{"id":4142,"date":"2026-07-16T20:00:23","date_gmt":"2026-07-16T17:00:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=4142"},"modified":"2026-07-21T18:23:06","modified_gmt":"2026-07-21T15:23:06","slug":"liberaalne-rahanalg","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=4142","title":{"rendered":"Liberaalne rahan\u00e4lg"},"content":{"rendered":"<p>Euroopa poliitilist eliiti on haaranud t\u00e4ielik meeleheide, sest rahakott, kust \u00f5ngitsetakse f\u00fc\u00fcri tohutu ametnikearmee \u00fclalpidamiseks ja liberaalideoloogia pealesurumiseks, n\u00e4itab t\u00fchjenemise m\u00e4rke. Selleks, et tengelpunga taas edukalt t\u00e4ita, on Br\u00fcsseli kabinettides k\u00e4sil usin t\u00f6\u00f6 uute maksude v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks, sest kuni inimestel leidub veel midagigi hingetaga, on \u00f5igete poliitisendite kohus see k\u00e4tte saada ning \u00fcleilmse \u00f5itsengu huvides huugama panna.<\/p>\n<p><strong>Uued maksud Euroopas<\/strong><\/p>\n<p>Kuna EL-i poliitsahkerdajate arvukus ning l\u00f5putute ettekirjutuste t\u00e4itmise \u00fcle valvavad ametkonnad on paisunud nagu p\u00e4rmiseen odavas \u00f5lles, kavandatakse j\u00e4rgmises \u00fchenduse\u00fcleses eelarves kulutada k\u00f5igi k\u00f5rgepalgaliste asjatajate ning t\u00e4nu nende t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rsele t\u00f6\u00f6le \u00f5itsvate allasutuste \u00fclalpidamiseks, tagasihoidlikud kas triljonit eurot. See on v\u00e4him, millega Br\u00fcsseli kontorid on n\u00f5us j\u00e4tkama tavainimeste elu b\u00fcrokraatlikele reeglitele allutamist. Aga siin selgubki kurb t\u00f5siasi, et isegi siis, kui kavandatav ETS2, ehk uus s\u00fcsinikukvoodi maks, hakkab senistele koormistele lisaks kehtima ka transpordile ja toasoojale, ei tule kaht triljonit t\u00e4is. Kuigi ETS-u hakkab euroliidu eelarvesse r\u00f6\u00f6vima inimeste taskutest aastas sadu miljoneid, ei j\u00e4tku sellest kahetriljonilise raiskamispeo k\u00e4ivitamiseks ja nii tuleb kiirelt edasi nuputada, kust ning milliste nippidega n\u00e4pata puuduj\u00e4\u00e4v papp.<\/p>\n<p>Toonustt\u00f5stvat lisa loodavad europoliitikud suhkrumaksu kehtestamisest, sest mida neid eurooplasi ikka odava magusaga turgutada, kui maiasmokkadelt v\u00f5ib magusakirge trahvides lausa miljoneid \u00e4randada. M\u00f5ne poliitarveametniku meelest v\u00f5iks senisest karmimalt k\u00e4ituda lennureisijatega, kelle piletihinnale saaks kupatada otsa veel tubli boonuse lisamaksu n\u00e4ol. Jutuks on tulnud ka varanduse maksustamine, ehk elad naabrist paremini, maksad. Aga ka naabreid ei tohi maksustamata j\u00e4tta, sest eks nemadki taha end rikastega v\u00f5rdselt tunda. Br\u00fcsseli nupumeeste arvates v\u00f5iks varamaks kehtida iga\u00fchele, sest mis oleks paha \u00fcldises pearahamaksus, kui Euroliit vajab plekki, millega ideoloogiarindel populismiga v\u00f5itlevaid liberaalseid v\u00e4gilasi \u00a0premeerida. Ja muidugi tuleb toetada v\u00e4hemusi, sest nemad v\u00e4\u00e4rivad rohkem, kui totter halligavalt tavap\u00e4rane enamus. Nii see eelarve kulub, miljon siia, k\u00fcmme t\u00e4nna, sada ei tea kuhu ja oih, ongi rahakott t\u00fchi.<\/p>\n<p>T\u00f5eline maksup\u00e4rl on kavandatav elektroonikaj\u00e4\u00e4tmete maks. S\u00fcsteem kujutab endast toredat lollip\u00fc\u00fcnist. N\u00e4iteks m\u00fc\u00fcakse aastas \u00fcle riigi 1000 tonni elektroonikaseadmeid. Aasta l\u00f5pus peaks sel juhul olema fikseeritud sama koguse elektroonikavidinate utiliseerimine. Kui seda ei toimu, maksab patune riik, ehk siis selle elanikud, utiliseerimispuuduj\u00e4\u00e4gi eest, 2 eurot kilogramm, otse Br\u00fcsselisse. Vaat nii kavatseb meie eesrindlik eurob\u00fcrokraatia sarnaselt pr\u00fcgikastis soriva pudelikorjajaga endale \u00fclalpidamist teenida.<\/p>\n<p>K\u00e4ivad jutud, et mitmed liikmesriigid pidavat liidu eelarvepoliitikat koormavaks, ega soovi selleks raha eraldada, kuid eks nendegi kangekaelsus murtakse ja osalustasusid kasvatatakse. Mis l\u00e4heb von der leyenlastele korda, et t\u00e4nu l\u00f5pututele piirangutele ja b\u00fcrokraatiale kolib tootmine Euroopast mujale ning majandus k\u00e4ib alla. Selle eest on Euroopa Liit k\u00f5ige roheideelisem ning v\u00e4hemuste v\u00e4\u00e4ramatuid \u00f5igusi kriitikavabalt kummardav konstruktsioon.