COVID-19 kriisi ajal kasutatud hirmu kaudu valitsemise, vaktsineerimissurve, avaldaja subjektiivsete p\u00f5hi\u00f5iguste v\u00f5imaliku riive ning \u00f5iguskantsleri tegevuse t\u00f5hususe hindamiseks<\/strong><\/p>\n Lugupeetud \u00f5iguskantsler<\/p>\n Palun hinnata COVID-19 kriisi ajal Eestis kasutatud vaktsineerimissurvet, hirmu kaudu inimeste m\u00f5jutamist ning nende meetmete v\u00f5imalikku m\u00f5ju inimeste p\u00f5hi\u00f5igustele.<\/p>\n Samuti palun hinnata \u00f5iguskantsleri institutsiooni enda tegevust k\u00f5nealusel perioodil ja selgitada, kas \u00f5iguskantsleri kasutatud \u00f5iguskaitsevahendid olid selle probleemi olemust ja ulatust arvestades piisavalt t\u00f5husad.<\/p>\n K\u00e4esoleva taotluse eesm\u00e4rk ei ole esitada isiklikke etteheiteid \u00dclle Madisele.<\/p>\n K\u00fcsimus on \u00f5iguskantsleri kui p\u00f5hiseadusliku institutsiooni tegevuses ning selles, kas \u00f5iguskantsleri avalikult v\u00e4ljendatud p\u00f5him\u00f5tted ja tema ametikohustuste tegelik t\u00e4itmine COVID-19 kriisi ajal olid omavahel koosk\u00f5las.<\/p>\n Ametiisiku tegevust tuleb hinnata tema p\u00e4devuse, seadusest tulenevate kohustuste ning tegelikult kasutatud \u00f5iguskaitsevahendite p\u00f5hjal. Kui \u00f5iguskantsler tunnistab tagantj\u00e4rele ise probleemi olemasolu, tekib p\u00f5hjendatud k\u00fcsimus, kas seda probleemi m\u00e4rgati ja k\u00e4sitleti piisavalt t\u00f5husalt ajal, mil selle m\u00f5ju inimestele oli vahetu.<\/p>\n \u00d5iguskantsler k\u00e4sitles 18. septembril 2026 Kuku raadio saates \u201eKahe vahel\u201c muu hulgas hirmu kaudu valitsemist ja manipuleerimist ning t\u00f5i COVID-19 kriisi \u00fche n\u00e4itena olukorrast, kus selliseid m\u00f5jutamisviise kasutati.<\/p>\n Tema seisukoha m\u00f5te oli, et hirmu kaudu inimeste k\u00e4itumise suunamine on problemaatiline ning kahjustab nii inimese otsustusvabadust kui ka \u00fchiskonna normaalset toimimist.<\/p>\n See seisukoht on k\u00e4esoleva taotluse seisukohalt v\u00e4ga oluline.<\/p>\n K\u00fcsimus ei ole enam \u00fcksnes selles, kas osa inimesi tundis COVID-19 kriisi ajal, et nendega manipuleeriti hirmu kaudu.<\/p>\n \u00d5iguskantsler ise on 2026. aastal avalikult k\u00e4sitlenud hirmu kaudu valitsemist ja manipuleerimist COVID-19 kriisi kontekstis problemaatilise n\u00e4htusena.<\/p>\n Sellest tekib v\u00e4ltimatult j\u00e4rgmine k\u00fcsimus:\u00a0kui hirmu kaudu valitsemine ja manipuleerimine COVID-19 kriisi ajal tegelikult eksisteeris, siis kuidas kontrollis \u00f5iguskantsler selle vastavust p\u00f5hiseadusele ajal, mil see toimus?<\/strong><\/p>\n Samas intervjuus r\u00e4\u00e4kis \u00dclle Madise \u00fchiskonna liigsest kontrollimisest ning sellest, et riik ei peaks inimesele ette \u00fctlema, kuidas ta peab elama.<\/p>\n Ta k\u00e4sitles \u00fchiskonna tervisliku toimimise alustena m\u00f5istlikku ettevaatlikkust, vabadust ja vastutust ning hoiatas olukorra eest, kus inimese elu j\u00e4rjest enam kontrollitakse ja juhitakse.<\/p>\n Need p\u00f5him\u00f5tted on otseselt asjakohased ka COVID-19 kriisi hindamisel.<\/p>\n Vaktsineerimine kujutab endast meditsiinilist sekkumist inimese kehalisse puutumatusse. Sellise otsuse juures on inimese kehaline enesem\u00e4\u00e4ramine ja otsustusvabadus erilise kaaluga.<\/p>\n Seet\u00f5ttu ei saa k\u00fcsimust taandada \u00fcksnes sellele, kas Eestis eksisteeris \u00f5igusnorm, mille kohaselt inimene tuli f\u00fc\u00fcsilise j\u00f5uga vaktsineerida.<\/p>\n Kaudne sund v\u00f5ib seisneda ka olukorras, kus inimesele j\u00e4etakse formaalselt valikuvabadus, kuid \u00fche valiku tegemisega seotakse v\u00e4ga rasked t\u00f6\u00f6alased, majanduslikud v\u00f5i \u00fchiskondlikud tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n Oluline on eristada formaalset ja tegelikku vabatahtlikkust.<\/p>\n Kui inimesele \u00f6eldakse, et vaktsineerimine on vabatahtlik, kuid vaktsineerimisest keeldumisega v\u00f5ivad kaasneda t\u00f6\u00f6 kaotamine, t\u00f6\u00f6lt k\u00f5rvaldamine, sissetuleku kaotus, \u00fchiskondlikust elust k\u00f5rvalej\u00e4\u00e4mine v\u00f5i muud olulised piirangud, tekib \u00f5igusp\u00e4rane k\u00fcsimus, kuiv\u00f5rd vabaks j\u00e4i inimese tegelik otsustusv\u00f5ime.<\/p>\n \u00dchtegi nimetatud tagaj\u00e4rge ei tule hinnata \u00fcksnes eraldiseisvalt.<\/p>\n Hinnata tuleb nende kumulatiivset m\u00f5ju.<\/strong><\/p>\n \u00dcksik piirang v\u00f5ib eraldi vaadates olla m\u00f5\u00f5dukas, kuid mitme samaaegselt toimiva survemeetme kogum\u00f5ju v\u00f5ib inimese otsustusvabadusele olla oluliselt suurem.<\/p>\n Just siin muutub oluliseks \u00f5iguskantsleri enda 2026. aastal v\u00e4ljendatud seisukoht hirmu kaudu valitsemise ja manipuleerimise problemaatilisusest.<\/p>\n Kui hirmu kasutati teadlikult inimeste k\u00e4itumise muutmiseks, tuleb p\u00f5hiseaduslikult hinnata mitte \u00fcksnes meetme eesm\u00e4rki, vaid ka kasutatud m\u00f5jutamisviisi, selle intensiivsust, vajalikkust ja proportsionaalsust.<\/p>\n K\u00e4esolev k\u00fcsimus ei ole minu jaoks abstraktne arutelu COVID-19 kriisi ajal kasutatud meetmete \u00fcle. Nendel meetmetel oli otsene ja konkreetne m\u00f5ju minu enda p\u00f5hi\u00f5iguste kasutamisele.