{"id":4100,"date":"2026-07-09T22:00:29","date_gmt":"2026-07-09T19:00:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=4100"},"modified":"2026-07-13T17:38:12","modified_gmt":"2026-07-13T14:38:12","slug":"soda-pensionaride-vastu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=4100","title":{"rendered":"S\u00f5da pension\u00e4ride vastu"},"content":{"rendered":"

Ei m\u00f6\u00f6du p\u00e4evagi, kui meid ei kostitata ennustustega, kuidas s\u00f5da v\u00f5ib kanduda Euroopasse. Selle lootusetust k\u00fclvava retoorika taustal ei m\u00e4rgata, et nii meil Eestis kui ka mujal Euroopas juba toimuvad lahingud, mille k\u00e4igus \u00fcritavad paadunud poliitikud teha kahjutuks nende meelest t\u00fc\u00fctult kulukaks muutunud pension\u00e4re. Eakate osa elanikkonnast kasvab k\u00f5igis vana kontinendi riikides, samas, kui s\u00fcndivus katastroofiliselt kahaneb, sest pension\u00e4ride k\u00f5rval on poliitilise r\u00fcnnaku ohvriks ka lastega pered.<\/span><\/p>\n

Allak\u00e4ivas Euroopas t\u00f5stetakse pensioniiga<\/span><\/b><\/p>\n

\u00d5nnelikus Taani riigis, kus peetakse t\u00e4iesti normaalseks, kui seadusevastaselt riiki imbunud ja liberaalsete kaasatundjate poolt heldelt rahastatud Aafrika riikidest p\u00e4rit p\u00e4tid peksavad pealinna keskv\u00e4ljakul jalgpalli MM-i \u00fclekande ajal surnuks puhkusel viibinud Rootsi politseiniku, on plaan l\u00e4hiaastail kergitada pensioniiga 70 eluaastani. Taani v\u00f5imas naaber, hingevaakuva majandusega tuulikuteundamise saatel mahak\u00e4iv Saksamaa, on algatanud seadusemuudatused, mille j\u00f5ustumisel ei saaks saksmannid pensionip\u00f5lve maitsta enne 67 eluaastat. P\u00f5hjuseks olevat neetud pensioniealiste liialt suur osakaal, mis viimaste andmete kohaselt ulatub veerandini vananeva riigi elanikkonnast. Samuti on plaanis l\u00f5petada halastusmeetmena eelpensionile lubamine 63. aastaselt, sest lihtsalt pole raha, millega terve elu riigi kasuks t\u00f6\u00f6d r\u00fcganud inimesi vanadusp\u00f5lves v\u00e4\u00e4rikalt toetada.<\/span><\/p>\n

Sarnaselt Saksamaaga nuputavad valitsused \u00fcle Euroopa, kuidas pensioniiga t\u00f5sta, sest neetud kodanikud ei soovigi noorena surra, et vabastada riik pensionide maksmisest, mis, olgem ausad, on ju nende samade pensioniealiste aastak\u00fcmneid kestnud t\u00f6\u00f6ga ausalt v\u00e4lja teenitud. Nii ongi pensioniiga enamikus Euroopa riikides t\u00f5usnud 65-67 eluaastani. Ajad, mil sai hakata kuuek\u00fcmneselt pensionip\u00f5lve nautima, on n\u00e4htavasti j\u00e4\u00e4davalt ajalukku kadunud.<\/span><\/p>\n

Eesti eakaid \u00e4hvardatakse pensionis\u00fcsteemi kokkuvarisemisega<\/span><\/b><\/p>\n

Inimeste poliitiliselt ekslik soov elada k\u00f5rge vanuseni ning \u00f5igustatud ootus, et riik maksab neile tagasi raha, mille nemad aastak\u00fcmnetega sotsiaalmaksuna riigikassasse maksid, t\u00f5eliste liberaalpragmaatikute hinnangul ei p\u00e4de. Nii leidub Eestiski, kus pensioniiga vastavalt keskmise eluea prognoosile samuti t\u00f5useb, poliitisendeid, kes v\u00e4\u00e4rikas vanuses kodanike kallal hammast teritades neile \u00fcha nirumat tulevikku ja pensionis\u00fcsteemi kokkuvarisemist ennustavad. \u00dcheks selliseks mustaks prohvetiks on olematu toetusega poliitgrupi Eesti200 juhina kesistele vaimuannetele vaatamata endale haridusministri koha \u00e4randanud Kristina Kallas. Kui paljudes muudes k\u00fcsimustes jagab ta oma lihase ema vaateid, kes okupatsiooniaastail tulihingeliste internatsionalistide ridadesse kuuludes, n\u00f5udis t\u00f6\u00f6rahvale piiramatuid \u00f5igusi ja eeslastele pastlakandmise ning kandletinistamise kohustust, siis pensioniteemal kuuleb Kristina suust \u00fcha r\u00e4igemaid \u00e4hvardusi. N\u00e4htavasti loodab ta sel viisil veidigi t\u00e4helepanu \u00e4ratada, sest tema kui edeva poliitasjataja hinnangul on ebapopulaarsus etem rahva poolsest t\u00e4ielikust \u00fcksk\u00f5iksusest. \u00a0\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n