<\/p>\n<p><strong>Eestis on raha sitaks<\/strong><\/p>\n<p>Eestiski k\u00e4ib rahva vaikne ettevalmistamine maksut\u00f5usudeks. Kuigi enne valimisi p\u00fc\u00fcavad valitsusse kuuluvad sahkerdajad j\u00e4tta muljet, et l\u00e4hiajal suuremat maksukoormuse t\u00f5usu ei kavandata, on \u00f5hus m\u00e4rke, et kui e-valimised peaksid eesm\u00e4rgi t\u00e4itma, siis mingit maksurahu pole loota. N\u00e4iteks loojangu teele minev, ent seni riigis h\u00e4bematu kangekaelsusega juhtpositsioone hoidev Eesti200 esimees, \u201eraha on sitaks\u201c Kristina, r\u00e4\u00e4gib avalikult, kuidas tuleb riigikassa t\u00e4itmiseks pensione k\u00fclmutada v\u00f5i neist sootuks loobuda. P\u00fc\u00fcnele p\u00fcrgiv Parempoolsete juht Perling aga pooldab meditsiinis omaosaluse ja tasulise arstiabi suurendamist, kuna tervisekassas tekkivat aastas 100 miljoniline puuduj\u00e4\u00e4k. Muidugi ei tule riigitruult eelarve p\u00e4rast muretsev Perling m\u00f5ttele, et kui n\u00e4iteks k\u00e4rpida perearstikeskustele aastas makstavat 300 miljonit kolmandiku v\u00f5rra, kataks see kenasti keskuste t\u00f6\u00f6j\u00f5u ning halduskulud, j\u00e4ttes k\u00fcll omanikud ilma kopsakatest dividendidest, ent kataks hoobilt tervisekassa aastase puuduj\u00e4\u00e4gi.<\/p>\n<p>Kuid Eestis on kombeks, et kui prassida, siis korralikult. Seep\u00e4rast langes kriitika alla end alati mitte just k\u00f5ige edumeelsemalt v\u00e4ljenduvate S\u00f5erdi ja V\u00f5rklaeva m\u00f5istlik ettepanek, loobuda \u00fcle j\u00f5u elamisest, millest \u00fche osa moodustab m\u00f5ttetu raha betooni valamine. Tallinnas Gonsiori t\u00e4naval kulutatakse k\u00fcmneid miljoneid ERR-i uuele kompleksile, mis karvav\u00f5rtki ei paranda riikliku tele allak\u00e4inud saatekvaliteeti, ega raadiotes edastatavate saadete kuulatavust. Sama v\u00f5ib \u00f6elda kavandatava filmilinnaku kohta, mis valmides ei lisa Eesti kultuurile sendi eest rikkust, sest meie filmitoodangu vaadatavust paviljonide rajamine ju ei paranda, kuna vaatama minnakse ikkagi neid filme, mis publikut k\u00f5netavad ja viimasel ajal pole Viimse reliikvia sarnastest \u00fcldrahvalikest menukitest kahjuks kuulda. Samuti oleks Estonia juurdeehituse maatenlikult j\u00e4\u00e4rap\u00e4ine l\u00e4bisurmine t\u00e4iesti m\u00f5ttetu seni, kuni teater on langenud rahvusooperi staatusest kunstiv\u00e4liste intriigide pesaks ning laval toimuv ei s\u00fctita poolt\u00fchja saali kogunenud pettuvat publikut. Kindlasti pole tarvis ka lisaks Rootsi k\u00f5ril\u00f5ikajatele heidutada tartlasi neile armsasse kesklinna parki niinimetatud kultuurikeskuse p\u00fcstiajamisega, mille edasine kasutus j\u00e4\u00e4b selgusetuks. Igatahes tuleb tunnistada, et selles osas on S\u00f5erdil ja V\u00f5rklaeval \u00f5igus, ent kuni raha on sitaks, v\u00f5ib seda vabalt m\u00f5ttetustesse supsutada.<\/p>\n<p><strong>Aeg muuta kurssi<\/strong><\/p>\n<p>\u201eRaha, raha, rohkem raha ja k\u00fcllap siis n\u00e4itame, kuidas elu veelgi edukamalt peapeale keerame,\u201c k\u00f5lab nii Br\u00fcsselist kui ka Toompealt ja \u00fckski enesekeskne poliittsura ei tule selle pealegi, et kriisi kursil liit, nagu ka oma inimeste suhtes hoolimatu riik, v\u00f5idaks eelk\u00f5ige sellest, kui suudaks vabaneda p\u00e4rssivast b\u00fcrokraatiast, rohehullusest ja v\u00e4idetavalt vabadust kuulutades, silmakirjalikult vihkamist ja ahistamist kultiveerivast ideoloogiast. Liberaalpopulistid on end n\u00e4idanud ahnete t\u00fchikargajatena, kelle toetamine muutub \u00fcha kulukamaks, paisates kroonilisse rahapuudusesse terveid riike ja rahvaid. See tee viib hukatusse.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Euroopa poliitilist eliiti on haaranud t\u00e4ielik meeleheide, sest rahakott, kust \u00f5ngitsetakse f\u00fc\u00fcri tohutu ametnikearmee \u00fclalpidamiseks ja liberaalideoloogia pealesurumiseks, n\u00e4itab t\u00fchjenemise m\u00e4rke. Selleks, et tengelpunga taas edukalt t\u00e4ita, on Br\u00fcsseli kabinettides&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":2689,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-4142","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4142","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4142"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4142\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4143,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4142\/revisions\/4143"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/2689"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4142"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4142"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4142"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}