{"id":3558,"date":"2026-02-28T19:57:09","date_gmt":"2026-02-28T17:57:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=3558"},"modified":"2026-02-28T19:57:09","modified_gmt":"2026-02-28T17:57:09","slug":"inimese-vaim-5-osa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=3558","title":{"rendered":"INIMESE VAIM 5 OSA."},"content":{"rendered":"

INIMESTE BIOLOOGILINE INFOS\u00dcSTEEM<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong>Mis toimub inimese peas olevas mustas kastis<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong>Peat\u00fckk 5<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong>MAAILMA PARANDAMISEST<\/p>\n

Maailma parandamise all m\u00f5eldakse inim\u00fchiskonna suurte probleemide lahendamist. \u00dcks osa neist probleemidest asub materiaalses sf\u00e4\u00e4ris, need on looduskeskkonnas toimetuleku\u00a0 probleemid. Teine osa on inimeste vaheliste suhete probleemid.<\/p>\n

Materiaalses sf\u00e4\u00e4ris on tehnika progress olnud tohutu. Inimene on astunud oma jalaga Kuu pinnale. Inimestel on taskus mobiiltelefonid, mille \u00fcheks osaks on v\u00f5imas elektronarvuti.<\/p>\n

Inimeste vaheliste suhete osas aga tohutut edenemist ei ole. Mis on hea ja mis on halb, see on ikka veel liiga tihti segane. Mis meeldib \u00fchele see ei meeldi teisele. Kokkuleppeid ei osata tihti leida. S\u00f5jad kestavad edasi. Maailmakorra suhtes on inimesed valdavalt rahulolematud.<\/p>\n

Tuleb siiski m\u00e4rkida, et tehnika progressi edenemiseks peavad inimeste vahelised suhted m\u00f5nel pool ka piisavalt head olema. Olukord inimsuhete vallas on maailma eri piirkondades v\u00e4ga erinev. Sealjuures \u00fche piirkonna probleemid kanduvad aga \u00fcle teise piirkonda ja segadust on igal pool.<\/p>\n

Ei saa m\u00e4rkimata j\u00e4tta ka seda, et s\u00f5jalise agressiooni all olevatel territooriumitel on inimeste olukord katastroofiliselt halb. N\u00e4iteks Ukrainas.<\/p>\n

M\u00f5tteid olukorra parandamiseks on esitatud tohutult, kuid selgust toovat kullasoont pole leitud.\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/em><\/p>\n

Inimesi h\u00e4irivad probleemid on erinevad<\/em><\/p>\n

Inimesed kardavad s\u00f5du. S\u00f5jad rahvaste vahel on igivana ja suur lahenduseta probleem.<\/p>\n

Teine vana ja suur probleem on eba\u00f5iglus. Sellega on v\u00f5ideldud. Karl Marx l\u00f5i kommunistliku \u00fchiskonna teooria selleks, et eba\u00f5iglus kaotada. Kuid Marxi teooria praktikasse viimine pole andnud soovitud tulemusi.<\/p>\n

Kuid marksismi tekkega kerkis esile veel tervet maailma haarav ideoloogiate konflikt. See oli peale teist maailmas\u00f5da, kui oli niinimetatud k\u00fclm s\u00f5da, kus \u00fchel pool oli sotsialismileer eesotsas N\u00f5ukogude Liiduga ja teisel pool traditsioonilise turumajandusega riigid eesotsas USA-ga.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on esile kerkinud veel ka riigi sisesed suhtlemisprobleemid, mis tekitavad rahutusi ja v\u00e4givalda ning mis viivad kodanike vara h\u00e4vitamiseni ja inimeste surmani. Seaduskuulekad kodanikud k\u00fcsivad: “Miks sellised asjad juhtuvad?” “Miks inimesed on nii v\u00e4givaldsed?” “Mis on t\u00e4nap\u00e4eva noortega valesti?”<\/p>\n

Maailma parandamine v\u00e4givaldsel teel pole andnud tulemusi<\/em><\/p>\n

Igivana arvamus on, et kord tuleb j\u00f5uga maksma panna. J\u00f5uga on alati korrale kutsutud korrarikkujaid \u00fchiskonna sees.<\/p>\n

