavahel seotud piirangud.<\/span><\/p>\n

Seet\u00f5ttu ei saa \u00fcksikisiku kasutamata j\u00e4\u00e4nud \u00f5iguskaitsevahendist automaatselt j\u00e4reldada, et p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse oli piisav v\u00f5i et s\u00fcsteemset probleemi ei esinenud.<\/strong>\u00a0Selline j\u00e4reldus j\u00e4taks t\u00e4helepanuta nii inimeste tegelikud v\u00f5imalused kohtusse p\u00f6\u00f6rduda kui ka k\u00fcsimuse, kas meetmete kumulatiivset m\u00f5ju \u00fcldse hinnati.<\/span><\/p>\n

\u00d5iguskantsleri Kantselei viidatud \u00f5iguskantsleri seaduse \u00a7 25 l\u00f5ike 3 punkti 4 kohaldamine vajab seet\u00f5ttu konkreetset ja sisulist selgitust: kuidas hinnati muude \u00f5iguskaitsevahendite olemasolu olukorras, kus p\u00f6\u00f6rdumises t\u00f5statati v\u00f5imalik s\u00fcsteemne p\u00f5hi\u00f5iguste probleem?<\/span><\/p>\n

Ma ei n\u00f5ua, et \u00f5iguskantsler algataks menetluse iga avalduse alusel v\u00f5i asendaks kohtumenetlust.\u00a0Ma n\u00f5uan selgitust, miks peeti \u00fcksikute vaidluste v\u00f5imalusele viitamist piisavaks, kui t\u00f5statatud k\u00fcsimus puudutas palju laiemat probleemi: kas riik hindas kriisiaegsete meetmete koosm\u00f5ju ja kas inimeste p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse oli tegelikkuses tagatud.<\/strong><\/span><\/p>\n

5. T\u00f5hus \u00f5iguskaitse ja selle tegelik k\u00e4ttesaadavus<\/span><\/h1>\n

Euroopa inim\u00f5iguste konventsiooni artikkel 13 s\u00e4testab \u00f5iguse t\u00f5husale \u00f5iguskaitsevahendile juhul, kui inimese konventsiooniga kaitstud \u00f5igusi ja vabadusi on rikutud. Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtu praktika kohaselt ei piisa \u00fcksnes \u00f5iguskaitsevahendi formaalsest olemasolust: see peab olema asjaolusid arvestades ka tegelikkuses t\u00f5hus.<\/span><\/p>\n

Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtu juhend konventsiooni artikli 13 kohta:\u00a0https:\/\/ks.echr.coe.int\/documents\/d\/echr-ks\/guide_art_13_eng-pdf<\/a><\/span><\/p>\n

T\u00f5hus \u00f5iguskaitse ei t\u00e4henda pelgalt seda, et seadus n\u00e4eb ette v\u00f5imaluse kohtusse p\u00f6\u00f6rduda. Oluline on ka see, kas inimesel on tegelikult v\u00f5imalik oma \u00f5igusi kaitsta, kas tema kaebust saab sisuliselt l\u00e4bi vaadata ning kas vajaduse korral on v\u00f5imalik saada asjakohast \u00f5iguskaitset.<\/span><\/p>\n

\u00d5iguskaitse tegelikku k\u00e4ttesaadavust m\u00f5jutavad muu hulgas kohtumenetluse kulud ja kestus, t\u00f5endamiskoormus, \u00f5igusabi k\u00e4ttesaadavus ning inimese majanduslik olukord. Need asjaolud ei t\u00f5enda iseenesest, et \u00f5iguskaitse oli konkreetsel juhul ebat\u00f5hus, kuid neid ei saa eirata, kui hinnatakse, kas inimesel oli tegelik v\u00f5imalus oma \u00f5igusi kaitsta.<\/span><\/p>\n

Eesti Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 263 200 inimest ehk 19,5% elanikkonnast. Suhtelise vaesuse piir oli \u00fcheliikmelise leibkonna puhul 858 eurot kuus. Need andmed avaldati Statistikaameti 6. novembri 2025. aasta uudises, mida parandati 11. m\u00e4rtsil 2026.<\/span><\/p>\n

Allikas:\u00a0https:\/\/www.stat.ee\/et\/uudised\/suhteline-vaesus-eestis-vahenenud-absoluutne-vaesus-suurenenud<\/a><\/span><\/p>\n

Suhtelise vaesuse n\u00e4itaja ei t\u00f5enda, et k\u00f5ik need inimesed olid kohtusse p\u00f6\u00f6rdumiseks v\u00f5imetud. K\u00fcll aga n\u00e4itab see, et m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa elanikkonna majanduslik olukord v\u00f5is piirata v\u00f5imalusi kanda \u00f5igusvaidlustega seotud kulusid ja riske. Kui inimese sissetulekust s\u00f5ltuvad tema igap\u00e4evane toimetulek ja perekonna heaolu, v\u00f5ib kulukas ja pikaajaline kohtuvaidlus olla talle sisuliselt k\u00e4ttesaamatu.<\/span><\/p>\n