<\/p>\n Ma ei lasknud ennast COVID-19 vastu vaktsineerida. See oli minu teadlik otsus oma keha ja tervise suhtes. Vaktsiinide kasutuselev\u00f5tu ajal oli tegemist uute ravimitega ning minu hinnangul ei olnud nende pikaajaliste m\u00f5jude ja v\u00f5imalike k\u00f5rvaltoimete kohta olemas sellist teadmist, mille alusel oleksin pidanud enda jaoks p\u00f5hjendatuks n\u00f5ustuda meditsiinilise sekkumisega, mida ma tajusin sisuliselt tundmatu vedeliku manustamisena.<\/p>\n Toonane ettevaatlikkus ei t\u00e4hendanud minu jaoks vastutundetust ega teiste inimeste tervise teadlikku ohustamist. See t\u00e4hendas oma keha puudutava otsuse tegemist olukorras, kus teaduslik teadmine oli veel kujunemas ning kus vaktsiinide ohutusalast teavet t\u00e4iendati hiljem ka selliste k\u00f5rvaltoimete osas, mida vaktsineerimiskampaaniate alguses sellisel kujul ei k\u00e4sitletud.<\/p>\n Formaalselt j\u00e4i mulle \u00f5igus vaktsineerimisest keelduda. Selle \u00f5iguse kasutamisega seoti aga praktilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kehalised tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n Selleks, et j\u00e4tkata tavap\u00e4rast \u00fchiskondlikku elu ning kasutada teenuseid, mida vaktsineeritud inimesel oli v\u00f5imalik kasutada vaktsineerimist\u00f5endi alusel, pidin mina korduvalt t\u00f5endama oma nakkusohutust testimise kaudu.\u00a0Teatud perioodil pidin tegema tasulise COVID-19 testi selleks, et saaksin tavap\u00e4raselt \u00fchiskondlikus elus osaleda, n\u00e4iteks k\u00e4ia toitlustusasutustes.<\/p>\n Seet\u00f5ttu kaasnes minu kehalise enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5iguse kasutamisega otsene rahaline hind. Ma ei pidanud maksma ravi eest ega teenuse eest, mida iseseisvalt soovisin kasutada, vaid selle eest, et t\u00f5endada eelnevalt oma nakkusohutust p\u00f5hjusel, et olin kasutanud \u00f5igust keelduda vaktsineerimisest.<\/p>\n Lisaks rahalisele kulule t\u00e4hendas testimine minu jaoks ka korduvat kehalise puutumatuse riivet.\u00a0Nina kaudu proovi v\u00f5tmine ei olnud lihtsalt mingi formaalsus, vaid t\u00e4iesti reaalne protseduur, mille k\u00e4igus viidi prooviv\u00f5tuvahend s\u00fcgavale nina\u00f5\u00f5nde. Minu jaoks oli see ebameeldiv, valulik ja piisavalt invasiivne, et tajuda seda oma kehalise puutumatuse riivena.<\/p>\n Seet\u00f5ttu ei saa minu olukorda hinnates k\u00e4sitada iga \u00fcksikut testi eraldi. Hinnata tuleb korduva testimise kumulatiivset m\u00f5ju ning asjaolu, et selline kehaline sekkumine muutus teatud perioodil praktiliseks eeltingimuseks tavap\u00e4rases \u00fchiskondlikus elus osalemisele.<\/p>\n Minu valik ei olnud seega lihtsalt \u201evaktsineerida v\u00f5i mitte vaktsineerida\u201c. Tegelik valik oli palju keerulisem: kas n\u00f5ustuda meditsiinilise sekkumisega, mida ma enda jaoks piisavalt p\u00f5hjendatuks ei pidanud, v\u00f5i j\u00e4\u00e4da kindlaks oma otsusele ning taluda selle t\u00f5ttu korduvat testimist, rahalisi kulusid, piiranguid ja sotsiaalset survet. Minu hinnangul t\u00e4hendas see oma veendumustele kindlaks j\u00e4\u00e4mise eest sellise t\u00e4iendava koormuse kandmist, mis ei olnud enam koosk\u00f5las inimv\u00e4\u00e4rikuse elementaarsete p\u00f5him\u00f5tetega.<\/p>\n Just selles kontekstis tuleb hinnata vaktsineerimise tegelikku vabatahtlikkust.<\/p>\n Kui \u00fche meditsiinilise sekkumisega n\u00f5ustumisel kaovad inimese jaoks mitmed t\u00e4iendavad kohustused ja piirangud, kuid sellest keeldumisel tuleb oma igap\u00e4evase elu j\u00e4tkamiseks korduvalt l\u00e4bida teine kehaline protseduur, tasuda selle eest ning t\u00f5endada oma nakkusohutust, ei saa minu hinnangul piirduda \u00fcksnes v\u00e4itega, et vaktsineerimine oli formaalselt vabatahtlik.<\/p>\n Anal\u00fc\u00fcsida tuleb ka seda, millise tegeliku surve selline regulatsioon inimese tahte kujunemisele tekitas.<\/p>\n Sellele lisandus avaliku kommunikatsiooni kaudu kujundatud sotsiaalne ja ps\u00fchholoogiline surve.<\/p>\n COVID-19 kriisi ajal kujunes avalikus ruumis tugev vastandumine vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste vahel.<\/p>\n Vaktsineerimata inimest ei k\u00e4sitatud alati inimesena, kes oli teinud oma tervise ja keha suhtes teistsuguse riskihinnangu. Teda kujutati avalikus diskussioonis sageli vastutustundetu inimese, v\u00f5imaliku nakkusallika ja teiste, sealhulgas eakate inimeste ohustajana.<\/p>\n Ka mina tundsin ennast sellise k\u00e4sitluse otsese adressaadina.<\/p>\n Minu jaoks t\u00e4hendas see, et oma kehalise enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5iguse kasutamisega kaasnes mitte \u00fcksnes administratiivne v\u00f5i rahaline tagaj\u00e4rg, vaid ka moraalne hinnang.<\/p>\n Minu otsust seostati avalikus ruumis vastutustundetuse, teiste inimeste ohustamise ja \u00fchiskondliku solidaarsuse puudumisega.<\/p>\n Sama n\u00e4htus avaldus ka ivermektiini k\u00e4sitlemises.<\/p>\n Ivermektiini \u00fcle toimunud avalikus arutelus kasutati selle ravimi kohta halvustavat v\u00e4ljendit \u201ehobuseravim\u201c, kuigi ivermektiin on ka inimestel kasutatav parasiidivastane ravim.<\/p>\n Veterinaarias kasutatavaid preparaate ja inimestele m\u00f5eldud ravimvorme ei saa automaatselt samastada ning need v\u00f5ivad erineda muu hulgas annuse, toimeaine kontsentratsiooni ja abiainete poolest.