Kuid mis \u00fche \u00fchiskonna sees on kord, seda nimetatakse teises \u00fchiskonnas tihti korralageduseks. Kord t\u00e4hendab \u00fchiskonnas valitsevaid k\u00e4itumisreegleid. Need reeglid on inimestele sisendatud kollektiivse alateadvuse poolt ja inimesed alluvad neile. Kui v\u00e4ljastpoolt tulijad n\u00f5uavad nende reeglite muutmist, siis inimesed ei saa seda teha, sest nad on oma kollektiivse alateadvuse diktaadi all.<\/p>\n

Maailmas on palju erinevaid rahvaid. Igal rahval on oma kollektiivne alateadvus. Korra loomiseks \u00fchiskondade vahel on vaja muuta kollektiivseid alateadvusi. Inimest v\u00f5ib j\u00f5uga sundida, kuid kollektiivset alateadvust j\u00f5uga sundida ei saa. Korra loomine \u00fchiskonna sees ja korra loomine \u00fchiskondade vahel n\u00f5uab kardinaalselt erinevaid meetodeid.<\/strong><\/p>\n

Sellest pole aga aru saadud. Ikka minnakse s\u00f5jalise j\u00f5uga teisele \u00fchiskonnale kallale ja usutakse, et nii saab korda luua. Maailma mastaabis kutsub see esile aga korra halvenemise. See ei ole maailma parandamise tee.<\/p>\n

S\u00f5dade alustajad aga on alati oma tegevust p\u00f5hjendanud vajadusega maailma parandada. Venemaa president on korduvalt \u00f6elnud seda, et Ukraina natsionalistid on kogu maailmale ohtlikud ja need on vaja h\u00e4vitada. See pidavat muutma maailma paremaks. Samas tahab ta endise Venemaa impeeriumi taastada ja koos sellega ka Ukraina valitsejaks saada. Tema arvates oleks ka see maailma parandamine.<\/p>\n

Tegelikult on Ukraina s\u00f5da ainult katse ukrainlastele oma t\u00f5ekspidamisi\u00a0 peale suruda. S\u00f5jaga p\u00fc\u00fctakse Ukraina rahvast orjastada. Orjastamist\u00a0\u00a0 nimetatakse k\u00fcll tsiviliseerimiseks v\u00f5i denatsifitseerimiseks v\u00f5i millekski muuks progressiivseks, kuid see on ainult enese eba\u00f5iglase tegevuse \u00f5igustamine.<\/p>\n

Ka keskajal peetud ristis\u00f5jad olid katsed maailma parandada v\u00e4givaldsel teel. Muinaseestlased olid Eestimaal peremehed olnud umbes 1500 aastat, kui olukord muutuma hakkas. Peale Rooma orjariigi lagunemist levis Euroopas ristiusk. Aastal 1193 kuulutas paavst Colestinus III v\u00e4lja ristis\u00f5ja Ida-Euroopa paganate vastu. Ristis\u00f5ja pidamiseks rajati 1202. aastal Riia l\u00e4hedale M\u00f5\u00f5gavendade ordu.<\/p>\n

Ristitud paganad muutusid m\u00f5\u00f5gavendade silmis inimesteks ja neid ei tohtinud enam ilma p\u00f5hjuseta tappa. Ristimist sunniti peale hullumeelse julmusega. Eestlased ei lasknud end vabatahtlikult ristida. S\u00f5jaga tulijate vastu astus see maakond, kuhu sisse tungiti. 1227. aastal alistas M\u00f5\u00f5gavendade ordu v\u00e4gi eestlaste viimase vastupanu Muhu linnuses.<\/p>\n

Alistatud eestlased pidid kord aastas vastu tahtmist kirikus missal ja armulaual k\u00e4ima. Samal ajal j\u00e4tkasid nad salaja hiies k\u00e4imist. Ristimist pesti maha. Surma \u00e4hvardusel peale sunnitud v\u00f5\u00f5rast usku ei ole mitte keegi mitte kusagil omaks v\u00f5tnud. Seda ei teinud ka eestlased ja seda ei saagi teha.<\/p>\n

