{"id":3540,"date":"2026-02-21T09:49:36","date_gmt":"2026-02-21T07:49:36","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=3540"},"modified":"2026-02-21T09:49:36","modified_gmt":"2026-02-21T07:49:36","slug":"inimese-vaim-4-osa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=3540","title":{"rendered":"INIMESE VAIM 4 OSA."},"content":{"rendered":"

INIMESTE BIOLOOGILINE INFOS\u00dcSTEEM<\/b><\/span><\/p>\n

Mis toimub inimese peas olevas mustas kastis<\/b><\/span><\/p>\n

Peat\u00fckk 4<\/b><\/span><\/p>\n

KOLLEKTIIVSE ALATEADVUSE M\u00d5JU \u00dcHISKONNALE<\/span><\/span><\/p>\n

Inimeste tegevuse j\u00e4lgimine ja suunamine<\/i><\/span><\/p>\n

Toome \u00fche n\u00e4ite kollektiivse alateadvuse tegutsemise kohta. M\u00f5nisada aastat tagasi ei olnud eesti talumajadel korstnaid. Ahju k\u00fctmisel lasti suits tuppa. Koos suitsuga tuli ka soojus. Lisaks sellele muidugi ka suitsuhais ja tahm. <\/span><\/p>\n

Maainimesed teadsid k\u00fcll, et linnades elavate sakslaste majadel on korstnad. Kuid nad pidasid korstnaid veidraks lolluseks, sest korstna kaudu l\u00e4heb soe ju v\u00e4lja. Selline arusaamine p\u00e4rines maarahva kollektiivsest alateadvusest. Maarahvas uskus seda aastasadu.<\/span><\/p>\n

Kuid \u00e4kki hakkasid tekkima maainimesed, kes ehitasid maamajja korstnaga ahju ja arvasid, et nii on parem. Korstnaga majade arv hakkas tasapisi kasvama. M\u00f5nek\u00fcmne aastaga tekkis korstna suhtes kaks erinevat arvamust. <\/span><\/p>\n

Olukorda j\u00e4lgis kollektiivne alateadvus ja kui korstnaga maju oli tekkinud juba umbes 25% majade arvust, siis kollektiivne alateadvus sekkus ja muutis \u00e4ra varem olnud<\/b> \u00fcldlevinud arvamuse<\/b>, et korstnaid pole vaja. V\u00e4ga kiiresti tuli asemele uus arvamus, et korstnaid on vaja. Uusi maju hakati ehitama ainult korstnatega ja vanadele ahjudele hakati korstnaid peale ehitama.<\/span><\/p>\n

Kollektiivse alateadvuse muutus toimubki \u00fcldjuhul nii nagu eelnevas loos. Uuendusi peab olema massiliselt ja need peavad alati k\u00f5ik kasulikud olema. Siis hakkab kollektiivsest alateadvusest inimeste teadvusse j\u00f5udma muutuse vajalikkus. <\/span><\/p>\n

Kui kollektiivsest alateadvusest tulnud info juhtub olema vastuolus inimese enda peas kujunenud arvamusega, siis inimene asendab oma arvamuse kollektiivsest alateadvusest tulnud arvamusega. <\/span><\/p>\n

Kollektiivne alateadvus tegutseb evolutsiooni k\u00e4igus v\u00e4lja kujunenud algoritmide alusel. Kollektiivse alateadvuse sisendinfo kanal on mitmekordselt dubleeritud. \u00dche karja liikme v\u00f5i inimese edukas tegevus ei muuda veel v\u00e4\u00e4rtushinnanguid. Vaja on massilist edukat tegutsemist. Dubleerimine v\u00e4hendab eksliku info sattumist kollektiivsesse alateadvusse. <\/span><\/p>\n

Ohusignaalide sisend ei ole aga dubleeritud. Kui \u00fcks p\u00f5hjap\u00f5der haistab hunti, siis alustab kogu kari momentaalselt p\u00f5genemist. Inimesed k\u00e4ituvad analoogiliselt. Parem karta kui kahetseda.<\/span><\/p>\n

Maailmapildi andmine<\/i><\/span><\/p>\n

\n

Inimene kujutab endast ise\u00f5ppimisv\u00f5imega bioloogilist robotit, kelle tarkvara p\u00f5hiosa on lapsep\u00f5lves rahva kollektiivsest alateadvusest m\u00f6\u00f6da telepaatilisi infolevi kanaleid alla laetud. <\/span><\/p>\n

