{"id":3728,"date":"2026-04-10T20:27:36","date_gmt":"2026-04-10T17:27:36","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=3728"},"modified":"2026-04-10T20:27:36","modified_gmt":"2026-04-10T17:27:36","slug":"energiakriis-aastal-2026","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=3728","title":{"rendered":"Energiakriis (?) aastal 2026"},"content":{"rendered":"

M\u00f5ttek\u00e4ik liberaalide n\u00e4ilistest lahendustest praegusele Euroopa energiakriisile ja nende tegelikest lahendustest.<\/b><\/span><\/p>\n

Istv\u00e1n Kapit\u00e1ny<\/b><\/span>, kes oli \u201eShelli\u201d asepresident ja nimetab end \u00fcleolevalt Ungari <\/span>Jocky Ewing<\/b><\/span>iks, on erakonna TISZA energia- ja majandusekspert ning v\u00f5imalik ministrikandidaat selleks puhuks, kui TISZA peaks valitsuse moodustama.<\/span><\/span><\/p>\n

Tema s\u00f5nul peaks riik majandusest taanduma, sest riigi sekkumine moonutavat turgu. Nojah, kui majandusse sekkub rahvusvaheline suurkapital, siis pole see probleem, vaid on \u00f5ige suhtumine. See ei moonuta turgu. Justkui turg toimiks mingi loodusseaduse j\u00e4rgi ning rahvusvahelise suurkapitali otsused turgu ei m\u00f5jutakski. Huvitav loogika. See on t\u00fc\u00fcpiline n\u00e4ide topeltstandarditest. Selline on liberaalse poliitika arusaam demokraatiast.<\/span><\/p>\n

Istv\u00e1n Kapit\u00e1ny arvab: \u201eRiigi toimimist tuleb lihtsustada, vaja on palju v\u00e4hem sekkumist, palju v\u00e4hem erimakse, palju v\u00e4hem hinna \u00fclempiire, vaheltkasu \u00fclempiire.\u201d<\/span><\/p>\n

Erimakse kasutatakse elanikkonnale gaasi ja elektri soodushindade pakkumiseks. Ligikaudu 1800 kuupmeetrit gaasi m\u00fc\u00fcakse madalama hinnaga \u2013 sellest piisab kahetoalise korteri k\u00fctmiseks paneelmajas l\u00e4bi talve. Ka pere maksusoodustus kaetakse osaliselt sellest, rahvusvaheliste suurettev\u00f5tete maksustamise kaudu saadud rahast. Ka muud sotsiaaltoetused kaetakse rahvusvaheliste suurettev\u00f5tete maksustamisega saadud rahast. See rahvusvahelistelt suurettev\u00f5tetelt erimaksuna v\u00f5etud maks moodustas viimase 15 aasta jooksul ligikaudu 15 tuhat miljardit forinti. Seda summat tahakski rahvusvaheline suurkapital tagasi saada.<\/span><\/p>\n

Energiaturu mitmekesistamine \u2013 aga kuidas?<\/b><\/span><\/p>\n

Liberaalid \u00fctlevad ka \u2013 v\u00e4ga \u00f5igesti \u2013, et energiaturgu tuleb mitmekesistada, see t\u00e4hendab, et energiat tuleb hankida v\u00f5imalikult paljudest kohtadest. Vastupidiselt sellele jutule, nad tahavad Ungarit ja kogu Euroopat lahti \u00fchendada k\u00f5ige stabiilsemast varustusallikast \u2013 Venemaast. Kas te t\u00f5esti arvate, et see teenib mitmekesistamise huve? Kui saaksime energiat varasemast v\u00e4hematest kohtadest, siis see ei oleks mitmekesistamine, vaid vastupidi \u2013 see oleks varustusallikate valiku ahendamine. Ungari ja Slovakkia ostuv\u00f5imalused aheneks kas v\u00f5i ainu\u00fcksi seet\u00f5ttu, et meil pole ligip\u00e4\u00e4su merele ega oma sadamat.<\/span><\/p>\n