Tegelik ristiusu omaks v\u00f5tmine algas peale seda, kui rootslased 1632. aastal rajasid Tartu \u00dclikooli ja seal hakati ette valmistama eesti keelt valdavaid k\u00f5rgharidusega kiriku\u00f5petajaid. See andis tulemusi 100 aasta p\u00e4rast. 18. sajandil sai Eestist kristlik maa.<\/p>\n

\u00dcleminek maausult kristlusele v\u00f5ttis aega umbes 500 aastat, sest m\u00f5\u00f5gamehed oli vaja asendada jumala sulastega kirikus. J\u00f5uga ei saa rahva vaimu muuta nii nagu kirvega ei saa kurge p\u00fc\u00fcda.<\/p>\n

T\u00f5en\u00e4oliselt oli eestlastel olnud kokkupuuteid ristiusuga juba enne saksa ristir\u00fc\u00fctlite saabumist. L\u00e4\u00e4nemaal oleva Ridala kiriku portaal ei p\u00e4rine mitte Saksamaalt vaid Prantsusmaalt. Kristluse hiilgeaeg oli Prantsusmaal varem kui Saksamaal. Sellep\u00e4rast v\u00f5ib arvata, et Ridala kirik oli siis juba olemas, kui raudr\u00fc\u00fcdes ristir\u00fc\u00fctlid tulid eestlasi vallutama.<\/p>\n

Arvata v\u00f5ib, et sakslastele ei olnud t\u00e4htis mitte kristluse levitamine vaid eestlaste alistamine.<\/p>\n

Elu saksa v\u00f5imu all ei muutnud eestlasi aga 700 aasta jooksul saksameelseteks. Sakslaste v\u00f5im l\u00f5ppes sellega, et 1918. aastal ajasid eestlased oma 100 tuhande mehelise s\u00f5jalise j\u00f5uga baltisaksa v\u00f5imumehed Eestist v\u00e4lja ja aitasid seda teha ka naabritel L\u00e4tis.<\/p>\n

Kaasaegsed pretendendid maailma valitseja kohale\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em>Valitseb \u00fcldine arvamus, et maailm ei liigu \u00f5iges suunas. Kuid uuendusi tahetakse ikka teha vanas vaimus.<\/p>\n

Arvatakse, et korra loomiseks\u00a0 tuleb tervet maailma ise valitsema hakata, v\u00e4hemalt kehtestada igal pool oma ideoloogia. Soovijaid maailma valitsema hakata on mitmeid ja meetodeid on erinevaid.<\/p>\n

Ameerika \u00dchendriigid muudavad erinevate riikide valitsusi \u00fcle terve maailma omale meelep\u00e4raseks s\u00f5jalise j\u00f5u abil. Nad nimetavad seda demokraatia edendamiseks.<\/p>\n

Ka Hiina Rahvavabariik on seadnud eesm\u00e4rgiks muuta maailm omale meelep\u00e4raseks. Kuid nad p\u00fc\u00fcavad seda teha majanduse arendamisega teistes riikides. Nad tegutsevad vaikselt ja m\u00e4rkamatult, mitte ameeriklaste moodi.<\/p>\n

Kolmandaks tuleks nimetada Venemaa valitsejaid, kes unistavad sellise Vene Maailma loomisest, kus\u00a0 k\u00f5ik oleks nende kontrolli all.<\/p>\n

Neljandaks tuleks nimetada Euroopa Liitu, kes p\u00fc\u00fcab levitada liberaalset ideoloogiat \u00fcle terve maailma.<\/p>\n

Need suured pretendendid on maailma olukorra parandamise suhtes aga nii erinevatel seisukohtadel, et kokkuleppele j\u00f5udmist eriti ei loodetagi. Kardetakse kolmanda maailmas\u00f5ja puhkemist.<\/p>\n

Tekib \u00f5igustatud k\u00fcsimus, mis kasu sellistest maailma parandajatest on. Tahaks h\u00fc\u00fcda: \u201eP\u00e4\u00e4stke maailm maailma parandajate k\u00e4est!\u201d<\/p>\n

