{"id":4072,"date":"2026-07-06T14:05:00","date_gmt":"2026-07-06T11:05:00","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=4072"},"modified":"2026-07-06T16:13:05","modified_gmt":"2026-07-06T13:13:05","slug":"blondi-noole-rahustav-sonum-teispoolsusest-nn-agressorriikide-jalgpalluritele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=4072","title":{"rendered":"Blondi Noole rahustav s\u00f5num teispoolsusest nn. agressorriikide jalgpalluritele"},"content":{"rendered":"

Mida on 20. sajandi jalgpalli suurkujul Alfredo Di St\u00e9fanol tosin aastat p\u00e4rast surmagi \u00f6elda s\u00fc\u00fctult vintsutusi taluma pidanud jalgpalluritele?<\/b><\/span><\/p>\n

\u201eKui ootad kirja, v\u00f5ib tulla see ka mulla alt, kuid \u00e4ra usu, et saatmata j\u00e4i see,\u201d laulis Bulgaaria helilooja Emil Dimitrov<\/b>i laulu \u201eH\u00fcvasti, Maria\u201d esitades tuntud Eesti laulja Vello Orumets<\/b>. Paljudel Orumetsa kaasaegsetel k\u00f5lab selle laulu viis koos nende s\u00f5nadega siiani k\u00f5rvus. Ja meenub alati, kui saatus saadab eluteele m\u00f5ne sellise s\u00fcndmuse, mida t\u00e4ielikuks kokkusattumuseks nimetada ei saa kohe kuidagi.<\/span><\/p>\n

Mulle meenus see laulujupp just Alfredo Di St\u00e9fano<\/b> sajandal s\u00fcnniaastap\u00e4eval \u2013 4. juulil 2026.<\/span><\/p>\n

\u201eMiks just siis? Ja kes \u00fcldse oli Alfredo Di St\u00e9fano? Mis seos saab temal olla olnud Orumetsa esitatud lauluga \u201eH\u00fcvasti, Maria\u201d?\u201d v\u00f5ib siinkohal n\u00fc\u00fcd k\u00fcsida k\u00fcllap nii m\u00f5nigi lugeja. Eriti just noorema p\u00f5lvkonna esindaja.<\/span><\/p>\n

Vastan l\u00fchidalt: Alfredo Di St\u00e9fano oli omal ajal maailma jalgpallis umbes sama m\u00f5jukas argentiinlane kui t\u00e4nap\u00e4eval on Lionel Messi<\/b> ning 20. sajandi 80. ja 90. aastatel oli Diego Maradona<\/b>.<\/span><\/p>\n

Di St\u00e9fano elus oli aastail 1949\u20131953 selline ajaj\u00e4rk, mil Maailma Jalgpalliliidu (pr. k. l\u00fch. FIFA) silmis polnud teda ega ta jalgpallisaavutusi olemaski. N\u00fc\u00fcdisaegset k\u00f5nepruuki kasutades: ta oli kustutatud.<\/span><\/p>\n

Ta ei lasknud end aga FIFA jonnituuridest morjendada, vaid j\u00e4tkas sihikindlat enesearendamist ja muutus t\u00e4nu sellele \u00fcha meisterlikumaks, kuna teadis: iga loomuvastane olukord saab \u00fckskord l\u00e4bi. Ja kui FIFA jonnituurid \u00fchel hetkel l\u00f5ppesid, siis oli Di St\u00e9fano arenenud juba nii k\u00f5rgele tasemele, et j\u00e4rgnes arenguh\u00fcpe, mis viis ta Euroopa ja maailma (klubi)jalgpalli absoluutsesse tippu. Tema k\u00e4itumine on aga julgustavaks eeskujuks Venemaa ja Valgevene jalgpallureile, keda 2022. aastast alates j\u00e4rjekordse jonnituuri k\u00e4es vaevlev FIFA tembeldab agressorriikide sportlasteks ja keeldub laskmast rahvusvahelistele tiitliv\u00f5istlustele.<\/span><\/p>\n

Ent vaadelgem Di St\u00e9fano eeskuju nn. agressorriikide sportlastele n\u00fc\u00fcd l\u00e4hemalt.<\/span><\/p>\n