Oma ebapopulaarsust p\u00f5hjendab Kallas sellega, et \u00fchena v\u00e4hestest poliitp\u00f5llul sebijatest on just tema julgenud esimesena v\u00e4lja \u00f6elda, et pensionite indekseerimine, mis aitab niigi v\u00e4hese sissetulekuga vanuritel veel kuidagigi hinges p\u00fcsida, saab l\u00e4hiaastatel l\u00f5pu, sest raha selleks lihtsalt pole. Kummaline v\u00e4ide, sest alles hiljaaegu suutis too r\u00f6\u00f6kr\u00e4hklejast tegelane kraaksatada, et riigis pidavat olema raha sitaks. Ja t\u00f5esti, m\u00f6\u00f6dunud aastal j\u00e4i sotsiaalmoinisteeriumil \u00fcle 41 miljonit eurot pensioniraha, seda ajal, mil keskmine pension kiratseb 800 euro kandis. Suurem kokkuhoid teostus ka lastega peredele m\u00f5eldud h\u00fcvitiste arvelt, mida j\u00e4i aasta l\u00f5pus \u00fcle koguni 54 miljonit. Kokku v\u00f5itis riik kraanide kinnikeeramisega enam kui 100 miljonit, mida sai t\u00f5sta teistele ridadele, n\u00e4iteks riikliku LGBT+ tegevuskava v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks ning uue supertobeda tegevusprogrammi kokkukeeramiseks, kus majandusministeeriumis resideeruva veidrikust Keldo juhtimisel koostatakse kava, kuidas veenda naisi siirduma t\u00f6\u00f6le neile ameteile, mida seni peetud meeste p\u00e4rusmaaks, sundides maskuliinseid t\u00f6lle omakorda ameteisse, kus seni \u00fclekaalus naised. M\u00e4rkigem \u00e4ra, et taoline keldotamine toimub ajal, kui riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4k k\u00fc\u00fcndib v\u00e4idetavalt 4,5%-le SKT-st.<\/span><\/p>\n

Ja siin tulevadki m\u00e4ngu Kristina Kallase sarnased pension\u00e4ride nurkasurujad, kelle s\u00f5num on lihtne: \u201eMida v\u00e4iksem on keskmine eluiga, seda v\u00e4hem ka pension\u00e4re ja koormust t\u00e4htsate ideoloogiliste mullide puhumiseks ning ametkonnale \u00fcha heldemate palkade maksmiseks m\u00f5eldud riigieelarvele.”<\/span><\/p>\n

Valitsus teeb k\u00f5ik, et eluiga l\u00fcheneks<\/span><\/b><\/p>\n

Paralleelselt hirmutamisega, kuidas l\u00e4hialal l\u00f5petatakse pensionite indekseerimine, kuigi palgakasvuga koos peaks suurenema ka sotsiaalmaksu summa, millest pensione maksta, tegeleb riik t\u00f5siselt ka keskmise eluea langetamisega. Kui seni polnud v\u00f5imalik tervisekassa tasustatud eriarstivisiidile saada aega enne paari-kolme kuud, siis t\u00e4nu mihcaliitliku valitsuse t\u00f5sistele j\u00f5upingutustele ja seltsinaise Jolleri erilisele talendile, ei saa n\u00fc\u00fcd tervisekassa makstavat aega eriarstile enam \u00fcldse. Tahad elada, maksad tasulise visiidi eest ja j\u00f5uad arstile juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval. Ent veel on arengruumi ja \u00fcha enam levib praktika, kus enam pole v\u00f5imalik saada ka perearsti jutule. Parimal juhul vestleb sinuga meili teel pere\u00f5de, kes annab soovitusi, kuidas end ravida, halvemal juhul aga j\u00e4\u00e4dki haigusega \u00fcksi, sest perearst saab nimekirja pealt tasu ka siis, kui haigetest \u00fcldse v\u00e4lja ei tee. Kuna s\u00fcsteemi \u00fcle puudub kontroll, on \u00fcha suuremal hulgal inimestest v\u00f5imatu saada esmatasandi arstiabi, ent kui pole arsti, pole t\u00f5siselt haigestudes ka pikka pidu ja nii v\u00f5ib juba l\u00e4hitulevikus loota, et poliitikute m\u00e4rg unistus t\u00e4itub, keskmine eluiga l\u00fcheneb ning paljud inimesed ei j\u00f5uagi pensioniikka, vaid r\u00f5\u00f5mustavad riiki varase, pensionikulusid k\u00e4rpiva teispoolsusesse lahkumisega.<\/span><\/p>\n