Seet\u00f5ttu ei saa \u00f5iguskaitse t\u00f5husust hinnata \u00fcksnes seaduses ette n\u00e4htud v\u00f5imaluste p\u00f5hjal, arvestamata inimese tegelikke v\u00f5imalusi neid kasutada.<\/span><\/strong><\/p>\n

Palun selgitada, kas \u00f5iguskantsler hindas COVID-19 meetmete ja nende tagaj\u00e4rgede k\u00e4sitlemisel ka seda, kas \u00f5iguskaitse oli tegelikult k\u00e4ttesaadav inimestele, kelle t\u00f6\u00f6, sissetulek v\u00f5i majanduslik toimetulek oli piirangute t\u00f5ttu halvenenud.<\/span><\/p>\n

Euroopa Liidu p\u00f5hi\u00f5iguste harta artiklile 47 saab tugineda Euroopa Liidu \u00f5iguse kohaldamisalas. Ma ei v\u00e4ida, et harta kohaldub automaatselt igale riigisisesele COVID-19 meetmele. Palun selgitada, kas ja millises ulatuses kuulusid k\u00f5nealused meetmed Euroopa Liidu \u00f5iguse kohaldamisalasse ning millised t\u00f5husa \u00f5iguskaitse n\u00f5uded sellest tulenesid.<\/span><\/p>\n

6. COVID-19 vaktsiinide hankimine, avaliku teabe k\u00e4ttesaadavus ja majanduslike huvide v\u00f5imalik m\u00f5ju<\/span><\/h1>\n

COVID-19 vaktsiinide hankimine oli erakordselt suure \u00fchiskondliku ja rahalise t\u00e4htsusega. Seet\u00f5ttu on p\u00f5hjendatud k\u00fcsida, kuidas hankevajadusi hinnati, millistel tingimustel lepingud s\u00f5lmiti, kuidas jaotus vastutus ning milline teave oli avalikkusele k\u00e4ttesaadav.<\/span><\/p>\n

Euroopa Komisjoni andmetel s\u00f5lmiti lepingud kaheksa vaktsiinitootjaga ning tagati v\u00f5imalus hankida kuni 4,2 miljardit doosi. Euroopa Komisjoni 22. mai 2024. aasta aruandes COM(2024) 206 final on m\u00e4rgitud, et Euroopa ja partnerriikide jaoks tagati 4,6 miljardit doosi. Euroopa Kontrollikoja 2022. aasta eriaruande kohaselt s\u00f5lmis komisjon 2020. aasta augustist 2021. aasta novembrini kaheksa tootjaga 11 lepingut, millega tagati juurdep\u00e4\u00e4s kuni 4,6 miljardile doosile. Lepingute eeldatav kogumaksumus oli ligi 71 miljardit eurot.<\/span><\/p>\n

Allikad:<\/span><\/strong><\/p>\n

–\u00a0<\/b>Euroopa Komisjon, Safe COVID-19 vaccines for Europeans:\u00a0https:\/\/commission.europa.eu\/strategy-and-policy\/coronavirus-response\/safe-covid-19-vaccines-europeans_en<\/a><\/p>\n

– Euroopa Komisjon, aruanne COM(2024) 206 final:\u00a0https:\/\/commission.europa.eu\/document\/download\/98c6e4dc-0fc3-4ec6-8ec2-bfcdcb2f018a_en?filename=policy_com-2024-206_en.pdf<\/a><\/p>\n

– Euroopa Kontrollikoda, eriaruanne 19\/2022:\u00a0https:\/\/op.europa.eu\/webpub\/eca\/special-reports\/covid19-vaccines-19-2022\/en\/<\/a><\/p>\n

Neid arve ei saa liita ega k\u00e4sitada kahe eraldi hankekogusena. Samuti tuleb eristada lepingutega tagatud v\u00f5imalikku hankemahtu tegelikult tellitud, tarnitud ja kasutatud doosidest. Kuid isegi seda eristust arvestades j\u00e4\u00e4b k\u00fcsimus, millele avalikkus v\u00e4\u00e4rib selget vastust:\u00a0miks peeti vajalikuks tagada sedav\u00f5rd suur vaktsiinikogus, mis t\u00e4hendas ligikaudu k\u00fcmmet doosi iga Euroopa Liidu elaniku kohta?<\/strong><\/span><\/p>\n

Paljude inimeste jaoks oli selline maht raskesti m\u00f5istetav ja p\u00f5hjendatult k\u00fcsitav. Eriti tekitas k\u00fcsimusi asjaolu, et lepingute olulised tingimused, sealhulgas hind ja vastutusega seotud \u00fcksikasjad, ei ole avalikkusele t\u00e4ielikult k\u00e4ttesaadavad. Euroopa Komisjon on p\u00f5hjendanud lepingute osalist konfidentsiaalsust \u00e4risaladuse ja tundliku \u00e4riteabe kaitsega. See selgitus ei k\u00f5rvalda aga vajadust kontrollida, kas avaliku raha kasutamise, lepinguliste kohustuste ja otsustajate vastutuse l\u00e4bipaistvuse tagamiseks tehti k\u00f5ik vajalik.<\/span><\/p>\n