<\/p>\n Seet\u00f5ttu tajusin v\u00e4ljendi \u201ehobuseravim\u201c kasutamist mitte neutraalse meditsiinilise informatsioonina, vaid retoorilise v\u00f5ttena, millega naeruv\u00e4\u00e4ristati inimesi, kes otsisid vaktsineerimise k\u00f5rval alternatiivseid v\u00f5imalusi oma tervise kaitsmiseks v\u00f5i tundsid nende v\u00f5imaluste vastu huvi.<\/p>\n K\u00fcsimus ei ole selles, kas ivermektiini efektiivsus COVID-19 ravis oli v\u00f5i on l\u00f5plikult t\u00f5endatud.<\/p>\n K\u00fcsimus on selles, kas riigiv\u00f5imu esindajate, meditsiiniekspertide ja avalik-\u00f5igusliku meedia poolt kujundatud kommunikatsioonis oli p\u00f5hjendatud k\u00e4sitleda inimesi naeruv\u00e4\u00e4ristavalt v\u00f5i alav\u00e4\u00e4ristavalt \u00fcksnes seet\u00f5ttu, et nad kahtlesid ametlikus ravisuunas v\u00f5i tundsid huvi alternatiivse ravimi kasutamise vastu.<\/p>\n Minu jaoks ei olnud sellise retoorika toime abstraktne.<\/p>\n See kandus avalikust ruumist isiklikesse suhetesse ning p\u00f5hjustas pingeid perekonnas, l\u00e4hedaste inimeste ja h\u00f5imlaste vahel. Mind k\u00e4sitleti inimesena, kelle tervisealane valik v\u00f5is kujutada endast ohtu teistele v\u00f5i kelle seisukoht ei v\u00e4\u00e4rinud t\u00f5siseltv\u00f5etavat arutelu.<\/p>\n Sellises olukorras omandavad erilise t\u00e4henduse avaliku v\u00f5imu kommunikatsiooni alatoon, s\u00f5navalik ja kasutatud m\u00f5jutamisviisid.<\/p>\n Riigil on \u00f5igus tervisekriisi ajal inimesi informeerida, kirjeldada olemasolevaid riske ning soovitada meetmeid, mida ta peab teaduslikult p\u00f5hjendatuks.<\/p>\n Sellest ei tulene aga \u00f5igust kujundada avalikku kommunikatsiooni viisil, mis muudab teistsuguse meditsiinilise valiku teinud inimese naeruv\u00e4\u00e4ristamise, moraalse hukkam\u00f5istu v\u00f5i sotsiaalse t\u00f5rjumise aktsepteeritavaks.<\/p>\n Samuti ei saa sellist kommunikatsiooni hinnata eraldi samaaegselt kehtinud piirangutest ja muudest survemeetmetest.<\/p>\n Kui \u00fchelt poolt piiratakse inimese tavap\u00e4rases \u00fchiskondlikus elus osalemist, seotakse tema meditsiinilise valikuga t\u00e4iendavad rahalised ja kehalised kohustused ning teiselt poolt kujundatakse avalikus ruumis temast pilt kui vastutustundetust v\u00f5i teistele ohtlikust inimesest, tekib nende meetmete kumulatiivne m\u00f5ju.<\/p>\n Selline m\u00f5ju v\u00f5ib sundida inimest oma p\u00f5hi\u00f5iguste ja vabaduste kasutamist ise piirama mitte seet\u00f5ttu, et seadus seda otseselt keelaks, vaid seet\u00f5ttu, et tema valiku sotsiaalne, majanduslik ja ps\u00fchholoogiline hind muudetakse sedav\u00f5rd k\u00f5rgeks, et formaalselt vaba valik kaotab osa oma tegelikust sisust.<\/p>\n Minu hinnangul on just selle n\u00e4htuse p\u00f5hiseaduslik hindamine oluline ka tuleviku seisukohalt.<\/p>\n K\u00fcsimus ei ole selles, kas kriisi ajal oli avalikul v\u00f5imul \u00f5igus inimesi informeerida v\u00f5i soovitada vaktsineerimist.<\/p>\n K\u00fcsimus on selles, kus kulgeb piir legitiimse tervisealase teavitamise ning sellise avaliku m\u00f5jutamise vahel, mille eesm\u00e4rk v\u00f5i tegelik toime on muuta teatud p\u00f5hi\u00f5iguse kasutamine inimese jaoks sotsiaalselt, majanduslikult v\u00f5i ps\u00fchholoogiliselt karistatavaks.<\/p>\n Kui selliseid v\u00f5tteid ei hinnata tagantj\u00e4rele sisuliselt ja kriitiliselt, j\u00e4\u00e4b avatuks v\u00f5imalus kasutada tulevastes kriisides samu meetodeid uuesti.<\/p>\n Eraldi k\u00fcsimus tekib vaktsineerimise eel antud n\u00f5usoleku ja selle kohta antud allkirja t\u00e4hendusest.<\/p>\n Formaalselt v\u00f5ib inimese allkiri t\u00f5endada, et talle esitati teave ning ta v\u00e4ljendas n\u00f5usolekut vaktsineerimiseks.<\/p>\n Sellest ei tulene aga automaatselt, et n\u00f5usolek oli sisuliselt informeeritud ja vabalt kujunenud.<\/p>\n Informeeritud n\u00f5usoleku m\u00f5te ei saa seisneda \u00fcksnes selles, et inimesele esitatakse dokument ning ta kirjutab sellele alla.<\/p>\n Oluline on ka see, millist teavet talle tegelikult anti, millist teavet oli vaktsineerimise hetkel \u00fcldse v\u00f5imalik anda, kas talle selgitati olemasolevat teaduslikku ebakindlust ning kas tal oli tegelik v\u00f5imalus esitada k\u00fcsimusi ja saada neile sisulisi vastuseid.<\/p>\n Siin tekib oluline probleem.<\/p>\n Kui osa v\u00f5imalikest k\u00f5rvaltoimetest v\u00f5i riskidest avastati v\u00f5i t\u00e4psustus alles vaktsiinide laialdasema kasutamise k\u00e4igus, siis ei saanud inimene vaktsineerimise hetkel anda teadlikku n\u00f5usolekut riskidele, mida meditsiin ja ravimij\u00e4relevalve ise sel hetkel veel ei teadnud.<\/p>\n Sellisel juhul ei saa inimese varasemale allkirjale omistada t\u00e4hendust, nagu oleks ta olnud teadlik ka sellest, mida ei olnud tol hetkel objektiivselt v\u00f5imalik talle selgitada.<\/p>\n See ei t\u00e4henda iseenesest, et varasem n\u00f5usolek muutus automaatselt kehtetuks.<\/p>\n K\u00fcll aga tekib k\u00fcsimus, mida inimesele tegelikult selgitati ning kas talle anti ausalt teada ka sellest, mida veel ei teatud.<\/p>\n Inimene v\u00f5ib teadlikult n\u00f5ustuda ka ebakindlusega, kuid selle eelduseks on, et ka ebakindlus ise on talle arusaadavalt teatavaks tehtud.