\u00dchiskond on superorganism. Inimene on selle superorganismi osa. Kollektiivne alateadvus on selle superorganismi infot\u00f6\u00f6tlemise seade ja ka selle valitseja.<\/span><\/p>\n

Kollektiivne alateadvus on v\u00e4lja kujunenud e<\/span>volutsiooni k\u00e4igus <\/span>koos inimeste ja inimeste vaheliste suhete arenguga. Karjana tegutsemine on edukam, kui \u00fcksikult. Kari n\u00e4eb rohkem ja karjal on rohkem kogemusi, kui \u00fcksikindiviidil. Kari vahetab omavahel infot. See toimub <\/span>kahte teed pidi. \u00dcks tee<\/span> on otsene pealtn\u00e4gemine. Teine tee on kollektiivse<\/span> alateadvuse kaudu. Loomade kollektiivset <\/span>k\u00e4itumist<\/span> nimetatakse karjavaimuks.<\/span><\/span><\/p>\n

Ka inimene on karjaloom. <\/span>Kui inimene midagi n\u00e4eb v\u00f5i kuuleb, siis <\/span>otsekohe <\/span>tekib tal tunne <\/span>– see on hea ja see on halb, <\/span>see on tuntud ja see on tundmatu,<\/span> see on kasulik ja see on kasutu, <\/span>see on ohtlik ja see on ohutu. <\/span>See tunne tuleb individuaalsest alateadvusest seal oleva info alusel. Suur osa sellest infost on p\u00e4rit teistelt inimestelt ja inimeseni j\u00f5uab see kollektiivse alateadvuse kaudu.<\/span> <\/span><\/p>\n

Inimesele on <\/span>iga t\u00f6\u00f6 ja tegevuse juures teadmisi vaja.<\/span> Ja kollektiivne alateadvus <\/span>kogub ja s\u00fcstematiseerib neid ning saadab k\u00f5igile oma inimestele.<\/span><\/span><\/p>\n

Inimesele antakse <\/span>teadmiste kompleks ehk<\/span> pilt terve maailma kohta nii, nagu see paljudelt inimestelt saadud info p\u00f5hjal on <\/span>kollektiivses alateadvuses v\u00e4lja <\/span>kujunenud. <\/span>Maailmapildi andmine<\/b><\/span> on kollektiivse alateadvuse \u00fcks \u00fclesanne. <\/span>Kollektiivne alateadvus saadab selle inimesele teadvusev\u00e4liselt. <\/span><\/p>\n

K\u00f5ik need inimesed, kes on olnud Eesti \u00fcldlaulupeo ajal laulukaare all v\u00f5i laulukaare ees rahva hulgas, on tunnetanud kollektiivset alateadvust omal nahal. Neil tekkis seal elu jaatav ja depressioonist vabastav tunne. Kollektiivne alateadvus m\u00f5jutab inimesi emotsioonide abil. Kuid alati ei ole need emotsioonid sugugi meeldivad. <\/span><\/p>\n

Kollektiivsest a<\/b>lateadvusest tulev hinnang annab <\/b>ka inimeste p\u00f5hilised t\u00f5ekspidamised ja <\/b>sotsiaalsed normid<\/b>. Need on teatud grupis v\u00f5i kogukonnas levinud kirjutamata reeglid ja \u00fcldlevinud arusaamad normaalsest k\u00e4itumisest, mida inimesed j\u00e4rgivad. \u00dchises komberuumis on teada, mida \u00fcldiselt heaks kiidetakse, millesse usutakse ja mida ei tohi mitte mingil juhul teha. Nende vastu eksimise korral politseid ei kutsuta vaid karistatakse h\u00e4bistamise, hukkam\u00f5istu v\u00f5i v\u00e4ljanaermisega.<\/span><\/p>\n

M\u00f5ni \u00fchiskond on v\u00e4ga selgelt reglementeeritud, aga m\u00f5nes \u00fchiskonnas palju ettekirjutusi ei ole, sotsiaalsed normid on l\u00f5dvad. Kuid need normid ei saa ka v\u00e4ga l\u00f5dvad olla. Kogukonnal on vajadus kritiseerida \u00fcksiku indiviidi soove ja p\u00fc\u00fcdlusi, kui need kahjustavad kogukonda. <\/span><\/p>\n

Demokraatia on enamuse diktatuur sellise v\u00e4hemuse suhtes, kes on hoolimatu ja pahatahtlik. Demokraatlikesse riikidesse tahetakse tulla sealt, kus demokraatiat ei ole. Sotsiaalsed normid on heaks eluks vajalikud. Ja kollektiivne alateadvus tegeleb nende normide viimisega inimeste teadvusse. See on kollektiivse alateadvuse teine \u00fclesanne.<\/span><\/p>\n