Streikiva jalgpallit\u00e4he ol\u00fcmpiats\u00fckkel \u201eolematus jalgpalliriigis\u201d<\/b><\/span><\/p>\n

1949. aastal toimus Argentiinas jalgpallurite \u00fcldstreik. Streikijad n\u00f5udsid endale paremaid t\u00f6\u00f6tingimusi, ennek\u00f5ike k\u00f5rgemat palka. Klubiomanikud ega jalgpalliliidu juhtkond polnud selliste n\u00f5udmistega n\u00f5us, vaid eemaldasid n\u00f5udjad jalgpalliv\u00f5istlustelt, nende asemele v\u00f5tsid aga m\u00e4ngima amat\u00f6\u00f6rjalgpallureid (loe: streigimurdjaid), et v\u00f5istlussarjad saaks j\u00e4tkuda.<\/span><\/p>\n

Di St\u00e9fano oli tolleks hetkeks juba Argentiina \u00fcks suuremaid jalgpallit\u00e4hti. Kui mitte koguni suurim \u00fcldse. Ta oli Buenos Airese klubiga \u201eRiver Plate\u201d tulnud kahekordseks Argentiina meistriks (vastavalt 1945. ja 1947. a.), koondisega aga 1947. aastal L\u00f5una-Ameerika meistriks. Viimatimainitud aastal sai temast \u00fchtlasi Argentiina meistrisarja parim v\u00e4ravak\u00fctt. Oma v\u00e4ljapaistvate vaimsete ja kehaliste v\u00f5imete t\u00f5ttu peeti teda vaat et t\u00e4iusliku jalgpalluri v\u00f5rdkujuks. Seda annab ilmekalt edasi ka ka h\u00fc\u00fcdnimi, mis sobiks pigem m\u00f5nele indiaanipealikule \u2013 Blond Nool.<\/span><\/p>\n

Ta ei soovinud aga j\u00e4\u00e4da kodumaiste jalgpallijuhtidega v\u00e4gikaigast vedama, vaid l\u00e4ks koos teiste paremate Argentiina jalgpalluritega (neid oli ligemale 60!) hoopis riiki, kus osati palliv\u00f5lureid v\u00e4\u00e4riliselt hinnata \u2013 Kolumbiasse. Nende lootused t\u00e4itusidki, sest neile maksti seal palju<\/b> paremat palka kui kodumaal.<\/span><\/p>\n

Asjal oli ainult \u00fcks \u201eiluviga\u201d \u2013 maailma jalgpallikaardil polnud seda maad ametlikult olemas, kuna FIFA ei tunnustanud tollal Kolumbia jalgpalliliitu, sealseid v\u00f5istlussarju ega tulemusi. Loomulikult ka Kolumbia jalgpallikoondise tollaseid v\u00f5istlustulemusi mitte. Kolumbia koondis tohtis pidada vaid s\u00f5prusm\u00e4nge; ametlikeks maav\u00f5istlusteks FIFA neid ei lugenud.<\/span><\/p>\n

Tagantj\u00e4reletarkusest v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd \u00f6elda, et Di St\u00e9fano oli just Kolumbias m\u00e4ngides oma elu parimas v\u00f5istlusvormis. Ta v\u00f5itis nelja aasta jooksul kolm korda Kolumbia meistritiitli (1949., 1951. ja 1952. a), 1950. aastal teise koha, 1951. ja 1952. aastal aga oli \u00fchtlasi meistrisarja parim v\u00e4ravak\u00fctt. M\u00f5lemal viimatimainitud korral j\u00f5udis ta koduklubi Bogot\u00e1 \u201eMillonarios\u201d ka Kolumbia karikasarja finaali. Ta m\u00e4ngis neli kohtumist ka Kolumbia eest, kuid FIFA pole tunnistanud neid t\u00e4ie\u00f5iguslikeks koondisem\u00e4ngudeks siiani, kuna tollane koondis koostati Kolumbia liiga<\/b> parematest m\u00e4ngijatest, need aga ei pruukinud kaugeltki alati olla \u00fchtlasi Kolumbia kodanikud<\/b>.<\/span><\/p>\n