<\/strong><\/p>\n Samuti tekib k\u00fcsimus sellest, kelle \u00fclesanne oli seda teavet inimesele sisuliselt selgitada ning kas n\u00f5usoleku v\u00f5tnud isikul oli tegelikult piisav p\u00e4devus ja teadmine vastata k\u00fcsimustele vaktsiini v\u00f5imalike k\u00f5rvaltoimete, pikaajaliste m\u00f5jude, nakkuse edasiandmise, individuaalsete riskide ning alternatiivide kohta.<\/p>\n Kui praktikas taandus n\u00f5usolek standardiseeritud dokumendi allkirjastamisele, kuid sisulist individuaalset riskiarutelu ei toimunud v\u00f5i ei olnud seda olemasoleva teadmise piires v\u00f5imalik l\u00e4bi viia, tekib p\u00f5hjendatud k\u00fcsimus, kas tegemist oli tegeliku informeeritud n\u00f5usoleku v\u00f5i \u00fcksnes informeeritud n\u00f5usoleku administratiivse vormistamisega.<\/p>\n Sellele lisandub veel vabatahtlikkuse k\u00fcsimus.<\/p>\n Ka k\u00f5ige korrektsemalt vormistatud teavitus ei lahenda k\u00fcsimust n\u00f5usoleku tegelikust vabatahtlikkusest juhul, kui inimene pidi samal ajal arvestama t\u00f6\u00f6alaste tagaj\u00e4rgede, sissetuleku kaotuse, \u00fchiskondlike piirangute, korduva testimise kulude v\u00f5i tugeva sotsiaalse survega.<\/p>\n Seet\u00f5ttu palun hinnata ka seda, kas COVID-19 vaktsineerimise ajal kasutatud n\u00f5usolekumenetlus tagas tegeliku informeeritud ja vabatahtliku n\u00f5usoleku v\u00f5i v\u00f5is teatud juhtudel piirduda selle formaalse dokumenteerimisega.<\/p>\n P\u00f5hiseaduse \u00a7 18 keelab piinamise ning julma v\u00f5i v\u00e4\u00e4rikust alandava kohtlemise.<\/p>\n P\u00f5hiseaduse \u00a7 19 kaitseb inimese \u00f5igust vabale eneseteostusele.<\/p>\n P\u00f5hiseaduse \u00a7 26 kaitseb perekonna- ja eraelu puutumatust ning lubab sellesse sekkuda \u00fcksnes seaduses s\u00e4testatud juhtudel ja eesm\u00e4rkidel.<\/p>\n P\u00f5hiseaduse \u00a7 28 s\u00e4testab \u00f5iguse tervise kaitsele.<\/p>\n COVID-19 meetmete puhul puudutab k\u00fcsimus seet\u00f5ttu korraga mitut p\u00f5hi\u00f5igust: inimese tervist, kehalist autonoomiat, eraelu, enesem\u00e4\u00e4ramist ning raskemate juhtumite korral ka inimv\u00e4\u00e4rikust ja vaimset puutumatust.<\/p>\n Ma ei v\u00e4ida, et iga vaktsineerimisele suunatud \u00fcleskutse, piirang v\u00f5i t\u00f6\u00f6alane meede kujutas endast PS \u00a7 18 rikkumist.<\/p>\n Selline \u00fcldistus ei oleks p\u00f5hjendatud.<\/p>\n K\u00fcll aga tuleb k\u00fcsida, kas esines juhtumeid, kus inimese suhtes rakendatud ps\u00fchholoogilise, majandusliku ja t\u00f6\u00f6alase surve kogum\u00f5ju saavutas sellise intensiivsuse, et\u00a0PS \u00a7 18 v\u00f5imalikku kohaldatavust oleks tulnud v\u00e4hemalt sisuliselt kontrollida.<\/strong><\/p>\n \u00d5iguskantsleri seaduse kohaselt v\u00f5ib \u00f5iguskantsler kontrollida \u00f5igustloovate aktide p\u00f5hiseadusp\u00e4rasust nii avalduse alusel kui ka omal algatusel.<\/p>\n Samuti v\u00f5ib \u00f5iguskantsler p\u00f5hi\u00f5iguste ja vabaduste j\u00e4rgimise menetluses olulised asjaolud ise v\u00e4lja selgitada ning vajaduse korral koguda t\u00f5endeid omal algatusel.<\/p>\n Eriti oluline on \u00d5iguskantsleri seaduses s\u00e4testatud p\u00f5him\u00f5te, mille kohaselt tuleb menetluses l\u00e4htuda muu hulgas\u00a0t\u00f5hususest<\/strong>.<\/p>\n Seet\u00f5ttu ei ole k\u00e4esoleva taotluse seisukohalt piisav k\u00fcsimus, kas \u00f5iguskantsler koroonakriisi ajal inimeste p\u00f6\u00f6rdumistele vastas.<\/p>\n K\u00fcsida tuleb,\u00a0mida nende menetlustega reaalselt saavutati<\/strong>.<\/p>\n Menetlemine menetlemise p\u00e4rast ei ole t\u00f5hus \u00f5iguskaitsevahend.<\/p>\n Kui p\u00f5hiseaduslik institutsioon saab teada v\u00f5imalikust s\u00fcstemaatilisest p\u00f5hi\u00f5iguste probleemist, ei saa tema tegevuse t\u00f5husust m\u00f5\u00f5ta \u00fcksnes menetletud kirjade, vastuste v\u00f5i selgituste arvuga.<\/p>\n Hinnata tuleb seda, kas probleem tuvastati, kas selle p\u00f5hjused ja tagaj\u00e4rjed selgitati v\u00e4lja ning kas \u00f5iguskantsler kasutas oma p\u00e4devuses olevaid v\u00f5imalusi rikkumiste \u00e4rahoidmiseks, l\u00f5petamiseks v\u00f5i kordumise v\u00e4ltimiseks.<\/p>\n Sama intervjuu teises osas k\u00e4sitleti olukorda, kus ametiasutus teab seaduse n\u00f5uet, kuid piirdub sisuliselt sellest teavitamisega, ilma et tegelik probleem laheneks.<\/p>\n \u00d5iguskantsleri v\u00e4ljendatud seisukoha m\u00f5te oli, et \u00fcksnes teadmine probleemist ja sellest teatamine ei pruugi olla piisav, kui seaduse tegelik t\u00e4itmine v\u00f5i inimese \u00f5iguste tegelik kaitse j\u00e4\u00e4b saavutamata.<\/p>\n Sama p\u00f5him\u00f5te peab kehtima ka \u00f5iguskantsleri enda institutsionaalse tegevuse hindamisel.<\/p>\n Kui \u00fcksnes teadmine v\u00f5imalikust rikkumisest ja sellest teatamine ei ole teiste riigiasutuste puhul piisav, siis ei saa see olla piisav ka \u00f5iguskantsleri enda tegevuse m\u00f5\u00f5dupuuna.<\/strong><\/p>\n P\u00f5hiseadusliku institutsiooni suhtes ei saa kehtida madalam standard kui nende asutuste suhtes, kelle tegevust ta ise kontrollib.<\/p>\n \u00d5iguskantsler on samas intervjuus teistes p\u00f5hi\u00f5igusi puudutavates k\u00fcsimustes r\u00f5hutanud tegeliku isikup\u00f5hise riski ja inimesele tekkivate tagaj\u00e4rgede hindamise t\u00e4htsust.<\/p>\n Palun selgitada, kas sama p\u00f5him\u00f5tet rakendati COVID-19 meetmete ja vaktsineerimissurve puhul.<\/p>\n Kas hinnati konkreetse inimese olukorda?