{"id":4292,"date":"2026-09-04T19:20:38","date_gmt":"2026-09-04T16:20:38","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=4292"},"modified":"2026-09-04T19:32:21","modified_gmt":"2026-09-04T16:32:21","slug":"motteid-euroopa-liidust-ja-selle-tulevikust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=4292","title":{"rendered":"M\u00f5tteid Euroopa Liidust ja selle tulevikust"},"content":{"rendered":"

Vaja on Euroopat, mis p\u00f5hineks k\u00fcll \u00fchistel huvidel, kuid arvestaks iga riigi individuaalseid huve. Kuid Euroopa \u00dchendriikidel pole \u00f5igust eksisteerida. Kui \u00fchendriikide-plaani (loe: kinnism\u00f5tte) pooldajad j\u00e4tkavad iga hinna eest oma antidemokraatlikke pingutusi, siis Euroopa Liit selle praegusel kujul laguneb.<\/b><\/span><\/p>\n

EEL<\/b><\/span>LUGU<\/b><\/span><\/span><\/p>\n

Inimkonna koidikul<\/b><\/span><\/p>\n

Eelajaloolisel ajal oli suurem osa inimkonna energiast seotud toiduhankimisega ja konfliktid piirdusid suuresti territoriaalvaidlustega. Kui p\u00f5llumajanduse arenedes j\u00e4i juba energiat \u00fcle v\u00f5imalike kunstlikult tekitatud konfliktidega tegelemiseks, siis need vastuolud s\u00fcvenesid. Siiani oli tegeletud toiduhankimisega, agressiivsus oli teisej\u00e4rguline \u2013 konfliktid toimusid seet\u00f5ttu suuresti territooriumide p\u00e4rast.<\/span><\/p>\n

Antiikaeg<\/b><\/span><\/p>\n

Antiikajal tekkisid juba suuremad kooslused ja rahvastik polariseerus. Moodustati suuremaid organiseeritud h\u00f5imuliite, hiljem tekkisid kuningriigid ja impeeriumid. Tol ajal<\/span> tekkisid rikkad ja vaesed klassid, enamgi veel, tekkis ka organiseeritud orjus.<\/span><\/span><\/p>\n

Keskaeg<\/b><\/span><\/p>\n

\u00dchiskondade jagunemine j\u00f5ukuse j\u00e4rgi j\u00e4tkus ka keskajal. Iidsetel aegadel ja keskajal v\u00f5is valitsejatelt veel varandust \u2013 ma<\/span>avaldusi<\/span>, losse \u2013 saada, seda peamiselt riigi h\u00fcvanguks tegutsemise eest, eriti lahingutes eduka osalemise eest. Juba tol ajal tekkisid suure rahalise m\u00f5juv\u00f5imuga perekonnad, n\u00e4it. <\/span>Fugger<\/b><\/span>id, kes rahastasid n\u00e4it. ka Saksa-Rooma keisri <\/span>Karl V<\/b><\/span> v\u00f5imuletulekut ja hiljem survestasid viimast Fuggerite huve teenima.<\/span><\/span><\/p>\n