Samuti ei saa j\u00e4tta t\u00e4helepanuta, et Euroopa Prokuratuur (EPPO) kinnitas 2022. aasta oktoobris COVID-19 vaktsiinide hankimisega seotud k\u00e4imasolevat uurimist. Prokuratuur teatas 17. mail 2024, et uurimine j\u00e4tkub, kuid ei saa selle kaitseks t\u00e4iendavaid \u00fcksikasju avaldada.\u00a0Uurimise olemasolu muudab veelgi olulisemaks k\u00fcsimuse, kas erakordselt ulatuslikud hanked, nende tingimused ja otsuste tegemise protsess olid piisavalt l\u00e4bipaistvad ning s\u00f5ltumatu kontrolli all.<\/strong><\/span><\/p>\n

Allikas: Euroopa Prokuratuur, 17. mai 2024. aasta teade COVID-19 vaktsiinide hankimise uurimise kohta:\u00a0https:\/\/www.eppo.europa.eu\/media\/news\/investigation-acquisition-covid-19-vaccines-clarifications-2024-05-17_en<\/a><\/span><\/p>\n

Ma v\u00e4idan, et sellises olukorras oli p\u00f5hjendatud k\u00fcsida ka seda, kas\u00a0vaktsineerimispoliitikat<\/em>\u00a0kujundati \u00fcksnes rahvatervise eesm\u00e4rkidest l\u00e4htudes v\u00f5i v\u00f5isid otsuseid m\u00f5jutada ka ravimiettev\u00f5tete, vahendajate v\u00f5i muude huvigruppide majanduslikud huvid. Kui \u00fchelt poolt rakendati inimestele ulatuslikku vaktsineerimissurvet, kuid teiselt poolt s\u00f5lmiti miljarditesse eurodesse ulatuvaid lepinguid, mille olulised tingimused j\u00e4id avalikkuse eest varjatuks, oli t\u00e4iesti \u00f5igustatud n\u00f5uda, et otsustajad selgitaksid, kuidas v\u00e4listati erahuvidest l\u00e4htuvate kaalutluste p\u00f5hjendamatu m\u00f5ju avaliku poliitika kujundamisele.<\/span><\/p>\n

Ma ei v\u00e4ida, et vaktsineerimispoliitika l\u00e4htus t\u00f5endatult ravimiettev\u00f5tete kasumisoovist. Ma v\u00e4idan, et hankemaht, lepingute piiratud l\u00e4bipaistvus, avaliku raha ulatus ja k\u00e4imasolev kriminaaluurimine annavad piisava aluse n\u00f5uda selle k\u00fcsimuse sisulist ja s\u00f5ltumatut k\u00e4sitlemist.<\/span><\/strong><\/p>\n

Kahtlusi v\u00f5imaliku omakasu ja selle kuritegeliku m\u00f5ju kohta ei tohi j\u00e4tta kontrollimata, eriti kui kaalul on inimeste p\u00f5hi\u00f5igused ja miljardite eurode ulatuses avaliku raha kasutamine.<\/span><\/p>\n

Sellest tuleneb ka p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse seisukohalt oluline k\u00fcsimus: kas inimeste vaktsineerimisele suunamisel ja vaktsineerimisega seotud piirangute kehtestamisel hinnati piisavalt ka seda, kas meetmeid m\u00f5jutasid s\u00f5ltumatult t\u00f5endatud rahvatervise vajadused v\u00f5i\u00a0v\u00f5isid nende kujundamisel rolli m\u00e4ngida muud, sealhulgas majanduslikud huvid?<\/strong>\u00a0Rahvatervise eesm\u00e4rk ei vabasta riiki kohustusest tagada otsuste p\u00f5hjendatus, l\u00e4bipaistvus ja proportsionaalsus.<\/span><\/p>\n

Minu k\u00fcsimus \u00f5iguskantslerile on, kas ta hindas oma p\u00e4devuse piires COVID-19 vaktsiinide hankimise, lepingutingimuste avalikustamise ja vaktsineerimispoliitika kujundamisega seotud k\u00fcsimusi inimeste p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse seisukohalt. Kas hinnati, kas avalikkusele oli antud piisavalt teavet otsuste p\u00f5hjendatuse, v\u00f5imalike huvide konfliktide, lepinguliste kohustuste ja avaliku raha kasutamise kohta?<\/span><\/p>\n

Samuti palun selgitada, millised hankimise, lepingute t\u00e4itmise ja vaktsineerimispoliitika k\u00fcsimused kuulusid Eesti riigiasutuste p\u00e4devusse ning millised Euroopa Liidu institutsioonide p\u00e4devusse.\u00a0P\u00e4devuse jaotumine ei tohi muutuda p\u00f5hjuseks, miks avaliku huvi seisukohalt olulised k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vad sisuliselt k\u00e4sitlemata.<\/strong><\/span><\/p>\n