<\/p>\n Kas hinnati tema tervislikku olukorda?<\/p>\n Kas hinnati l\u00e4bip\u00f5demist?<\/p>\n Kas hinnati tema t\u00f6\u00f6 iseloomu ja tegelikku nakkusohtu?<\/p>\n Kas hinnati alternatiivsete meetmete v\u00f5imalikkust?<\/p>\n Kas hinnati t\u00f6\u00f6lt k\u00f5rvaldamise v\u00f5i sissetuleku kaotuse m\u00f5ju inimesele ja tema perekonnale?<\/p>\n Kas hinnati inimesele samaaegselt rakendatud piirangute kogum\u00f5ju?<\/p>\n V\u00f5i l\u00e4htuti eesk\u00e4tt inimese\u00a0*vaktsineerimisstaatusest\u00a0*ja \u00fcldisest rahvatervise eesm\u00e4rgist?<\/p>\n Euroopa Inim\u00f5iguste Kohus on k\u00e4sitlenud COVID-19 vaktsineerimisest keeldunud tervishoiut\u00f6\u00f6tajatele rakendatud t\u00f6\u00f6alaseid meetmeid asjas\u00a0Pasquinelli jt vs. San Marino, nr 24622\/22, 29.08.2024<\/strong>.<\/p>\n EIK k\u00e4sitas vaktsineerimisotsust inimese isikliku autonoomiaga piisavalt tihedalt seotud k\u00fcsimusena, et EI\u00d5K artikkel 8 oli kohaldatav.<\/p>\n Samas leidis kohus selle konkreetse San Marino s\u00fcsteemi puhul, et artiklit 8 ei rikutud.<\/p>\n Seda lahendit ei saa ignoreerida.<\/p>\n Kuid sellest ei tulene ka seda, et k\u00f5ikides riikides k\u00f5ik COVID-19 ajal kasutatud vaktsineerimissurve vormid oleksid automaatselt olnud proportsionaalsed.<\/strong><\/p>\n Pasquinelli kohtuasjas pidas EIK oluliseks konkreetset regulatsiooni, individuaalseid olukordi, kasutatud meetmeid ja nende proportsionaalsust.<\/p>\n Seet\u00f5ttu tuleb ka Eesti olukorda hinnata Eesti tegelike meetmete ja nende tegelike tagaj\u00e4rgede alusel.<\/p>\n Selle kohtuasja faktilised asjaolud erinevad COVID-19 vaktsineerimise k\u00fcsimusest selgelt. Tegemist oli politsei sekkumise j\u00e4rel surnud inimesega ning k\u00fcsimusega v\u00f5imaliku ebaproportsionaalse j\u00f5u kasutamise ja diskrimineeriva motiivi piisava uurimise kohta.<\/p>\n Seet\u00f5ttu ei v\u00e4ida ma, et S.T. lahend muudaks vaktsineerimise, vaktsineerimissurve v\u00f5i vaktsineerimise j\u00e4rel tekkinud tervisekahju automaatselt EI\u00d5K artiklite 2 v\u00f5i 3 rikkumiseks.<\/p>\n Selle lahendi t\u00e4hendus k\u00e4esoleva taotluse jaoks on eelk\u00f5ige menetluslik.<\/p>\n Kui esitatakse piisavalt t\u00f5sine ja usutav v\u00e4ide selle kohta, et inimese elu v\u00f5i tervist on raskelt kahjustatud ning v\u00f5imalik seos avaliku v\u00f5imu tegevuse, tema korraldatud s\u00fcsteemi v\u00f5i tema aktiivselt soositud meditsiinilise sekkumisega ei ole ilmselgelt p\u00f5hjendamatu, peab olemas olema tegelik ja t\u00f5hus uurimismehhanism, mis v\u00f5imaldab olulised asjaolud v\u00e4lja selgitada.<\/p>\n Sellisel juhul ei saa kogu keerulise meditsiinilise p\u00f5hjuslikkuse t\u00f5endamise koormust praktiliselt tervikuna panna inimese v\u00f5i tema l\u00e4hedaste kanda.<\/p>\n Vaktsineerimise j\u00e4rel tekkinud haigus v\u00f5i surm ei t\u00f5enda automaatselt, et p\u00f5hjuseks oli vaktsiin. Sama p\u00f5hjendamatu oleks aga vastupidine l\u00e4htekoht, mille kohaselt v\u00f5imalik seos tuleb lugeda v\u00e4listatuks seni, kuni inimene suudab selle ise t\u00e4ielikult t\u00f5endada.<\/p>\n Ravimiohutuse koondandmed, k\u00f5rvaltoimete andmebaasid, haiguslood, statistilised v\u00f5rdlusandmed, ekspertiisiv\u00f5ime ning v\u00f5imalus erinevaid terviseandmeid s\u00fcsteemselt v\u00f5rrelda asuvad valdavalt tervishoius\u00fcsteemi, ravimij\u00e4relevalve ja teiste p\u00e4devate institutsioonide k\u00e4sutuses.<\/p>\n Tavalisel inimesel sellist uurimisv\u00f5imekust ei ole.<\/p>\n Kui p\u00e4rast meditsiinilist sekkumist tekib raske tervisekahju v\u00f5i inimene sureb ning ajaline, kliiniline v\u00f5i muu faktiline seos muudab v\u00f5imaliku p\u00f5hjusliku seose v\u00e4ite v\u00e4hemalt usutavaks, peab olema olemas s\u00f5ltumatu ja sisuline menetlus, mille \u00fclesanne ei ole n\u00f5uda inimeselt valmis t\u00f5endit, vaid vajaduse korral see seos ise v\u00e4lja selgitada.<\/p>\n Just selles seisneb S.T. lahendist k\u00e4esoleva taotluse jaoks tuleneva p\u00f5him\u00f5tte t\u00e4htsus.<\/p>\n Ma ei v\u00f5rdsusta politseiv\u00e4givalda vaktsineerimisega. Analoogia seisneb riigi menetluslikus kohustuses: raske elu- v\u00f5i tervisekahju korral ei saa tegeliku p\u00f5hjuse v\u00e4ljaselgitamise kohustust sisuliselt \u00fcle kanda inimesele olukorras, kus selleks vajalik institutsionaalne v\u00f5imekus ja oluline osa andmetest asuvad eesk\u00e4tt riigi v\u00f5i tema kontrollitava s\u00fcsteemi k\u00e4es.<\/p>\n See k\u00fcsimus omandab t\u00e4iendava kaalu juhul, kui avalik v\u00f5im ise on konkreetse meditsiinilise sekkumise kasutamist aktiivselt edendanud ning inimeste otsuseid ulatusliku informatsioonilise, regulatiivse, majandusliku ja sotsiaalse m\u00f5jutamise kaudu suunanud.<\/p>\n Sellises olukorras ei ole \u00f5iguslikult veenev, kui v\u00f5imaliku raske tagaj\u00e4rje tekkimisel taandutakse \u00fcksnes seisukohale, et inimene \u201eise ju n\u00f5ustus\u201c.<\/p>\n Pelgalt inimese n\u00f5usolek ei saa hiljem olla \u00fcldine p\u00f5hjendus v\u00f5imaliku raske tervisekahju p\u00f5hjuste sisulise uurimise k\u00f5rvale j\u00e4tmiseks.