Needsamad kallaslased ja jolleriidid v\u00f5iks selle asemel, et pidevalt pasundada tervisekassa kriisist, vaadata \u00fcle tervishoiuteenuse pakkujate hinnakirja vastavuse teenuse v\u00f5i uuringu tegeliku t\u00f6\u00f6mahu ning kulukusega. Kas nahaarst, kes suudab tunnis vastu v\u00f5tta neli-viis patsienti, peab ikka saama 110 eurot visiidi eest? \u00c4kki v\u00f5iks ka meditsiinis tasud vastata t\u00f6\u00f6panusele, mitte ulatuda ulmeliste summadeni.<\/span><\/p>\n

Tervisekassa struktuurset puuduj\u00e4\u00e4ki hinnatakse l\u00e4hiaastatel kasvavat sadade miljonite eurodeni. Samas pole saladus, et perearstikeskused saavad tervisekassalt aastas ca 300 miljonit, millest umbes 200 kulub t\u00f6\u00f6j\u00f5ule, varustusele ja ruumidele ning kolmandik l\u00e4heb keskuste omanike dividendideks. Ka muude tervisekassa kulude puhul tekib kahtlus, et rahva rahaga taotakse kinni meditsiini\u00e4rikate \u00fclikasumeid. See pole enam arstiabi vaid bisnis, ent eesm\u00e4rk, keskmise eluea l\u00fchendamine ja riigi pensioniraha kokkuhoid, saab t\u00e4idetud.<\/span><\/p>\n

Me vajame uut laulvat revolutsiooni<\/span><\/b><\/p>\n

Mida \u00f6elda kokkuv\u00f5tteks? Kui Kristina Kallas ja teised pension\u00e4ridele tr\u00f6\u00f6stitut tulevikku vormivad kivis\u00fcdamed asuksid t\u00f5eliselt tegelema asjaga, ehk eelarveraha armutu raiskamise l\u00f5petamisega, \u00fcle m\u00f5istuse paisunud ametnikearmee kokkut\u00f5mbamisega ja avaliku sektori ulmepalkade \u00fchtlustamisega riigi keskmiste tasudega; kui l\u00f5petataks kulutamine hirmkallitele ideoloogilistele asendustegevustele ega p\u00f5letataks raha rohehulluses; kui riik muudaks tervisekassa taas normaalset kulude-tulude tasakaalu hoidvaks asutuseks, mitte meditsiinikuningate \u00fclekuldamist sallivaks k\u00e4si laiutavaks kontoriks; kui…. V\u00f5imalusi, kuidas Eesti elu taas r\u00f6\u00f6bastesse saada on mitmeid. Poliitikutel tuleks vaid arvestada rahvaga, kes meie riigis elab ja tunda vastutust tuleviku ees.<\/span><\/p>\n

Pension\u00e4rid v\u00e4\u00e4rivad austust ja muredevaba elu, mitte pidevat hirmutamist pensionite indekseerimise l\u00f5petamise v\u00f5i sootuks maksete kaotamisega. Selleks vajab Eesti poliitika restarti, uusi tegijaid, kes pole veel vahetanud ausust hea palga, h\u00fcvede ja vastutusest vaba \u00e4raolemise vastu. Me vajame uut laulvat revolutsiooni, uut koidikut!<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ei m\u00f6\u00f6du p\u00e4evagi, kui meid ei kostitata ennustustega, kuidas s\u00f5da v\u00f5ib kanduda Euroopasse. Selle lootusetust k\u00fclvava retoorika taustal ei m\u00e4rgata, et nii meil Eestis kui ka mujal Euroopas juba toimuvad…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":2689,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-4100","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4100","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4100"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4100\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4101,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4100\/revisions\/4101"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/2689"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4100"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4100"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4100"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}