{"id":3807,"date":"2026-04-25T20:35:26","date_gmt":"2026-04-25T17:35:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=3807"},"modified":"2026-04-25T20:35:26","modified_gmt":"2026-04-25T17:35:26","slug":"armeenia-genotsiid-puudutab-ka-meid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=3807","title":{"rendered":"Armeenia genotsiid puudutab ka meid"},"content":{"rendered":"<p><span lang=\"ET\">Aprilli eelviimasel n\u00e4dalal meenutatakse enam kui saja aasta eest kunagises Osmani impeeriumis vallandunud v\u00e4givalda armeenia elanikkonna kallal. Armeenlaste genotsiidi ohvriteks langes erinevate allikate andmetel 600 000 \u2013 1,5 miljonit inimest \u2013 naisi, lapsi, vanureid ja mehi. L\u00e4bi aegade on T\u00fcrgi riik genotsiidi eitanud ning vaieldakse ka ohvrite arvu ja p\u00f5hjuste \u00fcle, mis tapatalgud ning pagendamise vallandasid, ent nii nagu pole v\u00f5imalik eitada holokausti ja balti rahvaste k\u00fc\u00fcditamist, ei saa seada kahtluse alla julma ja s\u00fcstemaatilist h\u00e4vitust\u00f6\u00f6d, mis armeenlaste suhtes toime pandi. Siiski pole paljud riigid I maailmas\u00f5ja aegseid v\u00e4givaldseid s\u00fcndmusi senini ametlikult tunnistanud. Toimunut p\u00fc\u00fctakse pisendada, selle vallandamises s\u00fc\u00fcdistada ohvreid endid. Aga eks ole see tuntud muster ka k\u00f5igi teiste inimsusevastaste kuritegude puhul \u2013 maha salata, olematuks vaikida, ohvritest s\u00fc\u00fcdlased teha.<\/span><\/p>\n<p><b><span lang=\"ET\">Millest vaen algas.<\/span><\/b><\/p>\n<p><span lang=\"ET\">Esimese maailmas\u00f5ja eel elas Ottomani impeeriumis, mida t\u00e4nap\u00e4eval tunneme T\u00fcrgi Vabariigina, kaks miljonit armeenlast. Eesk\u00e4tt erinevast usust johtuvalt, polnud t\u00fcrklaste ja armeenia v\u00e4hemuse suhted just roosilised.<\/span><\/p>\n<p><span lang=\"ET\">Kui algas maailmas\u00f5da, asusid paljud armeenlased toetama Saksamaa, Austria-Ungari, T\u00fcrgi ja Bulgaaria liidule vastanduvaid j\u00f5ude. Liikusid ka m\u00f5tted autonoomse Armeenia loomisest. Genotsiidi kahtluse alla panijate p\u00f5hiv\u00e4ide on, et armeenlased alustasid tagalas m\u00e4ssu ning seep\u00e4rast otsustatigi ohtlik v\u00e4hemus repressioonide abil s\u00f5nakuulmisele sundida. Olgu sellega kuidas on, tsiviilelanike kallal v\u00e4givallatsemist ei \u00f5igusta miski.<\/span><\/p>\n<p><span lang=\"ET\">Esmalt algas armeenlaste k\u00fc\u00fcditamine S\u00fc\u00fcria k\u00f5rbesse, seej\u00e4rel f\u00fc\u00fcsiline h\u00e4vitamine. 24. aprilli \u00f6\u00f6sel 1915 surmati Istanbulis armeenia usutegelased ja haritlased. \u00dcle armeenlastega asustatud piirkondade veeres repressioonide laine. Ei halastatud isegi T\u00fcrgi relvaj\u00f5ududes teenivatele armeenlastele, kelle puhul kahtlustati v\u00f5imalikku \u00fclejooksmist.<\/span><\/p>\n<p><span lang=\"ET\">Aastatel 1915\u20131923 v\u00f5is arveteklaarimise ohvriks langeda kuni poolteist miljonit armeenlast. Nende saatust jagasid ka sajad tuhanded s\u00fc\u00fcrlased ja kreeklased. Meds Yeghernis (r\u00e4nk kuritegu ehk suur veresaun) hinge j\u00e4\u00e4nud pagesid riigist ja t\u00e4nap\u00e4eval elab T\u00fcrgis vaid kuni 70 000 armeenlast.