<\/p>\n Kui raske tervisekahjuga inimene v\u00f5i tema l\u00e4hedane peab k\u00f5igepealt ise leidma eksperdid, koguma vajalikud andmed, finantseerima uuringud, tuvastama v\u00f5imaliku p\u00f5hjusliku mehhanismi ning alles seej\u00e4rel p\u00fc\u00fcdma saavutada riigi sisulist reageerimist, v\u00f5ib \u00f5iguskaitsevahend j\u00e4\u00e4da \u00fcksnes formaalseks.<\/p>\n T\u00e4di Maalil<\/em>\u00a0ei ole ravimiohutuse andmebaase, eksperdir\u00fchma ega l\u00f5putut raha.<\/p>\n Sellisel juhul v\u00f5ib raske tervisekahju j\u00e4\u00e4da sisuliselt uurimata mitte sellep\u00e4rast, et v\u00f5imalikku seost ei olnud, vaid sellep\u00e4rast, et inimene ei suutnud seda omal j\u00f5ul piisavalt t\u00f5endada.<\/p>\n Seet\u00f5ttu tekib k\u00e4esolevas asjas k\u00fcsimus, kas Eestis oli ja on olemas piisavalt t\u00f5hus, s\u00f5ltumatu ning inimese jaoks reaalselt kasutatav mehhanism selliste raskete tervisekahjude uurimiseks, mille puhul v\u00f5imalik seos COVID-19 vaktsineerimisega on v\u00e4hemalt usutavalt t\u00f5statatud.<\/p>\n Samuti palun hinnata, kas \u00f5iguskantsler kontrollis COVID-19 kriisi ajal v\u00f5i p\u00e4rast seda, kas selliste juhtumite uurimise s\u00fcsteem vastas tegeliku ja t\u00f5husa \u00f5iguskaitse n\u00f5uetele ning v\u00f5imaldas v\u00e4lja selgitada raske tervisekahju tegelikud p\u00f5hjused ilma, et ebaproportsionaalne t\u00f5endamiskoormus oleks j\u00e4etud \u00fcksnes inimese v\u00f5i tema l\u00e4hedaste kanda.<\/p>\n K\u00e4esolevas asjas tekib lisaks minu konkreetsete \u00f5iguste v\u00f5imalikule riivele ka \u00fcldisem p\u00f5hiseaduslik k\u00fcsimus sellest, kui kitsalt v\u00f5ib k\u00e4sitada \u00fcksikisiku \u00f5igustatud huvi juhtida t\u00e4helepanu s\u00fcsteemsele p\u00f5hi\u00f5iguste probleemile.<\/p>\n P\u00f5hiseaduse kohaselt kuulub k\u00f5rgeim riigiv\u00f5im rahvale.<\/p>\n Rahvas ei ole seejuures inimesest eraldiseisev abstraktsioon, vaid koosneb konkreetsetest inimestest. Seet\u00f5ttu ei saa s\u00fcsteemset p\u00f5hi\u00f5iguste probleemi t\u00e4ielikult lahutada nende \u00fcksikisikute \u00f5iguslikust positsioonist, kelle kaudu rahvas p\u00f5hiseadusliku korra kandjana tegelikult eksisteerib.<\/p>\n Kui riiklik m\u00f5jutamisviis puudutab tervet \u00fchiskonda v\u00f5i olulist osa sellest, ei ole loogiline k\u00e4sitada sellest m\u00f5jutatud inimest \u00f5iguslikult t\u00e4ielikult isoleerituna rahva kui p\u00f5hiseadusliku subjekti positsioonist.<\/p>\n Vastasel juhul tekib paradoksaalne olukord.<\/p>\n \u00dchelt poolt tunnustab p\u00f5hiseadus rahvast k\u00f5rgeima riigiv\u00f5imu kandjana ning k\u00e4sitab \u00fcksikisikut selle rahva osana. Teiselt poolt v\u00f5ib \u00fcksikisiku v\u00f5imalus juhtida t\u00e4helepanu kogu \u00fchiskonda puudutavale p\u00f5hi\u00f5iguste probleemile muutuda s\u00f5ltuvaks sellest, kas ta suudab n\u00e4idata piisavalt kitsalt individualiseeritud ja m\u00f5\u00f5detavat isiklikku kahju.<\/p>\n Selline k\u00e4sitlus v\u00f5ib muuta s\u00fcsteemsete p\u00f5hi\u00f5iguste probleemide kontrollimise p\u00f5hjendamatult keeruliseks.<\/p>\n P\u00f5hiseaduse \u00a7 54 paneb Eesti kodanikule kohustuse olla ustav p\u00f5hiseaduslikule korrale.<\/p>\n Seda kohustust ei saa m\u00f5ista \u00fcksnes passiivse lojaalsuskohustusena riigiv\u00f5imu suhtes.<\/p>\n P\u00f5hiseaduslik kord ja riigiv\u00f5imu \u00fcksikud otsused ei ole samastatavad.<\/p>\n Kodanik v\u00f5ib olla ustav p\u00f5hiseaduslikule korrale just siis, kui ta kritiseerib riigiv\u00f5imu tegevust, mis tema hinnangul kaldub k\u00f5rvale p\u00f5hiseadusest, inimv\u00e4\u00e4rikusest v\u00f5i p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse eesm\u00e4rgist.<\/p>\n Seet\u00f5ttu v\u00f5ib p\u00f5hiseaduslikule korrale ustavuse \u00fcheks v\u00e4ljenduseks olla ka kodaniku aktiivne valmisolek juhtida t\u00e4helepanu v\u00f5imalikele s\u00fcsteemsetele rikkumistele ning kasutada selleks seaduses ette n\u00e4htud \u00f5iguskaitsevahendeid.<\/p>\n Sellest tekib k\u00fcsimus, kas subjektiivsete \u00f5iguste kaitset on p\u00f5hjendatud k\u00e4sitada sedav\u00f5rd kitsalt, et \u00fcksikisik peab alati t\u00f5endama \u00fcksnes temale isiklikult ja teistest eraldatavalt tekkinud kahju isegi juhul, kui vaidlustatud riiklik m\u00f5jutamisviis oli suunatud suurele inimeste ringile ning puudutas \u00fchiskonda tervikuna.<\/p>\n P\u00f5hiseaduslik \u00f5iguskaitse ei tohi asetada \u00fcksikisikut olukorda, kus teda k\u00e4sitatakse \u00fchelt poolt p\u00f5hiseadusliku korra kandja ja selle suhtes lojaalsuskohustusega kodanikuna, kuid teiselt poolt ei tunnustata tema \u00f5igustatud huvi t\u00f5statada s\u00fcsteemset p\u00f5hiseaduslikku k\u00fcsimust enne, kui ta suudab t\u00f5endada piisavalt kitsalt individualiseeritud konkreetse \u00f5igush\u00fcve kahjustamist.<\/strong><\/p>\n Selline l\u00e4henemine muudaks p\u00f5hiseadusliku korra kaitse paradoksaalselt riigiv\u00f5imu enda monopoliks.<\/p>\n Kuid p\u00f5hiseadusliku korra m\u00f5te ei saa seisneda selles, et riik kontrollib iseenda tegevust \u00fcksnes riigi enda m\u00e4\u00e4ratud ulatuses, samal ajal kui kodanikul puudub sisuline v\u00f5imalus t\u00f5statada s\u00fcsteemset k\u00fcsimust enne, kui rikkumine on tema suhtes juba piisavalt intensiivselt v\u00f5i ka p\u00f6\u00f6rdumatult realiseerunud.<\/p>\n K\u00e4esolevas asjas ei ole see k\u00fcsimus siiski ainult abstraktne.