Venemaalt tuleb naftajuhe \u201eS\u00f5prus\u201d, mis on suure l\u00e4bilaskev\u00f5imega, ja Horvaatiast tuleb naftajuhe \u201eAadria\u201d, millel pole piisavalt v\u00f5imsust Ungari ja Slovakkia varustamiseks. Seet\u00f5ttu ei oleks nafta tarnimine torujuhtme kaudu v\u00f5imalik, kui \u201eS\u00f5pruse\u201d naftajuhtme tegevus l\u00f5petataks, kuna torujuhtme \u201eAadria\u201d v\u00f5imsusest ei piisa meie vajaduste rahuldamiseks.<\/span><\/p>\n

Teine probleem on see, et horvaadid on torujuhtme \u201eAadria\u201d transiiditasu kolmekordistanud. Ja Ukraina on \u201eS\u00f5pruse\u201d naftajuhtme sulgenud ning me pole sealt juba rohkem kui kuu aega naftat saanud. Ukrainlased tahavad Ungaris valitsusevahetust ja loodavad, et uus Ungari valitsus toetab Ukraina juhtkonda. \u00d6eldakse, et neil, kellel on sugulasi ja s\u00f5pru, pole vaenlasi vajagi. \u00d5nneks tuleb gaas torujuhtme kaudu meile l\u00e4bi T\u00fcrgi ja Serbia. Kuid t\u00e4navuste lihav\u00f5ttep\u00fchade ajal leiti Serbias Ungari piiri l\u00e4hedalt sellegi gaasijuhtme k\u00f5rvalt l\u00f5hkeaineid ja kaugjuhtimisseadmeid.<\/span><\/p>\n

\u201eOskuslikult tekitatud\u201c Euroopa energiakriisist<\/b><\/span><\/span><\/p>\n

Euroopa on endale \u201eoskuslikult\u201c tekitanud energiakriisi. See saab olla ainult rahandusliku s\u00fcvariigi huvides, kindlasti mitte Euroopa rahvaste huvides. Maailma majandusest tahetakse uuesti raha v\u00e4lja pigistada. Seni on ajaloos seda saavutatud iga 60\u201370 aasta tagant suure s\u00f5ja tekitamisega, millest rahanduslik s\u00fcvariik on relvade tarnimise ja hiljem \u00fclesehitust\u00f6\u00f6 n\u00e4ol kasu l\u00f5iganud. T\u00e4nap\u00e4eval ei ole enam v\u00f5imalik tahtlikult esile kutsuda maailmas\u00f5da, sest esilekutsujad riskiks tuumas\u00f5jaga \u2013 nad lihtsalt ei julge seda ette v\u00f5tta. Selle asemel tekitavad piirkondlikke relvakonflikte ja \u2013 neid konflikte ettek\u00e4\u00e4ndeks tuues \u2013 lasevad poliitikasse sokutatud omainimestel v\u00f5i \u00e4raostetud poliitikutel h\u00e4\u00e4letada igasuguste m\u00f5ttetute kokkuhoiumeetmete poolt.<\/span><\/p>\n

Praegune Euroopa Liidu juhtkond tahab Ukrainat liidu liikmeks v\u00f5tta, et s\u00e4ilitada uute, Ukraina eurosaadikute abil oma enamus Euroopa Parlamendis. EL-i juhid on suutelised Euroopa \u00e4ra rikkuma, et aga ise iga hinna eest v\u00f5imul p\u00fcsida.<\/span><\/p>\n

Kui neid ei \u00f5nnestu peagi v\u00e4lja vahetada, siis nad h\u00e4vitavad Euroopa. Peame tegutsema nii kiiresti kui v\u00f5imalik!<\/span><\/p>\n

Lajos Orosz<\/b><\/span><\/p>\n

Ungari keelest t\u00f5lkinud T\u00f5nu Kalvet.<\/i><\/span><\/p>\n

\u00a9 T\u00f5nu Kalvet<\/span><\/span><\/em><\/span><\/p>\n

Autor on konservatiivne Ungari poliitikavaatleja.<\/i><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

M\u00f5ttek\u00e4ik liberaalide n\u00e4ilistest lahendustest praegusele Euroopa energiakriisile ja nende tegelikest lahendustest. Istv\u00e1n Kapit\u00e1ny, kes oli \u201eShelli\u201d asepresident ja nimetab end \u00fcleolevalt Ungari Jocky Ewingiks, on erakonna TISZA energia- ja majandusekspert…<\/p>\n","protected":false},"author":16,"featured_media":3729,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-3728","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3728","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/16"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3728"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3728\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3730,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3728\/revisions\/3730"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3729"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3728"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3728"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3728"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}