Uusaeg<\/b><\/span><\/p>\n

T\u00f6\u00f6stusrevolutsioon sai toimuda teaduslike avastuste najal. T\u00f6\u00f6stusrevolutsioon pani aluse kapitalismi tekkele. T\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tetesse r\u00e4nnanud (r\u00e4ndama sunnitud) t\u00f6\u00f6lised eraldati nende loomulikust eluviisist. Varem s\u00e4ilitas k\u00fclaelu ikka terve suhte loodusega. Kui tootmine oli veel k\u00fclades ja alevites, siis v\u00f5eti loodusest niipalju kui \u00e4raelamiseks tarvis. Uusajal asus v\u00e4lja kujunema kapitalism. Kapitalismi ainus eesm\u00e4rk on v\u00f5imalikult suur rahaline kasum. Selles mudelis on inimkond loodusest juba eraldatud, tootmine on kaugenenud \u00fcksnes p\u00f5hivajaduste rahuldamisest. \u00dcletootmisega tekkisid inimestel ka luksusvajadused ja \u00fcleliigsed vajadused. Inimene on ainus elusolend, kes v\u00f5tab looduselt palju rohkem kui tal endal tegelikult vaja on. Loodusest v\u00f5iks ju v\u00f5tta m\u00f5ne tervislikku lisakasu pakkuva ressursi, kuid t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcletab inimkonna v\u00f5etav kogus m\u00f5istliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5vasti, tekitades loodusele sellev\u00f5rra suuremat kahju. Inimkond tarbib igal aastal energiat ja toorainet mitme Maa jagu. Sel moel tekkinud j\u00f5ukast suurkapitalistlikust kihist kasvas v\u00e4lja rahvusvaheline suurkapital, mis kujundab meedia vahendusel maailma elanikkonna arvamust omatahtsi. Selle klassikaline n\u00e4ide on <\/span>Rothschild<\/b><\/span>ide tegevus.<\/span><\/span><\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4ev<\/b><\/span><\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva<\/span>l<\/span> ei elatu isegi maaelanike suurem osa looduslikust p\u00f5llumajanduslikust ja <\/span>t\u00f6\u00f6stuslikust <\/span>v\u00e4ike<\/span>ettev\u00f5tlu<\/span>sest \u2013 suurem osa neist k\u00e4ib t\u00f6\u00f6l linnas. K\u00fclasse saabujat tervitab kukekiremise, kanakaagutamise ja koerahaukumise asemel muruniidukite ja elektrisaagide h\u00e4\u00e4l. P\u00f5llumajanduslik tootmine toimub mitte tervislikes v\u00e4ikestes ja keskmise suurusega taludes, vaid \u00fcha suuremates farmides. Mida aeg edasi, seda rohkem selliseid hiidfarme l\u00e4heb rahvusvaheliste ettev\u00f5tete valdusse. Ja need rahvusvahelised ettev\u00f5tted kuuluvad suures osas rahvusvahelisele suurkapitalile, nii et lisaks t\u00f6\u00f6stuslikule tootmisele domineerib rahvusvaheline suurkapital ka p\u00f5llumajanduses.<\/span><\/span><\/p>\n

VISIOON EUROOPA LIIDUST JA EUROOPA \u00dcHENDRIIKIDEST<\/b><\/span><\/p>\n

Uusaja alguseks v\u00e4lja kujunenud rahanduslik s\u00fcvav\u00f5im soovis saada v\u00f5imu uusaja koidikul loodud Euroopa riikide \u00fcle. <\/span>Need<\/span> olid rahanduslikule s\u00fcvav\u00f5imule takistuseks, <\/span>kuna olid v\u00e4hemalt osaliselt ikka veel iseseisvad<\/span>. Sestap p\u00fc\u00fcdiski <\/span>rahanduslik s\u00fcvav\u00f5im neid<\/span><\/span> n\u00f5rgestada. See tegevus tekitas riikide vahel vastuolusid, mis viisid s\u00f5jani. L\u00f5puks<\/span> rahastati m\u00f5lemat s\u00f5divat osapoolt, et konflikt kestaks v\u00f5imalikult kaua ning riigid j\u00e4\u00e4ks s\u00fcvav\u00f5imule v\u00f5lgu v\u00f5imalikult palju. P\u00e4rast s\u00f5da j\u00e4id kemplevad osapooled rahanduslikule s\u00fcvav\u00f5imule v\u00f5lgu \u00fc\u00fcratuid summasid, ning too oskas kasu l\u00f5igata isegi \u00fclesehitamiselt. Enamgi veel, tihtilugu omandas see s\u00fcvav\u00f5im koguni olulise osa asjaomaste riikide majanduspotentsiaalist.<\/span><\/span><\/p>\n

Seda retsepti kasutatakse ka k\u00e4imasolevas Ukraina\u2013Vene konfliktis. See, kunstlikku p\u00e4ritolu vastasseis kahe vennasrahva vahel tekitati ju samuti selleks, et omandada Ukraina ja hiljem Venemaa loodusvarasid ning saavutada m\u00f5lema \u00fcle v\u00f5im.<\/span><\/p>\n

T\u00f5eliseks agressoriks Ukraina\u2013Vene konfliktis on seega rahvusvaheline rahanduss\u00fcvav\u00f5im, kuna tekitas kunstlikult vastuolusid. Sest ainult v\u00e4ike osa m\u00f5lemast rahvusest suhtus teise rahvusse vaenulikult. Nende keeli v\u00f5ib pidada teineteise murreteks; kui omavahel suheldi kumbki oma keeles, ei seganud see kumbagi \u2013 nad m\u00f5istsid ja aktsepteerisid teineteist.<\/span><\/p>\n