Kolumbia meistriv\u00f5istlustel l\u00f5i Di St\u00e9fano 101 m\u00e4nguga 90 v\u00e4ravat, \u201eMillonariose\u201d eest kokku aga 292 m\u00e4nguga 267 v\u00e4ravat.<\/span><\/p>\n

J\u00f5udiski oma aja \u00e4ra oodata<\/b><\/span><\/p>\n

Kolumbia jalgpalliliigale aastail 1949\u20131953 anti v\u00e4gagi tabav h\u00fc\u00fcdnimi \u2013 Kullamaa (hisp. k. e<\/i>l Dorado<\/i>). P\u00f5hjus oli lihtne: v\u00e4ljapaistvad jalgpallurid kullati seal lausa \u00fcle. Neile maksti palju<\/b> paremat palka kui nad olid saanud varem. Seep\u00e4rast suunduski sinna leiba teenima kuulsaid m\u00e4ngumehi Euroopastki, r\u00e4\u00e4kimata juba teistest L\u00f5una-Ameerika riikidest. Kolumbia klubidel oli oma heatasemelistele v\u00f5\u00f5rleegion\u00e4ridele k\u00f5rget palka maksta lihtne. Sest esiteks, kuna tegemist oli piraatliigaga, siis langes \u00e4ra vajadus maksta \u00fcleminekutasu v\u00f5\u00f5rm\u00e4ngija eelmisele koduklubile. Teiseks, v\u00e4lismaiste t\u00e4htm\u00e4ngijate meisterlikkus oli nii suur, et tagas tihtipeale staadionil t\u00e4ismaja. Ja kolmandaks, meistrisarjaklubid said toetust ja soodustusi ka riigi tollaselt juhtkonnalt, kellega klubiomanikel olid reeglina head suhted.<\/span><\/p>\n

<\/a>Di St\u00e9fano(gi) elu oli Kolumbias m\u00e4ngides niisiis nagu lill. Ent iga hea asi l\u00f5peb kord. Nii juhtus ka \u201eKullamaa-liigaga\u201d. FIFA leppis Kolumbia jalgpalliliiduga \u00e4ra ja v\u00f5ttis tolle 1953. aastal tagasi oma ridadesse. Di St\u00e9fano eest asusid aga v\u00f5itlema Hispaania ja ka Euroopa kaks kuulsamat jalgpalliklubi \u2013 F<\/span>C<\/span> Barcelona ning Madri<\/span>i<\/span>di Kuninglik Jalgpalliklubi (hisp. k. <\/span>Real Madrid Club de <\/i><\/span>F\u00fatbol<\/i><\/span><\/span>) ehk eestip\u00e4raselt Madr<\/span>i<\/span>idi \u201eReal\u201d.<\/span><\/span><\/p>\n

Kataloonia suurklubi v\u00f5ttis \u00fchendust \u201eRiver Plate\u201d-i juhtkonnaga ning saigi kokkuleppele, et Blondist Noolest saab alates 1. jaanuarist 1955 FC Barcelona m\u00e4ngija. Sest tolleks ajaks pidi l\u00f5ppema ta leping \u201eMillonariosega\u201d.<\/span><\/p>\n

\u201eReal\u201d ei j\u00e4tnud aga jonni, vaid v\u00f5ttis \u00fchendust hoopis \u201eMillonariosega\u201d, ja saavutaski tolle juhtkonnalt n\u00f5usoleku Di St\u00e9fano \u00fcleminekuks Madriidi kuninglikku klubisse. Hispaania kahe suurklubi v\u00e4gikaikavedu geniaalse argentiinlase endale saamise nimel l\u00e4ks koguni nii \u00e4gedaks, et selle silumiseks l\u00e4ks tarvis nii FIFA kui ka Hispaania valitsuse vahendajaabi.<\/span><\/p>\n

Viimaks s\u00fcndis t\u00f5eliselt saalomonlik otsus: Di St\u00e9fano siirdubki Hispaaniasse, kuid m\u00e4ngib seal esimese nelja aasta jooksul m\u00f5lema mainitud suurklubi eest vaheldumisi: \u00fcks hooaeg \u00fche eest, j\u00e4rgmine hooaeg teise eest.<\/span><\/p>\n