7. Vaktsineerimise j\u00e4rel ilmnenud tervisekahjustused ja riigi kohustus muresid k\u00e4sitleda<\/span><\/h1>\n

Vaktsineerimise j\u00e4rel ilmnenud terviseprobleemide puhul tuleb eristada ajalist seost ja t\u00f5endatud p\u00f5hjuslikku seost. Asjaolu, et terviseprobleem tekkis p\u00e4rast vaktsineerimist, ei t\u00f5enda \u00fcksinda, et selle p\u00f5hjustas vaktsiin. Samas ei ole p\u00f5hjendatud ka inimeste kirjeldatud terviseprobleeme \u00fcksnes p\u00f5hjusliku seose esialgse t\u00f5endamatuse t\u00f5ttu k\u00f5rvale j\u00e4tta.<\/span><\/p>\n

P\u00f5hi\u00f5iguste kaitse seisukohalt on oluline, kas inimestel oli v\u00f5imalik oma tervisemuresid n\u00f5uetekohaselt uurida lasta, kas neile anti arusaadavat teavet ning kas v\u00f5imaliku vaktsiinikahju korral olid olemas selged ja tegelikult kasutatavad menetlused.<\/span><\/p>\n

Palun selgitada, kas \u00f5iguskantsler hindas, kas vaktsineerimise j\u00e4rel tekkinud v\u00f5imalike tervisekahjustustega seotud k\u00fcsimusi k\u00e4sitleti viisil, mis tagas inimestele p\u00f5hjendatud vastused, erapooletu k\u00e4sitluse ning vajaduse korral t\u00f5husa \u00f5iguskaitse.<\/span><\/p>\n

Ma ei palu \u00f5iguskantsleril asendada arste ega teha meditsiinilisi p\u00f5hjuslikkuse hinnanguid v\u00e4ljaspool tema p\u00e4devust. K\u00fcsimus on selles, kas riigi korraldatud s\u00fcsteem v\u00f5imaldas inimeste muresid sisuliselt uurida ning kas vastutavad asutused t\u00e4itsid neile pandud kohustusi.<\/span><\/p>\n

8. Kriisij\u00e4rgne hindamine ja avaliku v\u00f5imu valmisolek oma tegevust kontrollida<\/span><\/h1>\n

Kriisi ajal tehtud otsuste hindamine ei kaota t\u00e4htsust p\u00e4rast seda, kui erakorraline olukord on m\u00f6\u00f6dunud. Tagantj\u00e4rele hindamine aitab selgitada, millised meetmed olid vajalikud, millised v\u00f5isid olla ebaproportsionaalsed, millised tagaj\u00e4rjed j\u00e4id piisava t\u00e4helepanuta ning mida tuleks j\u00e4rgmise kriisi puhul teisiti teha.<\/span><\/p>\n

\u00d5iguskantsleri Kantselei 16. oktoobri 2026. aasta vastusest ei n\u00e4htu, et k\u00f5nealuseid k\u00fcsimusi oleks k\u00e4sitletud eraldi COVID-19 kriisij\u00e4rgse s\u00fcsteemse anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5i omal algatusel algatatud menetluse raames.\u00a0Palun selgitada, kas selline anal\u00fc\u00fcs v\u00f5i menetlus on toimunud ning kui ei ole, siis millistel \u00f5iguslikel ja sisulistel kaalutlustel peeti selle algatamist mittevajalikuks.<\/strong><\/span><\/p>\n

Ma v\u00e4idan, et avaliku v\u00f5imu vastutus ei piirdu kriisi ajal tehtud otsuste \u00f5igustamisega. \u00d5igusriigis peab olema v\u00f5imalik hinnata ka seda, kas otsused olid p\u00f5hjendatud, kas nende m\u00f5ju eri inimr\u00fchmadele arvestati ning kas hiljem ilmnenud probleemidest tehti j\u00e4reldused.<\/span><\/p>\n

Selline hindamine ei eelda ette otsustamist, et riik v\u00f5i m\u00f5ni ametiasutus k\u00e4itus \u00f5igusvastaselt. See eeldab valmisolekut kontrollida otsuseid kriitiliselt, arvestada ka vastupidiseid t\u00f5endeid ning p\u00f5hjendada j\u00e4reldusi.<\/span><\/p>\n

Kui \u00f5iguskantsler leidis, et k\u00f5nealuste k\u00fcsimuste t\u00e4iendav uurimine ei olnud vajalik v\u00f5i ei kuulunud tema p\u00e4devusse, palun selgitada selle otsuse konkreetseid \u00f5iguslikke ja sisulisi p\u00f5hjendusi ning seda, kuidas tagati, et s\u00fcsteemsed p\u00f5hi\u00f5iguste probleemid ei j\u00e4\u00e4nud \u00fcksikute menetluste vahele.<\/span><\/p>\n

9. Juurdep\u00e4\u00e4supiirang \u00f5iguskantsleri Kantselei 16. oktoobri 2026. aasta kirjale<\/span><\/h1>\n

\u00d5iguskantsleri Kantselei 16. oktoobri 2026. aasta kiri nr 14-4\/262241\/2608640 on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ning sellele on m\u00e4rgitud juurdep\u00e4\u00e4supiirangu l\u00f5ppt\u00e4htajaks 16. oktoober 2101. Kirjas on piirangu alustena viidatud \u00f5iguskantsleri seaduse \u00a7 23 l\u00f5ikele 8 ning avaliku teabe seaduse \u00a7 35 l\u00f5ike 1 punktidele 12 ja 19.<\/span><\/p>\n