See aga t\u00e4hendaks, et j\u00e4\u00e4gu k\u00f5ik nii nagu on. Kuid k\u00f5ik pole ju h\u00e4sti. Kus on v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s?<\/p>\n

Kollektiivsete alateadvuste korrigeerimine<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em>Arvatakse, et s\u00f5jad on p\u00f5hjustatud inimloomusest ja selle p\u00e4rast ei ole v\u00f5imalik neid v\u00e4ltida. See on aga eksiarvamus. Tegelikult on s\u00f5jad p\u00f5hjustatud konflikti osapoolte kollektiivsetes alateadvustes olevate seisukohtade erinevustest. S\u00f5jad on kollektiivsete alateadvuste vahel.<\/p>\n

Erinevusi kollektiivsetes alateadvustes olevates seisukohtades ei ole v\u00f5imalik l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus peetavatel jutuajamistel k\u00f5rvaldada. Ainult jutt ei m\u00f5juta kollektiivset alateadvust.<\/p>\n

Kokkuleppe saavutamiseks tuleb kasutada selliseid meetodeid, mis m\u00f5jutavad kollektiivset alateadvust.<\/p>\n

Kollektiivset alateadvust on suutnud positiivses suunas m\u00f5jutada Kong Fuzi, Buddha, Jesus Christ, prohvet Muhammad, Dalai-laama ja teised eriliste v\u00f5imetega inimesed. Seda siiski mitte otseselt vaid vahendajate ehk j\u00fcngrite kaudu. Need suurkujud on v\u00e4lja m\u00f5elnud originaalseid m\u00f5tteid, mis omal ajal parandasid inimeste vahelisi suhteid.<\/p>\n

Arvata v\u00f5ib, et neile ei m\u00f5junud vigaste arusaamadega kollektiivse alateadvuse diktaat nii tugevalt kui normaalsetele inimestele. Nad olid v\u00f5imelised \u00fchiskonna vigu m\u00e4rkama. Normaalsed inimesed aga seda ei suuda, sest kollektiivse alateadvuse diktaat segab neid.<\/p>\n

Samas pidi nende suurmeeste m\u00f5tlemise m\u00f5ju kaasinimestele olema tavalisest suurem. Selliseid suurkujusid praegusel ajal pole eriti m\u00e4rgata.<\/p>\n

Kaasaegset \u00fchiskonda parandavate m\u00f5tete saamiseks ja nende m\u00f5tete viimiseks kollektiivsetesse alateadvustesse tuleb minna m\u00f6\u00f6da teist teed.<\/p>\n

Inimestevaheliste suhete parandamise juhiste kogumine<\/em><\/p>\n

Need juhised on vaja erinevatelt autoritelt kildude kaupa kokku korjata. Sellist t\u00f6\u00f6d on juba omaalgatuslikult tehtud.<\/p>\n

Me saame ennast hoida ja kaitsta eluviiside ja vaadete eest, mis meie hinge ja vaimu saastavad. Sest meie esmane kohus siin maailmas on ennast inimestena alles hoida, kirjutab Malle P\u00e4rn Eesti uudisteportaalis Objektiiv.<\/em><\/p>\n

\u201eOlen kunagi kusagilt kopeerinud allj\u00e4rgneva teksti. Palun vabandust, et ma ei oska anda selle originaalile viidet.<\/em><\/p>\n

R\u00e4\u00e4gitakse, et 1855. aastal kirjutas tulevane Ameerika president Abraham Lincoln oma poja kooli direktorile j\u00e4rgmise kirja:<\/em><\/p>\n

\u201eMa m\u00f5istan, et ta saab teada, et mitte k\u00f5ik inimesed pole \u00f5iglased ega siirad. Aga \u00f5petage talle, et alati on lisaks n\u00e4rukaeltele olemas t\u00f5elised kangelased ja et egoistlike poliitikute k\u00f5rval on olemas ka ustavad liidrid.<\/em><\/p>\n

\u00d5petage talle, et kui on olemas vaenlased, siis leiduvad ka s\u00f5brad.<\/em><\/p>\n