K\u00f5igepealt pidi Blond Nool m\u00e4ngima \u201eReali\u201d eest (hooajal 1953\/54). Ta m\u00e4ng Madriidi klubis oli alguses aga nii kahvatu, et FB Barcelona otsustas temast loobuda ja m\u00fc\u00fcs nelja miljoni peseeta eest oma ostu\u00f5iguse-osa \u201eRealile\u201d. Kas tegemist oli \u201eReali\u201d ja Di St\u00e9fano mingi salakokkuleppega v\u00f5i mitte, on lahtine. Argentiina r\u00fcndet\u00e4he tavalisest kahvatuma m\u00e4ngu v\u00f5is olla tinginud ka seitsmekuuline sunnitud v\u00f5istluspaus \u2013 1953. aasta veebruarist septembrini.<\/span><\/p>\n

Veebruaris Venetsueela pealinnas Caracases peetud rahvusvahelisel turniiril \u201eV\u00e4ike maailma karikas\u201d oli Di St\u00e9fano veel hiilgevormis. Nagu ta klubikaaslasedki. \u201eMillonarios\u201d v\u00f5itis nelja klubi osav\u00f5tul peetud kaheringilise v\u00f5istluse \u00fcliv\u00f5imsalt: kuuest m\u00e4ngust viis v\u00f5itu, \u00fcksainus viik, 11 punkti, v\u00e4ravate vahe 22:3. Sealhulgas Di St\u00e9fano eelmist koduklubi (\u201eRiver Plate\u201d-i) v\u00f5ideti 5:1 (temalt endalt kaks v\u00e4ravat), p\u00e4rastist koduklubi (Barcelona \u201eEspanyoli\u201d) aga koguni 6:0. 19. veebruaril 1953 Viini \u201eRapidi\u201d \u00fcle saavutatud v\u00f5idum\u00e4ngus l\u00f5i Blond Nool kaks v\u00e4ravat.<\/span><\/p>\n

J\u00e4rgmise ametliku m\u00e4ngu sai argentiinlane pidada alles 23. septembril 1953, kui \u201eReal\u201d kohtus Prantsuse klubiga FC Nancy. Hispaania suurklubi k\u00fcll kaotas 2:4, kuid Di St\u00e9fano l\u00f5i ikkagi v\u00e4rava.<\/span><\/p>\n

Neli p\u00e4eva hiljem m\u00e4ngis Di St\u00e9fano esimest korda Hispaania meistriv\u00f5istlustel, vastaseks Santanderi klubi \u201eRacing\u201d. Di St\u00e9fanolt taas v\u00e4rav.<\/span><\/p>\n

25. oktoobril 1953 l\u00e4ksid vastamisi \u201eReal\u201d ja FC Barcelona. K\u00f5igest m\u00f5ni tund p\u00e4rast seda, kui viimane oli m\u00fc\u00fcnud Di St\u00e9fano asjus oma ostu\u00f5iguse-osa esimesele. Madriidi klubi saavutas hiilgava v\u00f5idu 5:0. Di St\u00e9fano toetas seda kahe v\u00e4ravaga.<\/span><\/p>\n

Hooaja l\u00f5puks tuligi \u201eReal\u201d Hispaania meistriks (p\u00e4rast 21-aastast vaheaega!), seikluslikul viisil Kolumbia kaudu Hispaaniasse j\u00f5udnud Blond Nool oli aga meistrisarja parim v\u00e4ravak\u00fctt (28-s m\u00e4ngus 27 v\u00e4ravat). (Kas Kataloonia suurklubi omanikud ja poolehoidjad oma rutakat otsust loobuda \u201ekahvatult m\u00e4ngivast argentiinlasest\u201d kahetsesid v\u00f5i mitte, v\u00f5ib iga\u00fcks juba ise arvata…)<\/span><\/p>\n