Avaliku teabe seaduse \u00a7 40 l\u00f5ike 3 kohaselt kehtib asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele \u00fcldjuhul juurdep\u00e4\u00e4supiirang 75 aastat alates teabe saamisest v\u00f5i dokumenteerimisest. Seega vastab m\u00e4rgitud l\u00f5ppt\u00e4htaeg 75-aastasele t\u00e4htajale.<\/span><\/p>\n

T\u00e4htaja vastavus seaduses s\u00e4testatule ei t\u00f5enda siiski iseenesest, et kogu kirja juurdep\u00e4\u00e4supiirang oli vajalik ja \u00f5igusp\u00e4rane.<\/strong>\u00a0Eraldi tuleb hinnata, kas piirangu kehtestamise \u00f5iguslikud eeldused olid t\u00e4idetud ning kas piirang oli vajalik kogu dokumendi v\u00f5i \u00fcksnes selle konkreetsete osade suhtes.<\/span><\/p>\n

Seet\u00f5ttu palun selgitada, millised konkreetsed isikuandmed v\u00f5i muud seadusega kaitstud asjaolud tingisid juurdep\u00e4\u00e4supiirangu kehtestamise, kuidas p\u00f5hjendati viidatud \u00f5igusnormide kohaldamist ning miks tunnistati piiranguga kaitstavaks kogu kiri.<\/span><\/p>\n

Samuti palun selgitada, kas kaaluti avaliku teabe seaduse \u00a7 38 l\u00f5ikes 2 s\u00e4testatud v\u00f5imalust v\u00f5imaldada juurdep\u00e4\u00e4s dokumendi sellele osale, mille suhtes juurdep\u00e4\u00e4supiirang ei kehti, varjates \u00fcksnes kaitstavaid andmeid.<\/span><\/p>\n

Minu k\u00fcsimus ei piirdu seega juurdep\u00e4\u00e4supiirangu t\u00e4htajaga.\u00a0Ma n\u00f5uan selgitust, miks peeti vajalikuks piirata kogu kirja avalikustamist ning kas kaaluti v\u00e4hem piiravat lahendust, mis kaitseks seadusega kaitstavaid andmeid, kuid v\u00f5imaldaks samal ajal tutvuda avaliku v\u00f5imu tegevust puudutava teabega.<\/strong><\/span><\/p>\n

10. K\u00fcsimused \u00f5iguskantslerile<\/span><\/h1>\n

Eeltoodust l\u00e4htudes palun vastata j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele sisuliselt, v\u00f5imaluse korral iga k\u00fcsimuse kohta eraldi ning viidates asjakohastele dokumentidele ja menetlustele.<\/span><\/p>\n

1.\u00a0Kas \u00f5iguskantsler hindas COVID-19 kriisi ajal rakendatud meetmete koosm\u00f5ju inimeste p\u00f5hi\u00f5igustele<\/strong>, sealhulgas nende m\u00f5ju t\u00f6\u00f6le, sissetulekule, haridusele, teenuste kasutamisele ja \u00fchiskonnaelus osalemisele? Kui hindas, siis milliste dokumentide v\u00f5i menetluste alusel ja millistele j\u00e4reldustele j\u00f5uti?<\/p>\n

2.\u00a0Kas hinnati vaktsineerimisega seotud valikuvabaduse tegelikkust<\/strong>, sealhulgas olukordi, kus vaktsineerimata j\u00e4tmisega v\u00f5isid kaasneda t\u00f6\u00f6alased, majanduslikud v\u00f5i muud olulised tagaj\u00e4rjed? Kui seda ei hinnatud, siis miks?<\/p>\n

3.\u00a0Kuidas p\u00f5hjendati muude \u00f5iguskaitsevahendite olemasolule tuginemist<\/strong>\u00a0olukorras, kus minu t\u00f5statatud k\u00fcsimused puudutasid lisaks \u00fcksikotsustele ka v\u00f5imalikke s\u00fcsteemseid probleeme p\u00f5hi\u00f5iguste kaitses? Kuidas hinnati, kas \u00fcksikisikute v\u00f5imalus \u00f5iguskaitsevahendeid kasutada oli tegelikkuses piisav s\u00fcsteemsete probleemide k\u00e4sitlemiseks?<\/p>\n

4.\u00a0Kas hinnati \u00f5iguskaitse tegelikku k\u00e4ttesaadavust<\/strong>\u00a0inimestele, kelle majanduslik olukord v\u00f5is piirata nende v\u00f5imalusi kohtusse p\u00f6\u00f6rduda v\u00f5i menetluskulusid kanda? Kui seda k\u00fcsimust ei hinnatud v\u00f5i see ei kuulunud \u00f5iguskantsleri hinnangul tema p\u00e4devusse, palun selgitada selle \u00f5iguslikke ja sisulisi p\u00f5hjendusi.<\/p>\n