<\/p>\n Olen eelnevalt kirjeldanud ka konkreetseid tagaj\u00e4rgi, mida COVID-19 ajal rakendatud meetmed ja avalik m\u00f5jutamine mulle kaasa t\u00f5id.<\/p>\n Seega ei palu ma \u00f5iguskantsleril hinnata \u00fcksnes \u00fcldist \u00fchiskondlikku k\u00fcsimust, vaid nii minu enda subjektiivsete \u00f5iguste v\u00f5imalikku riivet kui ka sellest avanevat laiemat p\u00f5hiseaduslikku probleemi.<\/p>\n Nende kahe tasandi t\u00e4ielik lahutamine on kunstlik.<\/p>\n Kui sama riiklik m\u00f5jutamisviis puudutab korraga suurt hulka konkreetseid inimesi, siis moodustubki \u00fcldine p\u00f5hiseaduslik probleem \u00fcksikute inimeste \u00f5iguste riivete kaudu.<\/p>\n Rahva kui terviku p\u00f5hiseaduslikku seisundit ei saa k\u00e4sitada lahus nende inimeste \u00f5igustest, kellest see rahvas koosneb.<\/p>\n Seet\u00f5ttu palun hinnata ka \u00fcldisemat k\u00fcsimust sellest, kas ja millises ulatuses peab \u00fcksikisikul kui rahva liikmel ja p\u00f5hiseadusliku korra kandjal olema v\u00f5imalik p\u00f6\u00f6rduda p\u00f5hiseadusliku institutsiooni poole s\u00fcsteemse p\u00f5hi\u00f5iguste probleemi kontrollimiseks ning kas subjektiivse \u00f5iguse liiga kitsas k\u00e4sitlus v\u00f5ib ise v\u00e4hendada p\u00f5hiseadusliku j\u00e4relevalve tegelikku t\u00f5husust.<\/p>\n Soovin eraldi r\u00f5hutada, et k\u00e4esolev taotlus ei k\u00e4sitle \u00dclle Madise isikut ega tema poliitilisi v\u00f5i isiklikke seisukohti.<\/p>\n K\u00fcsimus on p\u00f5hiseadusliku ametikohustuse t\u00e4itmises.<\/p>\n \u00d5iguskantsleril on \u00f5igus oma seisukohti uue informatsiooni p\u00f5hjal muuta ja varasemaid hinnanguid t\u00e4psustada.<\/p>\n Kuid kui \u00f5iguskantsler k\u00e4sitleb p\u00e4rast kriisi hirmu kaudu valitsemist ja manipuleerimist COVID-19 kriisi kontekstis probleemina, tekib p\u00f5hjendatud vajadus selgitada, kuidas see hinnang suhestub \u00f5iguskantsleri tegevusega ajal, mil kirjeldatud n\u00e4htus aset leidis.<\/p>\n Ametiisiku hilisem seisukoht ja tema varasem tegevus v\u00f5ivad olla erinevad, kuid sellisel juhul peab olema v\u00f5imalik seda erinevust sisuliselt ja kontrollitavalt selgitada.<\/p>\n Vastasel juhul tekib k\u00fcsimus, kas p\u00f5hiseaduslik j\u00e4relevalve t\u00e4itis oma eesm\u00e4rki ajal, mil inimesed seda k\u00f5ige rohkem vajasid.<\/p>\n Palun:<\/p>\n 1. \u00a0selgitada, milliste konkreetsete asjaolude ja anal\u00fc\u00fcside p\u00f5hjal k\u00e4sitleb \u00f5iguskantsler 2026. aastal COVID-19 kriisi hirmu kaudu valitsemise ja manipuleerimise kontekstis;<\/p>\n 2. \u00a0selgitada, kas \u00f5iguskantsler tuvastas sama probleemi juba COVID-19 kriisi ajal;<\/p>\n 3. \u00a0kui jah, siis milliseid konkreetseid menetlusi, ettepanekuid, m\u00e4rgukirju v\u00f5i muid \u00f5iguskaitsevahendeid selle n\u00e4htuse suhtes kasutati;<\/p>\n 4. \u00a0kui probleemi kriisi ajal sellisel kujul ei tuvastatud, selgitada, millise uue teabe v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal on \u00f5iguskantsler n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud teistsuguse hinnanguni;<\/p>\n 5. \u00a0hinnata, kas inimeste vaktsineerimisotsuste m\u00f5jutamine hirmu, t\u00f6\u00f6alaste tagaj\u00e4rgede, sissetuleku kaotuse, tasulise testimise v\u00f5i \u00fchiskondlike piirangute kaudu v\u00f5is kujutada endast PS \u00a7-de 19, 26 ja 28 kaitsealasse sekkumist;<\/p>\n 6. \u00a0hinnata, kas \u00fcksikutes eriti rasketes juhtumites v\u00f5is surve intensiivsus ja selle kumulatiivne m\u00f5ju t\u00f5statada ka PS \u00a7 18 ning EI\u00d5K artikli 3 kohaldatavuse k\u00fcsimuse;<\/p>\n 7. \u00a0hinnata, kas vaktsineerimise vabatahtlikkuse puhul kontrolliti lisaks formaalsele vabatahtlikkusele ka inimese tegelikku tahtevabadust;<\/p>\n 8. \u00a0selgitada, kas hinnati samaaegselt rakendatud erinevate piirangute, testimise, rahalise koormuse ja avaliku sotsiaalse surve kumulatiivset m\u00f5ju inimese otsustusvabadusele;<\/p>\n 9. \u00a0hinnata, kas COVID-19 meetmete puhul rakendati piisavalt individuaalset ja isikup\u00f5hist proportsionaalsuse kontrolli;<\/p>\n 10. selgitada, kas vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste erineva kohtlemise p\u00f5hjendatust kontrolliti piirangute kestel regulaarselt vastavalt muutuvale teaduslikule teadmisele;<\/p>\n 11. hinnata, kas COVID-19 vaktsineerimise ajal kasutatud n\u00f5usolekumenetlus tagas sisuliselt informeeritud ja vabatahtliku n\u00f5usoleku v\u00f5i v\u00f5is teatud juhtudel piirduda \u00fcksnes n\u00f5usoleku formaalse dokumenteerimisega;<\/p>\n 12. selgitada, kuidas hinnati olukorda, kus osa vaktsiinide v\u00f5imalikest k\u00f5rvaltoimetest ja riskidest selgus v\u00f5i t\u00e4psustus alles p\u00e4rast vaktsineerimiskampaania algust, ning kuidas sai inimene sellises olukorras anda teadliku n\u00f5usoleku teadmisele, mida tol hetkel veel ei olnud;<\/p>\n 13. selgitada, milline oli vaktsineerimist teostanud v\u00f5i n\u00f5usolekut vastu v\u00f5tnud isikute tegelik kohustus ja v\u00f5ime anda inimesele individuaalset teavet tema riskide, v\u00f5imalike k\u00f5rvaltoimete, teadusliku ebakindluse ja alternatiivide kohta;<\/p>\n 14. hinnata, kas avaliku v\u00f5imu, terviseekspertide ja avalik-\u00f5igusliku meedia kommunikatsioonis vaktsineerimata inimeste v\u00f5i alternatiivseid raviv\u00f5imalusi kaalunud inimeste sildistamine