Sellega algaski edulugu, mis tegi Alfredo Di St\u00e9fanost 20. sajandi \u00fche parema ning Hispaania k\u00f5igi aegade parima jalgpalluri. Ta v\u00f5idetud tiitlid ja muud auhinnad \u2013 algul m\u00e4ngijana, seej\u00e4rel ka treenerina \u2013 on aga nii arvukad, et nende loetelu n\u00f5uaks lausa eraldi kirjutist.<\/span><\/p>\n

Esmat\u00e4htis on praegu aga muu. Nimelt t\u00f5demus, et kui seikluste- ja vintsutusteaeg elus \u00fcle elada, siis algab kord v\u00e4ltimatult ka elu p\u00e4ikeseline ajaj\u00e4rk.<\/span><\/p>\n

Mida on sellest \u00f5ppida Venemaa ja Valgevene jalgpallureil?<\/b><\/span><\/p>\n

Alfredo Di St\u00e9fanoga juhtunu n\u00e4itab selgelt: iga loomuvastane asi l\u00f5peb \u00fckskord, ka Maailma Jalgpalliliidus. Nii, nagu me loo peategelane tuli \u201eKolumbia-puhastustulest\u201d v\u00e4lja varasemast mehisemana ja nii jalgpallialaselt kui ka iseloomult tugevamana, suudavad samasugusena tulla FIFA praegusest, \u00fcle- ja \u00fclipolitiseeritud puhastustulest v\u00e4lja ka Venemaa ja Valgevene jalgpallurid. \u00dcha l\u00e4hemal on aeg, mil nad seda veenvalt n\u00e4itavad k\u00f5igile, kes nende sundeemaloleku \u00fcle on rahulolu v\u00f5i koguni kahjur\u00f5\u00f5mu tundnud.<\/span><\/p>\n

Blond Nool oli oma elu Kolumbia-ajaj\u00e4rgu l\u00f5ppedes 27-aastane. Ja suutis k\u00f5ige k\u00f5rgemal tasemel m\u00e4ngida veel k\u00fcmmekond (!) aastat. Ta l\u00e4inuks maailma jalgpalliajalukku muidugi ka oma elu Argentiina- ja Kolumbia-ajaj\u00e4rgul saavutatugagi, kuid ta elu Hispaania-ajaj\u00e4rgul saavutatu viis ta absoluutsesse maailma tippu.<\/span><\/p>\n

Seega: Venemaa ega Valgevene jalgpallureil pole mingit p\u00f5hjust taga nutta aastaid, mil nad FIFA juhtkonna jonnituuride t\u00f5ttu on pidanud rahvusvahelistelt tiitliv\u00f5istlustelt eemal olema. Teame ju, et mis ei tapa, see teeb tugevamaks.<\/span><\/p>\n

Alfredo Di St\u00e9fano suri juba 2014. aastal, kolm p\u00e4eva p\u00e4rast oma 88-ndat s\u00fcnnip\u00e4eva, ega saa seet\u00f5ttu enam ise Venemaa ja Valgevene jalgpallureid rahustada-lohutada. See-eest ta j\u00e4etud v\u00f5imas s\u00f5num, mida endast kujutab ta Kolumbia-kogemus ja sellele j\u00e4rgnenud hiilgav karj\u00e4\u00e4r, rahustab ja lohutab seda v\u00f5imsamalt. Ja j\u00f5uab kohale ka mulla alt.<\/span><\/p>\n

Elu n\u00e4itab niisiis selgelt: kes j\u00e4\u00e4b rahulikuks ja sihikindlaks, see muutub \u00fcha tugevamaks ja saavutab edu v\u00e4ltimatult, ideoloogiajura ajajatel ja loomuvastasuse pealepressijatel tuleb aga h\u00e4biga taanduda.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mida on 20. sajandi jalgpalli suurkujul Alfredo Di St\u00e9fanol tosin aastat p\u00e4rast surmagi \u00f6elda s\u00fc\u00fctult vintsutusi taluma pidanud jalgpalluritele? \u201eKui ootad kirja, v\u00f5ib tulla see ka mulla alt, kuid \u00e4ra…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":4073,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[112,16],"tags":[],"class_list":["post-4072","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4072","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4072"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4072\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4078,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4072\/revisions\/4078"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4073"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4072"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4072"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4072"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}