5.\u00a0Kas \u00f5iguskantsler k\u00e4sitles oma p\u00e4devuse piires COVID-19 vaktsiinide hankimise ja kasutamisega seotud avaliku huvi k\u00fcsimusi<\/strong>, sealhulgas hankemahtude p\u00f5hjendatust, lepingutingimuste l\u00e4bipaistvust, vastutuse jaotust, avalikkusele antud teabe piisavust ning v\u00f5imalike majanduslike huvide m\u00f5ju otsuste kujundamisele? Kui neid k\u00fcsimusi ei k\u00e4sitletud, siis miks ja millistele \u00f5iguslikele kaalutlustele see tugines?<\/p>\n

6.\u00a0Kas hinnati, kas vaktsineerimise j\u00e4rel ilmnenud v\u00f5imalike tervisekahjustustega seotud murede uurimiseks ja lahendamiseks olid olemas t\u00f5husad menetlused<\/strong>\u00a0ning kas inimestel oli v\u00f5imalik saada arusaadavat teavet ja vajaduse korral \u00f5iguskaitset? Kui seda ei hinnatud, siis miks?<\/p>\n

7.\u00a0Kas \u00f5iguskantsler on p\u00e4rast COVID-19 kriisi hinnanud oma tegevust ja kriisiaegse p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse korraldust tagantj\u00e4rele?<\/strong>\u00a0Kui eraldi hindamist v\u00f5i omal algatusel menetlust ei ole toimunud, palun selgitada, miks seda ei peetud vajalikuks ning kuidas tagati kriisiaegse tegevuse ja selle tagaj\u00e4rgede kriitiline hindamine.<\/p>\n

8.\u00a0Millised konkreetsed andmed ja \u00f5iguslikud kaalutlused p\u00f5hjendasid \u00f5iguskantsleri Kantselei 16. oktoobri 2026. aasta kirjale nr 14-4\/262241\/2608640 kehtestatud juurdep\u00e4\u00e4supiirangut?<\/strong>\u00a0Miks kehtestati piirang kogu kirjale ning kas kaaluti osalist avalikustamist, varjates \u00fcksnes seadusega kaitstavaid andmeid?<\/p>\n

9.\u00a0Kuidas tagab \u00f5iguskantsler talle \u00f5iguskantsleri seaduse alusel riikliku inim\u00f5iguste asutusena pandud \u00fclesannete sisulise ja s\u00f5ltumatu t\u00e4itmise<\/strong>, sealhulgas olukorras, kus k\u00fcsimused puudutavad ulatuslikke riiklikke otsuseid ning nende v\u00f5imalikku m\u00f5ju paljude inimeste p\u00f5hi\u00f5igustele? Kuidas arvestati nende \u00fclesannete t\u00e4itmisel \u00dcRO Peaassamblee resolutsiooniga 48\/134 kinnitatud Pariisi p\u00f5him\u00f5tteid?<\/p>\n

\u00d5iguskantsleri seisukohtade kohtulik kontroll ja \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda Riigikohtusse<\/span><\/h2>\n

Mulle saadetud \u00f5iguskantsleri Kantselei vastustes ei ole selgitatud, kas tegemist on menetluse l\u00f5pliku seisukohaga ega millised \u00f5iguskaitsev\u00f5imalused mul sellise vastuse suhtes on. Seet\u00f5ttu palun selgitada vastuse \u00f5iguslikku t\u00e4hendust ning seda, kas ja millises ulatuses on v\u00f5imalik vaidlustada otsust j\u00e4tta k\u00fcsimused sisuliselt k\u00e4sitlemata, keeldumist menetlust j\u00e4tkata v\u00f5i menetluse k\u00e4igus toime pandud v\u00f5imalikke rikkumisi.<\/span><\/p>\n

\u00d5iguskantsleri seaduse \u00a7 35\u00b9 l\u00f5ike 3 kohaselt on \u00f5iguskantsleri menetluse l\u00f5pus antud seisukoht l\u00f5plik ega ole kohtus vaidlustatav. See ei t\u00e4henda aga automaatselt, et k\u00f5ik \u00f5iguskantsleri Kantselei menetluslikud otsused v\u00f5i menetluse l\u00e4biviimisega seotud v\u00f5imalikud rikkumised j\u00e4\u00e4ksid v\u00e4ljapoole kohtulikku kontrolli.<\/span><\/p>\n

Siit tuleneb p\u00f5him\u00f5tteline k\u00fcsimus:\u00a0mida saab inimene tegelikult vaidlustada, kui ta ei n\u00f5ustu \u00f5iguskantsleri sisulise seisukohaga v\u00f5i leiab, et tema t\u00f5statatud p\u00f5hi\u00f5iguste k\u00fcsimused j\u00e4eti sisuliselt k\u00e4sitlemata?<\/strong>\u00a0Kui sisulist seisukohta ei saa kohtus vaidlustada, siis kuidas saab inimene saavutada s\u00f5ltumatu kontrolli selle \u00fcle, kas tema p\u00f6\u00f6rdumist k\u00e4sitleti n\u00f5uetekohaselt ja kas \u00f5iguskantsler t\u00e4itis talle seadusega pandud \u00fclesandeid?<\/span><\/p>\n