<\/span><\/p>\n<p><span lang=\"ET\">Suurbritannia ja Prantsusmaa nimetasid armeenlaste genotsiidi inimsusevastaseks kuriteoks juba 24. mail 1915. Armeenia genotsiidi toimumist tunnistasid hiljem veel Uruguay, Itaalia, Holland, Poola, Belgia, Leedu, \u0160veits, Rootsi, Slovakkia, Kreeka, Kanada, Liibanon, K\u00fcpros, Venezuela, Argentina, T\u0161iili, Vatikan, Boliivia, samuti \u00dcRO Inim\u00f5iguste Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa N\u00f5ukogu ja Kirikute Maailman\u00f5ukogu.<\/span><\/p>\n<p><b><span lang=\"ET\">Eesti abik\u00e4si genotsiidi ohvritele.<\/span><\/b><\/p>\n<p><span lang=\"ET\">Eestil on armeenlaste genotsiidiga eriline side. Nii nagu Oskar Schindler ja teised suure s\u00fcdamega inimesed p\u00e4\u00e4stsid juute holokaustist m\u00fcrgitatud Euroopas, leidus ka Osmani impeeriumi aladel helgeid hingi, kes armeenia kogukonnale appi tulid. \u00dcks tuntumaid nende seas oli Haapsalus s\u00fcndinud Hanna Hedwig B\u00fcll. See kristlik misjon\u00e4r p\u00e4\u00e4stis genotsiidiaastatel tuhandeid armeenia lapsi. B\u00fclli s\u00fcnnimajale Haapsalus paigaldas Armeenia Eesti Kultuuriselts m\u00e4lestustahvli, m\u00f5ne aasta eest aga avati Promenaadil tema auks armeenia ristikivi hat\u0161kar.<\/span><\/p>\n<p><b><span lang=\"ET\">\u00d5ppigem ajaloost, ent elagem olevikule.<\/span><\/b><\/p>\n<p><span lang=\"ET\">\u00dclekohus ja kurjus on n\u00e4htavasti igavesed, sest ikka t\u00f5stavad kusagil pead need, kes arvavad, et v\u00f5ivad otsustada tervete inimgruppide v\u00f5i rahvaste saatuse \u00fcle. Vastukaaluks sellele tuleb meil p\u00e4ev-p\u00e4eva k\u00f5rval otsida endas inimest, leida s\u00fcdametarkust ja tahet m\u00e4rgata. Vaid nii suudame takistada kurjusel v\u00f5imu haaramast. Eriti p\u00e4evakohane on see n\u00fc\u00fcd, aprillis, meenutades koos armeenlastega nende raskeid aegu, nii nagu meenutasime m\u00e4rtsis neid, keda viidi \u00fclekohtuselt siit kodusest Eestist.<\/span><\/p>\n<p><span lang=\"ET\">Ajalugu on selleks, et \u00f5ppida. Langetagem pea genotsiidis elu kaotanute m\u00e4lestuseks, et leida selles hetkes meid \u00fchendav lootus ja usk inimv\u00e4\u00e4rsesse homsesse.<\/span><\/p>\n<div><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aprilli eelviimasel n\u00e4dalal meenutatakse enam kui saja aasta eest kunagises Osmani impeeriumis vallandunud v\u00e4givalda armeenia elanikkonna kallal. Armeenlaste genotsiidi ohvriteks langes erinevate allikate andmetel 600 000 \u2013 1,5 miljonit inimest&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":3135,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-3807","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3807","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3807"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3807\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3808,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3807\/revisions\/3808"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3135"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3807"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3807"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3807"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}