Euroopa Liidu loomine on vaid \u00fcks etapp S\u00fcvariigi plaanides. S\u00fcvariiklased tahavad luua Euroopa \u00dchendriigid \u2013 midagi Ameerika \u00dchendriikide sarnast. Selleks tuli purustada ja t\u00fckeldada ajaloolised Euroopa impeeriumid. Sest v\u00e4iksemate riikide \u00fcle on kontrolli saavutada lihtsam. S\u00fcvariigi j\u00e4rgmine kavandatav k\u00e4ik p\u00e4rast Euroopa Liitu oleks Euroopa \u00dchendriigid. Seet\u00f5ttu peab EL olema v\u00f5lgu, tekkis ju ka USA l\u00e4bi \u00fchisv\u00f5la. \u00dchine <\/span>(v\u00f5la)<\/span>koorem oli \u00fchendav j\u00f5ud. Kuid see tingimus ei ole piisav. Euroopa <\/span>on<\/span> Ameerika \u00dchendriikidest <\/span>erinev<\/span>. Euroopa koosneb mitmerahvuselistest <\/span>rahvusriikidest<\/b><\/span>, mis r\u00e4\u00e4givad eri keeli (!), millel on erinev ajalooline minevik ja traditsioonid. Ameerika \u00dchendriigid koosnevad <\/span>sisser\u00e4ndajat<\/span>est, riigis r\u00e4\u00e4gitakse \u00fchte keelt \u2013 inglise keelt.<\/span><\/span><\/p>\n

EUROOPA LIIDU PROBLEEMK\u00dcSIMUSED<\/b><\/span><\/p>\n

EL ei toimi palju paremini kui toimis Vastastikuse Majandusabi N\u00f5ukogu. Ka VMN-is m\u00fc\u00fcs iga riik oma konkurentsiv\u00f5imelisi tooteid sellele riigile, kes nende eest k\u00f5ige rohkem maksis \u2013 sama kehtib ka EL-is. M\u00f5ni aasta tagasi oli Portugalis nisusaak halb, Ungaris aga oli nisu \u00fclearugi. Pakkusimegi siis Portugalile, et varustame neid nisuga. Portugallased vastasid: ait\u00e4h, aga ei soovi. Ostsid endale nisu Brasiiliast. Kas Brasiilia asus t\u00f5esti l\u00e4hemal (!), v\u00f5i sai m\u00e4\u00e4ravaks see, et tegemist on Portugali endise asumaaga? Miski \u00fctleb mulle, et p\u00f5hjus on viimane. S\u00e4h sulle siis Euroopa Liitu!!!<\/span><\/p>\n

Suurem osa EL-ilt toetuse <\/span>sildi<\/span> all laekuvatest vahenditest tohib kulutada vaid konkreetsete \u00fclesannete t\u00e4itmiseks. Sellest polekski ehk h\u00e4da, aga need \u00fclesanded on seotud EL-i juhtivate riikide ettev\u00f5tetega \u2013 t\u00f6\u00f6 teevad \u00e4ra nemad, mistap sinna l\u00e4heb ka kasum. Seega r\u00e4ndab saadud raha tagasi EL-i j\u00f5ukatesse liikmesriikidesse. Nutikalt v\u00e4lja m\u00f5eldud, toimib varjatud majanduskolonisatsioonina. P\u00f5him\u00f5ttel \u201eRaha annan teile k\u00fcll, aga materjalid investeeringuks peate ostma minu k\u00e4est ja soovitavalt laskma ka t\u00f6\u00f6 \u00e4ra teha minuga seotud ettev\u00f5tetel\u201d. Samal ajal maksame ka EL-i liikmemaksu. Braavo!<\/span><\/span><\/p>\n