Ma ei v\u00e4ida, et \u00f5iguskantsleri iga seisukoht peab olema kohtus vaidlustatav.\u00a0Ma v\u00e4idan, et \u00f5iguskaitse tegelikku toimimist ei saa hinnata \u00fcksnes selle j\u00e4rgi, kas inimesele on selgitatud menetluskorda. Oluline on ka see, kas tal on v\u00f5imalik oma p\u00f5hi\u00f5iguste kaitseks tegelikult ja t\u00f5husalt abi saada.<\/strong><\/span><\/p>\n

Sellest tuleneb j\u00e4rgmine p\u00f5hiseaduslik k\u00fcsimus: kui \u00f5iguskantsleri sisulist seisukohta ei saa kohtus vaidlustada ning inimesel puudub ka tegelik v\u00f5imalus esitada oma p\u00f5hi\u00f5iguste kaitseks individuaalkaebus otse Riigikohtule, siis\u00a0kes ja millise menetluse kaudu kontrollib, kas p\u00f5hi\u00f5iguste kaitseks loodud s\u00fcsteem ise vastab p\u00f5hiseadusele?<\/strong><\/span><\/p>\n

Palun \u00f5iguskantsleril hinnata, kas \u00f5iguskantsleri seaduse \u00a7 35\u00b9 l\u00f5ikes 3 s\u00e4testatud piirang on p\u00f5hiseadusega koosk\u00f5las ka olukorras, kus inimene leiab, et tema p\u00f5hi\u00f5iguste kaitseks esitatud olulised k\u00fcsimused j\u00e4eti sisuliselt k\u00e4sitlemata ning tal puudub muu t\u00f5hus v\u00f5imalus selle kontrollimiseks. Palun selgitada, millistele p\u00f5hiseaduse s\u00e4tetele ja p\u00f5him\u00f5tetele \u00f5iguskantsleri hinnang tugineb.<\/span><\/p>\n

Kui \u00f5iguskantsler leiab, et nimetatud regulatsioon v\u00f5ib olla p\u00f5hiseadusega vastuolus, palun tal kaaluda p\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve kohtumenetluse seaduse alusel Riigikohtusse p\u00f6\u00f6rdumist, et kontrollida vaidlusaluse s\u00e4tte p\u00f5hiseadusp\u00e4rasust.<\/span><\/p>\n

Lisaks palun hinnata, kas Eesti \u00f5iguskorras tuleks luua selgem ja t\u00f5husam v\u00f5imalus individuaalkaebuse esitamiseks olukorras, kus inimene v\u00e4idab p\u00f5hjendatult oma p\u00f5hi\u00f5iguste rikkumist, tavap\u00e4rased \u00f5iguskaitsevahendid puuduvad v\u00f5i ei v\u00f5imalda rikkumist sisuliselt kontrollida ning k\u00fcsimus puudutab eriti olulisi avalikke huve v\u00f5i suure hulga inimeste p\u00f5hi\u00f5igusi.<\/span><\/p>\n

N\u00e4iteks v\u00f5ib probleem tekkida juhul, kui riiklik meede v\u00f5i selle \u00f5igusp\u00e4rasuse kontrollimise v\u00f5imaluse puudumine m\u00f5jutab sadade tuhandete inimeste elu, tervist v\u00f5i muid p\u00f5hi\u00f5igusi, kuid \u00fcksikisikul puudub tegelik v\u00f5imalus taotleda k\u00fcsimuse p\u00f5hiseaduslikkuse kontrollimist ilma kulukat kohtumenetlust algatamata ja sellega kaasnevaid kulusid kandmata.<\/span><\/p>\n

On v\u00e4ljaspool m\u00f5istlikku kahtlust, et ka vaesuses elavatel inimestel on vajadus ja \u00f5igustatud ootus oma inim\u00f5iguste ja p\u00f5hivabaduste kaitsele. Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal Eestis suhtelises vaesuses ligikaudu 263 200 inimest ehk 19,5% elanikkonnast. Nende inimeste seas on kindlasti neid, kelle sissetulek kulub peaaegu t\u00e4ielikult elementaarsete vajaduste, nagu toidu, eluaseme, k\u00fctte ja ravimite eest tasumiseks. Sellises olukorras v\u00f5ib ka seaduses ette n\u00e4htud \u00f5iguskaitsev\u00f5imalus j\u00e4\u00e4da tegelikkuses k\u00e4ttesaamatuks, kui inimesel puuduvad vahendid \u00f5igusabi ja kohtumenetlusega seotud kulude kandmiseks.<\/span><\/p>\n

Just seep\u00e4rast on oluline p\u00f5hiseadusega loodud \u00f5iguskantsleri institutsioon, kelle \u00fclesannete hulka kuuluvad nii isikute p\u00f5hi\u00f5iguste ja -vabaduste kaitse kui ka \u00f5igusaktide p\u00f5hiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimine. \u00d5iguskantsleri roll on eriti oluline olukorras, kus inimesel endal puuduvad vahendid v\u00f5i tegelikud v\u00f5imalused oma \u00f5iguste kaitseks kohtusse p\u00f6\u00f6rduda.<\/span><\/p>\n