Kui suudate, \u00f5petage talle ka seda, et iga iseteenitud dollar on palju hinnalisem kui viis leitud dollarit. \u00d5petage talle oskust kaotada ja nautida v\u00f5ite. Kui suudate, veenge teda mitte kasutama v\u00f5ltsemotsioone ja \u00f5petage talle vaikse naeru saladust.<\/em><\/p>\n

Kui suudate, \u00f5petage teda huvituma raamatutest. Samuti andke talle vaba aega, et tal oleks aega m\u00f5tiskleda igaveste saladuste \u00fcle: lindudest taevalaotuses, mesilastest p\u00e4iksekiirtes ja lilledest rohelisel aasal.<\/em><\/p>\n

\u00d5petage koolis talle, et palju auv\u00e4\u00e4rsem on olla vahel ebaedukas kui petta. \u00d5petage teda uskuma oma ideedesse isegi siis, kui k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad talle, et ta eksib. \u00d5petage teda olema pehme pehmete inimestega ja tugev julmadega.<\/em><\/p>\n

P\u00fc\u00fcdke anda minu pojale j\u00f5udu mitte j\u00e4rgida karja ka siis, kui k\u00f5ik alluvad karjainstinktile. \u00d5petage teda kuulama k\u00f5iki inimesi, kuid \u00f5petage teda samuti anal\u00fc\u00fcsima k\u00f5ike kuuldut, et ta suudaks valida vaid hea ja kasuliku.<\/em><\/p>\n

Kui suudate, \u00f5petage teda kurb olles naerma ja seda, et pisarates pole midagi h\u00e4biv\u00e4\u00e4rset. \u00d5petage teda naerma k\u00fc\u00fcnikute \u00fcle ja hoiduma liigsest magususest. \u00d5petage teda m\u00fc\u00fcma oma m\u00f5istust ja j\u00f5udu k\u00f5rgema hinna eest, kuid mitte kunagi m\u00fc\u00fcma hinge ja s\u00fcdant.<\/em><\/p>\n

\u00d5petage teda mitte kuulama karjuvat rahvamassi, vaid t\u00f5usma ja v\u00f5itlema, kui ta leiab, et tal on \u00f5igus. K\u00e4ituge temaga pehmelt, kuid ilma liigse \u00f5rnuseta, sest vaid tules karastamisel s\u00fcnnib hea teras. Lubage talle mehisust olla leppimatu ja vapper.<\/em><\/p>\n

Lubage talle suurt usku enesesse, sest siis on tal ka suur usk inimkonda. Seda k\u00f5ike pole lihtne saavutada, kuid p\u00fc\u00fcdke seda teha. Ta on hea, see minu v\u00e4ike poeg.”<\/em><\/p>\n

Meenutan taas kord p\u00fcha Augustinuse s\u00f5nu riikide ja r\u00f6\u00f6vlij\u00f5ukude kohta:<\/em><\/p>\n

\u201eMis muud on riigid lahus \u00f5iglusest kui vaid suured r\u00f6\u00f6vlij\u00f5ugud? Pole ju ka r\u00f6\u00f6vlij\u00f5ugud midagi muud kui v\u00e4ikesed riigid? Ka seal on tegemist inimeste r\u00fchmaga, keda juhitakse \u00fclema meelevallaga, kes on seotud omavahelise lepinguga ning kes jagab kindla kokkuleppe alusel saaki.<\/em><\/p>\n

Kui see kuritegelik moodustis hukkal\u00e4inud inimeste lisandumisel sedav\u00f5rd kasvab, et haarab enda alla paikkondi, rajab asundusi, vallutab linnasid, allutab rahvaid, siis v\u00f5tab ta endale ilma pikemata riigi nime, mida ei anna talle aga ilmselgelt mitte kahanev ahnus, vaid lisanduv karistamatus.<\/em><\/p>\n

Me teeme k\u00f5ik elus oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks mingid teadlikud ja alateadlikud valikud. Usun, et tegeliku valiku hea ja kurja vahel teeb inimene alateadlikult, vastavalt sellele, missugune on tema sisemine v\u00e4\u00e4rtuste skaala ja koosk\u00f5la, eelsoodumus, kasvatus, \u00fchiskondlikud t\u00f5ekspidamised ja traditsioonid.<\/em><\/p>\n