ja naeruv\u00e4\u00e4ristamine v\u00f5is koos muude piirangutega m\u00f5jutada inimese tegelikku tahtevabadust ja p\u00f5hi\u00f5iguste kasutamist;<\/p>\n 15. selgitada, kas \u00f5iguskantsleri institutsioon peab oma COVID-19 kriisi aegset tegevust t\u00e4naste teadmiste ja \u00f5iguskantsleri enda 18.09.2026 avalikult v\u00e4ljendatud seisukohtade valguses piisavalt t\u00f5husaks;<\/p>\n 16. hinnata, kas p\u00e4rast EIK 16.07.2026 lahendit S.T. vs. T\u0161ehhi Vabariik on p\u00f5hjust t\u00e4iendavalt anal\u00fc\u00fcsida Eestis selliste usutavate raskete v\u00e4\u00e4rkohtlemise v\u00e4idete uurimise t\u00f5husust, mis on seotud COVID-19 kriisi ajal kasutatud riiklike survemehhanismidega;<\/p>\n 17. hinnata, kas subjektiivse \u00f5iguse liiga kitsas k\u00e4sitlus v\u00f5ib ise v\u00e4hendada p\u00f5hiseadusliku j\u00e4relevalve t\u00f5husust olukorras, kus sama riiklik m\u00f5jutamisviis puudutab korraga suurt hulka inimesi;<\/p>\n 18. juhul kui \u00f5iguskantsler leiab, et tema varasem tegevus ei olnud m\u00f5nes nimetatud k\u00fcsimuses piisav, selgitada, milliseid abin\u00f5usid on praegu v\u00f5imalik kasutada olukorra sisuliseks hindamiseks ning\u00a0sarnaste probleemide v\u00e4ltimiseks tulevikus.<\/strong><\/p>\n K\u00e4esoleva taotluse keskne k\u00fcsimus on lihtne.<\/p>\n Kui \u00f5iguskantsler k\u00e4sitleb 2026. aastal COVID-19 kriisi ajal kasutatud hirmu kaudu valitsemist ja manipuleerimist probleemina, tuleb p\u00f5hiseaduslikul tasandil selgitada, mida see t\u00e4pselt t\u00e4hendas ning kuidas \u00f5iguskantsleri institutsioon sellele reageeris.<\/p>\n \u00dchest k\u00fcljest ei ole p\u00f5hjendatud v\u00e4ita, et k\u00f5ik COVID-19 piirangud v\u00f5i vaktsineerimisele suunatud meetmed olid seet\u00f5ttu automaatselt p\u00f5hiseadusvastased.<\/p>\n Teisest k\u00fcljest ei ole samuti piisav \u00f6elda, et kuna meetmete eesm\u00e4rk oli rahvatervise kaitse, ei ole enam vaja uurida nende rakendamise viisi ega tagaj\u00e4rgi.<\/p>\n P\u00f5hi\u00f5iguste j\u00e4relevalve m\u00f5te seisnebki selles, et ka \u00f5igusp\u00e4rase eesm\u00e4rgi saavutamisel tuleb kontrollida kasutatud vahendite vajalikkust, sobivust ja proportsionaalsust ning nende tegelikku m\u00f5ju inimestele.<\/p>\n Minu puhul ei ole tegemist \u00fcksnes abstraktse k\u00fcsimusega.<\/p>\n Vaktsineerimisest keeldumisega kaasnesid mulle korduv tasuline ja f\u00fc\u00fcsiliselt ebameeldiv testimine, rahaline koormus, \u00fchiskondlikud piirangud ning sotsiaalne surve ja soovimatu sildistamine.<\/p>\n Seet\u00f5ttu palun hinnata mitte \u00fcksnes iga meedet eraldi, vaid ka nende kogum\u00f5ju.<\/p>\n \u00dcks test, \u00fcks piirang v\u00f5i \u00fcks avalik s\u00f5num v\u00f5ib eraldi v\u00f5etuna tunduda v\u00e4hese m\u00f5juga.<\/p>\n Kui aga erinevad meetmed toimivad koos nii, et vaktsineerimisega n\u00f5ustumine v\u00e4hendab piiranguid, kuid sellest keeldumine toob kaasa korduva testimise, rahalised kulud, piiratud v\u00f5imalused osaleda tavap\u00e4rases \u00fchiskondlikus elus ja sotsiaalse surve, tuleb hinnata nende meetmete \u00fchist m\u00f5ju inimese tegelikule otsustusvabadusele.<\/p>\n Samuti ei saa informeeritud n\u00f5usolekut taandada \u00fcksnes inimese allkirjale.<\/p>\n Allkiri v\u00f5ib t\u00f5endada n\u00f5usoleku vormistamist, kuid ei t\u00f5enda iseenesest, et inimesele anti kogu sel hetkel olemasolev oluline teave, talle selgitati teadmise piire ja ebakindlust ning tema otsus kujunes ilma lubamatu v\u00e4lise surveta.<\/p>\n Kui hirmu kaudu valitsemist k\u00e4sitatakse t\u00e4na probleemina, tuleb hinnata, kas see oli probleem ka siis, kui seda rakendati, ning kas p\u00f5hiseaduslik j\u00e4relevalve reageeris sellele piisavalt t\u00f5husalt.<\/strong><\/p>\n Menetlus ei ole eesm\u00e4rk omaette. \u00d5iguskaitse peab olema t\u00f5hus.<\/strong><\/p>\n Lugupidamisega<\/p>\n Raivo Aleksander Paala<\/p>\n1. \u00d5iguskantsleri 18.09.2026 avalikult v\u00e4ljendatud seisukoht<\/h2>\n
2. \u00d5iguskantsleri enda kirjeldatud p\u00f5him\u00f5tted<\/h2>\n
3. Vaktsineerimise vabatahtlikkus ja tegelik tahtevabadus<\/h2>\n
4. Minu subjektiivsete \u00f5iguste konkreetne riive<\/h2>\n
5. Avalik sildistamine ja sotsiaalne surve<\/h2>\n
6. Informeeritud n\u00f5usolek ja allkirja tegelik t\u00e4hendus<\/h2>\n
7. P\u00f5hiseaduse \u00a7-d 18, 19, 26 ja 28<\/h2>\n
8. \u00d5iguskantsleri kohustus tegutseda t\u00f5husalt<\/h2>\n
9. \u00d5iguskantsleri enda 2026. aasta seisukoht t\u00f5husa reageerimise kohta<\/h2>\n
10. Isikup\u00f5hise hindamise vajadus<\/h2>\n
11. EI\u00d5K artikkel 8 ja Pasquinelli jt vs. San Marino<\/h2>\n
12. EI\u00d5K artiklid 2 ja 3, t\u00f5husa uurimise kohustus ning meditsiinilise sekkumise tagaj\u00e4rjed<\/h2>\n
16.\u00a0juulil 2026 tegi Euroopa Inim\u00f5iguste Kohus otsuse asjas\u00a0S.T. vs. T\u0161ehhi Vabariik, nr 28273\/23, milles tuvastati muu hulgas EI\u00d5K artiklite 2 ja 3 rikkumine nii materiaalses kui ka menetluslikus aspektis ning artikli 14 rikkumine.<\/h2>\n
13. \u00dcksikisiku, rahva ja p\u00f5hiseadusliku korra seos<\/h2>\n
14. Tegemist ei ole \u00dclle Madise isiku, vaid ametikohustuse k\u00fcsimusega<\/h2>\n
15. Palun \u00f5iguskantsleril vastata j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele<\/h2>\n
<\/h2>\n