Inimese \u00f5igus kaitsele ei tohi j\u00e4\u00e4da pelgalt n\u00e4iliseks seet\u00f5ttu, et tal pole majanduslikult v\u00f5imalik oma \u00f5iguste kaitseks vajalikke kulukaid samme astuda.<\/span><\/p>\n

Sellisel juhul ei tohi s\u00fcsteemse probleemi sisuline hindamine s\u00f5ltuda \u00fcksnes sellest, kas iga inimene suudab eraldi kohtuvaidluse algatada v\u00f5i kas m\u00f5ni p\u00e4dev institutsioon otsustab k\u00fcsimuse menetlusse v\u00f5tta.<\/span><\/p>\n

M\u00f5istan, et \u00f5iguskantsler ei saa kehtiva seaduse alusel ise luua uut individuaalkaebuse esitamise \u00f5igust. K\u00fcll aga palun hinnata, kas kehtiv kord tagab p\u00f5hiseadusest tuleneva \u00f5iguse t\u00f5husale \u00f5iguskaitsele ning kas v\u00f5imaliku puuduj\u00e4\u00e4gi k\u00f5rvaldamiseks tuleks algatada seadusemuudatus v\u00f5i teha Riigikogule vastav ettepanek.<\/span><\/p>\n

Eba\u00f5iglusest ei s\u00fcnni \u00f5igust.<\/strong>\u00a0\u00d5igusriigi p\u00f5him\u00f5te eeldab, et ka \u00f5iguskaitse korraldus ise peab olema koosk\u00f5las p\u00f5hiseaduse ja p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse eesm\u00e4rkidega. L\u00f5plikkus ei tohiks muutuda p\u00f5hjuseks, miks p\u00f5hjendatud v\u00e4ide p\u00f5hi\u00f5iguste rikkumisest j\u00e4\u00e4b igasuguse sisulise kontrollita.<\/span><\/p>\n

Minu p\u00f6\u00f6rdumise keskne k\u00fcsimus on, kas COVID-19 kriisi ajal ja sellele j\u00e4rgnenud perioodil hinnati inimeste p\u00f5hi\u00f5iguste kaitset piisavalt terviklikult ning kas \u00f5iguskantsler kasutas talle antud p\u00e4devust nende \u00f5iguste kaitsmiseks sisuliselt ja p\u00f5hjendatult.<\/span><\/p>\n

Ma v\u00e4idan, et konkreetse meetme formaalne seaduslikkus, \u00fcksikisiku v\u00f5imalus otsus vaidlustada ja \u00f5iguskantsleri p\u00e4devuse piiritlemine ei anna automaatselt vastust k\u00fcsimusele, kas inimeste p\u00f5hi\u00f5igused olid kaitstud ka eri meetmete tegelikku koosm\u00f5ju arvestades.<\/span><\/strong><\/p>\n

Inimestel, kes kogesid kriisi ajal t\u00f6\u00f6kaotust, majanduslikku survet, \u00fchiskonnaelust k\u00f5rvalej\u00e4tmist v\u00f5i terviseprobleeme, peab olema v\u00f5imalik saada arusaadav vastus sellele, kas nende \u00f5igusi kaitsti, kuidas v\u00f5imalikke rikkumisi hinnati ja millised asutused vastutasid oma \u00fclesannete t\u00e4itmise eest.<\/span><\/p>\n

\u00d5iguskantsler ei pea asendama kohut, arste ega teisi riigiasutusi.\u00a0K\u00fcll aga peab ta oma p\u00e4devuse piires p\u00f5hjendama, kuidas ta talle esitatud p\u00f5hi\u00f5iguste k\u00fcsimusi k\u00e4sitles, miks pidas valitud l\u00e4henemist piisavaks ning kas v\u00f5imalikud s\u00fcsteemsed probleemid said sisulise hinnangu.<\/strong><\/span><\/p>\n

Palun vastata esitatud k\u00fcsimustele konkreetselt, tuua v\u00e4lja asjakohased \u00f5iguslikud alused ning v\u00f5imaluse korral viidata dokumentidele ja menetlustele, millele vastused tuginevad. Kui m\u00f5nele k\u00fcsimusele vastamine ei kuulu \u00f5iguskantsleri p\u00e4devusse, palun nimetada vastav \u00f5iguslik alus ja selgitada p\u00e4devuse piiri.<\/span><\/p>\n

P\u00f6\u00f6rdumise eesm\u00e4rk on saada sisuline ja kontrollitav vastus avaliku v\u00f5imu tegevuse ning p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse kohta k\u00fcsimustes, mille m\u00f5ju ulatus paljude inimesteni ja mille tagaj\u00e4rjed ei kadunud koos pandeemia k\u00f5ige teravama faasi l\u00f5ppemisega.<\/span><\/p>\n

Lugupidamisega<\/span><\/p>\n

Raivo Aleksander Paala<\/span><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/blockquote>\n<\/div>\n

<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

 <\/p>\n

RAIVO PAALA- Kaaskiri kolmandale taotlusele ja avalikule p\u00f6\u00f6rdumisele *** Cover Letter Accompanying the Third Request and Public Appeal<\/a><\/p><\/blockquote>\n