Meie valikud olenevad ka sellest, missugused v\u00e4\u00e4rtused on hinnatud ja missugused pahed on p\u00f5latud selles \u00fchiskonnas, mille liikmed me oleme.<\/em><\/p>\n

Kui \u00f5hk meie \u00fcmber on m\u00fcrgine, siis ei saa me v\u00e4ltida selle m\u00fcrgi sissehingamist. Kui vaimne keskkond meie \u00fcmber on m\u00fcrgine, siis saame me ometi ennast selle m\u00fcrgi eest hoida.\u201d<\/em><\/p>\n

Martin Luther <\/em>on \u00f6elnud: ma ei saa keelata seda, et varesed mu pea kohal tiirutavad, aga ma saan ometi hoolitseda selle eest, et nad mu p\u00e4he pesa ei teeks.<\/em><\/p>\n

Me peame lahtiste silmadega vaatama elu enda \u00fcmber, ja hoiduma nende vaimsete m\u00fcrkide eest, mida meile j\u00e4rjest rohkem peale surutakse. Me saame ennast hoida ja kaitsta eluviiside ja vaadete eest, mis meie hinge ja vaimu saastavad. Sest meie esmane kohus siin maailmas on ennast inimestena alles hoida.<\/em><\/p>\n

Sest inimene on hindamatu v\u00e4\u00e4rtus, Jumala kordumatu looming.<\/em><\/p>\n

Inimene peaks olema hooliv ja tark looduse kuningas, mitte oma elukeskkonna \u00f5gardlik h\u00e4vitaja. Ja mitte oma kaasinimeste alandaja ja m\u00f5nitaja.\u201d<\/em><\/p>\n

Sellise sisuga tekste v\u00f5ib veel leida. Sobivad ka Piibli tekstid, kuid neid on vaja viia t\u00e4nap\u00e4eva inimesele arusaadavale kujule. Kui selliseid tekste koguda, s\u00fcstematiseerida ja optimaalse pikkuseni kokku suruda, siis ongi inimeste vaheliste suhete parandamise juhised olemas. Neid juhiseid v\u00f5iks nimetada 21. sajandi p\u00fchakirjaks ja igal rahval peaks olema oma rahvuskeelne p\u00fchakiri, millel on ka globaalne osa.<\/p>\n

K\u00f5ikide rahvaste p\u00fchakirjade globaalsete osade tekstid peaksid olema sama sisuga, kuid rahvuskeeles. Globaalses osas peaksid olema k\u00f5ikide rahvaste \u00fchised t\u00f5ekspidamised ja v\u00e4\u00e4rtused<\/p>\n

Rahvuslik osa kirjeldab rahvuslikke t\u00f5ekspidamisi ja v\u00e4\u00e4rtusi, mis ei tohi olla aga vastuolus globaalses osas olevate t\u00f5ekspidamiste ja v\u00e4\u00e4rtustega.<\/p>\n

Selliste kaasaegsete p\u00fchakirjade loomine on suur t\u00f6\u00f6. See tuleks aga sellep\u00e4rast \u00e4ra teha, et mitte j\u00e4\u00e4da virisema segaduste p\u00e4rast maailmas ja selleks, et mitte leppida aktiivsus-t\u00e4helepanu h\u00e4iretega inimeste pideva kasvu ja tuumas\u00f5ja ohuga.<\/p>\n

Sellise t\u00f6\u00f6 jaoks on teadmisi usuteadlastel ja \u00f5igusteadlastel. Neid teadmisi tuleks kasutada.<\/p>\n

Inimeste vaheliste suhete parandamise juhiste viimine kollektiivsetesse alateadvustesse<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em>Kollektiivsesse alatedvusse saab m\u00f5tteid viia paljude inimeste s\u00fcnkroonse m\u00f5tlemisega. Sellest on r\u00e4\u00e4kinud Elias Canetti.<\/p>\n