VAJAME K\u00d5IGI LIIKMETE HUVE ESINDAVAT EUROOPA LIITU<\/b><\/span><\/p>\n

EL-i juhtkond p\u00fc\u00fcab oma v\u00f5imupiire \u00fcletada k\u00f5igis valdkondades, tahab haarata endale otsustus\u00f5igust v\u00f5imalikult paljudes k\u00fcsimustes \u2013 ka neis, mis on algusest peale olnud liikmesriikide endi otsustada. EL p\u00fc\u00fcab vargsi haarata \u00fcha enam v\u00f5imu. V\u00f5imu tahetakse haarata k\u00f5iges, alates kurgikumeruse-n\u00f5udest kuni \u00f5igusriigi kriteeriumideni, mida ei saa t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratleda. Eurokraadid ei p\u00f5rku tagasi \u00fchegi m\u00f5jutamisviisi ees. Nad kasutavad massiteabevahendeid selleks, et m\u00f5jutada inimesi tegema \u201elinnukest\u201d just \u201e\u00f5igesse kohta\u201d. Uusimaks t\u00f6\u00f6riistaks selliste m\u00f5jutusvahendite hulgas on sotsiaalmeedia. Leidub inimesi \u2013 eriti nooremate p\u00f5lvkondade esindajate seas \u2013, kelle ainsaks teabeallikaks ongi sotsiaalmeedia. \u201eFacebooki\u201d-s\u00f5ltlased loovad seega endale moonutatud maailmapildi, mille alusel valimistel h\u00e4\u00e4letavadki (ja seel\u00e4bi \u00fchiskonda suunavad). S\u00e4h sulle siis tegelikkust!<\/span><\/p>\n

Vaja oleks k\u00f5igi liikmete \u00fchiseid huve esindavat EL-i, kus k\u00f5igil oleks v\u00f5rdsed \u00f5igused ja v\u00f5rdsed kohustused, mis oleks selgelt m\u00e4\u00e4ratletud. M\u00f5tet on ainult sellisel organisatsioonil. Kuid Euroopa \u00dchendriikidel pole \u00f5igust eksisteerida, samuti ei taha enamus EL-i elanikke liigtsentraliseeritud Euroopat, mida kontrollib EL-i tippjuhtkond, kes soovib haarata ainuv\u00f5imu.<\/span><\/p>\n

Kui eurokraadid suruvad peale tsentraliseeritud Euroopa kontseptsiooni, kus tahetakse saavutada, et otsustamiseks piisaks lihth\u00e4\u00e4lteenamusest ning kaoks \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse-n\u00f5ue, siis t\u00e4hendaks see demokraatliku eksistentsi l\u00f5ppu. Meile see ei sobi.<\/span><\/p>\n

Kui nad j\u00e4tkavad oma antidemokraatlikke j\u00f5upingutusi, siis EL selle praegusel kujul laguneb. Meil tuleks asjad \u00f5ige<\/span>aegselt<\/span> korda panna. Vajame Euroopat, mis p\u00f5hineks \u00fchistel huvidel, kuid arvestaks iga riigi individuaalseid huve. Samuti v\u00f5iks luua EL-i \u00fchisarmee, mis suudaks kaitsta Euroopat k\u00f5rvuti liikmesriikide s\u00f5jav\u00e4gedega.<\/span><\/span><\/p>\n

Uuenegu meie maailmajagu ja tundkem heameelt oma kauni ja suure \u00fchenduse \u00fcle, mis koosneb meie eriilmelistest rahvuskultuuridest (NB! eluv\u00f5\u00f5rastele, kutsumata ja kohanemisv\u00f5imetutele v\u00f5\u00f5ramaalaste hulkadele pole siin kohta)!<\/span><\/p>\n

Lajos Orosz<\/b><\/span><\/p>\n

Ungari keelest t\u00f5lkinud T\u00f5nu Kalvet.<\/i><\/span><\/p>\n

\u00a9 T\u00f5nu Kalvet<\/span><\/em><\/span><\/p>\n

Autor on konservatiivne Ungari poliitikavaatleja.<\/i><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vaja on Euroopat, mis p\u00f5hineks k\u00fcll \u00fchistel huvidel, kuid arvestaks iga riigi individuaalseid huve. Kuid Euroopa \u00dchendriikidel pole \u00f5igust eksisteerida. Kui \u00fchendriikide-plaani (loe: kinnism\u00f5tte) pooldajad j\u00e4tkavad iga hinna eest oma…<\/p>\n","protected":false},"author":16,"featured_media":4282,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-4292","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4292","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/16"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4292"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4292\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4295,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4292\/revisions\/4295"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4282"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4292"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4292"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4292"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}