S\u00fcnkroonne m\u00f5tlemine tekib teatris, kus\u00a0 palju inimesi etendust j\u00e4lgib; kirikus, kus palju inimesi koos jutlust kuulab ja kirikulaule laulab; Eesti laulupidudel, kus mitusada inimest koos laulavad ja mitu tuhat inimest seda vaatavad ja kuulavad. S\u00fcnkroonne m\u00f5tlemine saab tekkida ka mujal, kui vastavad tingimused on olemas.<\/p>\n

Ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6 koolitunnis on teadmiste s\u00fcnkroonne sisendamine. Kui \u00fchel \u00f5pilasel on mobiiltelefon lahti ja ta ei kuula \u00f5petajat, siis selle \u00f5pilase infov\u00e4li hakkab segama s\u00fcnkroonset v\u00e4lja, kus on teine info. Ka iga v\u00f5\u00f5ra rahva esindaja klassis tekitab segava infov\u00e4lja. Ka need \u00f5pilased, kelle varem omandatud teadmiste tase ei ole piisav \u00f5petaja jutust aru saamiseks, tekitavad segava infov\u00e4lja.<\/p>\n

S\u00fcnkroonse sisenduse tekitamiseks peavad inimesed ka \u00fcksteise l\u00e4hedal olema. Televiisori vaatajate m\u00f5tted on k\u00fcll s\u00fcnkroonsed, kuid vaatajad istuvad \u00fcksteisest liiga kaugel. Nende infov\u00e4ljad ei liitu piisavalt. Sama probleem on ajakirjanduse, raamatute ja internetiga \u2013 s\u00fcnkroonne sisendus j\u00e4\u00e4b n\u00f5rgaks.<\/p>\n

S\u00fcnkroonse m\u00f5tlemise abil saab \u00fchiskonda nii parandada kui rikkuda. K\u00f5ik s\u00f5ltub sellest, milline info s\u00fcnkroonse m\u00f5tlemise abil kollektiivsesse alateadvusse viiakse.<\/p>\n

S\u00fcnkroonset sisendust v\u00f5ivad hakata kasutama ka pahatahtlikud inimesed. See on v\u00e4ga ohtlik. S\u00fcnkroonse sisenduse tegemine on vaja viia riikliku kontrolli alla. Vanasti oli kirik riigi osa. Prantsuse revolutsiooni k\u00e4igus lahutati kirik riigist. Sellega v\u00f5eti pidurid maha kriminaalse m\u00f5tteviisi arengult. See oli viga.<\/p>\n

Kriminaalset m\u00f5tteviisi on vaja pidurdada ja seda saab teha moraali printsiipide viimisega rahva kollektiivsesse alateadvusse s\u00fcnkroonse sisenduse p\u00f5him\u00f5tet kasutades. Selle t\u00f6\u00f6 organiseerimiseks peaks riigis looma vastava ministeeriumi. Moraali \u00f5pe oleks vaja viia ka kooli tundidesse.<\/p>\n

V\u00f5ib v\u00e4lja m\u00f5elda veel ka m\u00f5ne teise sarnase meetodi, et maailmas korda luua. Kuidas suhtuksid sellisesse tegevusse aga v\u00f5imul olevad valitsejad? Arvatavasti hakkaksid nad kartma. Paljud neist on saanud v\u00f5imule valgust kartvate poolseaduslike v\u00f5tetega. 2000 aastat tagasi hakkasid juudi vaimulikud Jeesus Kristust nii palju kartma, et nad lasid tema Rooma v\u00f5imudel risti l\u00fc\u00fca. Kuid kristluse vaim hakkas levima. Vaimu ei saa risti l\u00fc\u00fca.<\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

INIMESTE BIOLOOGILINE INFOS\u00dcSTEEM \u00a0Mis toimub inimese peas olevas mustas kastis \u00a0Peat\u00fckk 5 \u00a0MAAILMA PARANDAMISEST Maailma parandamise all m\u00f5eldakse inim\u00fchiskonna suurte probleemide lahendamist. \u00dcks osa neist probleemidest asub materiaalses sf\u00e4\u00e4ris, need…<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3448,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-3558","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3558","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3558"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3558\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3559,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3558\/revisions\/3559"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3448"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3558"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3558"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3558"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}