\n

M<\/span>aailmapilt peab olema terviklik<\/span><\/i><\/span><\/p>\n

Inimesel on loomup\u00e4rane hirm tundmatuse ees. Iga p\u00f5\u00f5sa taga v\u00f5ib olla peidus vaenlane. See on igip\u00f5line kogemus. Tundmatuse hirmust vabanemiseks kasutab inimene <\/span>ka<\/span> fantaasiat <\/span>kui teadmist ei \u00f5nnestu hankida.<\/span><\/span><\/p>\n

Inimesed on <\/span>kunagi kartnud<\/span> isegi <\/span>seda, et terve maa v\u00f5ib kuhugi alla kukkuda, kui see millegi peale ei toetu. Piiblis on m\u00fc\u00fct selle kohta, et maad toetavad altpoolt kolm suurt vaala, kes ujuvad maailmameres. Ja kunagi on inimesed seda <\/span>m\u00fc\u00fcti<\/span> uskunud.<\/span><\/span><\/p>\n

K\u00f5ik objektid ja n\u00e4htused, millega inimene sageli kokku puutub, on maailmapildis kirjas, <\/span>sest<\/span> i<\/span>nimene <\/span>tunneb vajadust<\/span> olla k\u00f5iketeadja. Kui juhtutakse aga kohtuma millegi sellisega, mida maailmapildis ei ole, siis antakse sellele nimeks \u00fcleloomulik. <\/span>Ka see rahuldab inimest.<\/span><\/span><\/p>\n

Kuid inmene muutub \u00e4revaks, kui kollektiivsest alateadvusest tulevas pildis on vastur\u00e4\u00e4kivused. <\/span>Vastur\u00e4\u00e4kivustega maailmapilti nimetatakse katkiseks<\/b><\/span>. Katkine maailmapilt hakkab inimesi vaevama. Sellest vaevast \u00fcle saamiseks on vaja <\/span>vastur\u00e4\u00e4kivus k\u00f5rvaldada objektiivsele reaalsusele toetudes v\u00f5i anda <\/span>vastur\u00e4\u00e4kiv<\/span>ustele<\/span> mingi selline uus t\u00f5lgendus, et vastur\u00e4\u00e4kivus<\/span>ed tunduksid loogiliselt p\u00f5hjendutena<\/span>.<\/span><\/span><\/p>\n

Sell<\/span>isest t\u00f5lgendamisest<\/span> kirjutab filosoofiateaduste doktor Nikolai Karpitski, kes elab Ukrainas (<\/span>Venemaa maailmapildi ohud. Ajaleht Postimees, 19. nov. 2025<\/i><\/span>). Karpitski kirjutab, et N\u00f5ukogude Liidu aegse objektiivse reaalsusega vastuolus oleva <\/span>maailmapildi terviklikkus tagati sellega, et m\u00f5eldi v\u00e4lja omap\u00e4rane faktide t\u00f5lgendus.<\/b><\/span> Ettev\u00f5tlust nimetati ekspluateerimiseks, \u00fche partei diktatuuri rahva v\u00f5imuks, tsensuuri s\u00f5navabaduseks ja <\/span>l\u00e4\u00e4nelikku s\u00f5navabadust avaliku arvamusega manipuleerimiseks. <\/span>Katkine maailmapilt lapiti \u00e4ra v\u00e4\u00e4rt\u00f5lgenduste abil.<\/span><\/span><\/p>\n

V\u00e4\u00e4rt\u00f5lgendus on s\u00f5nade esialgse \u00fcldtunnustatud t\u00e4henduse asendamine uue t\u00e4hendusega, mis on vastuolus objektiivse reaalsusega.<\/span><\/span><\/p>\n

Inimesesed uskusid <\/span>neid<\/span> v\u00e4\u00e4r<\/span>t\u00f5lgendus<\/span>i<\/span>, sest \u00fcle piiri L\u00e4\u00e4nemaailma ei saanud <\/span>minna vaatama<\/span>. Objektiivse reaalsuse vaatepunktist oli tegemist valetamisega. Kuid enamus n\u00f5ukogude inimesi elas oma teadmatuses siiski k\u00fcllaltki rahulikult, sest maailmapilt oli \u00e4ra lapitud. <\/span>Sellest, et lappimine oli tehtud pettusega, polnud midagi. Rahva enamus seda ei teadnud.<\/span><\/span><\/p>\n

Kollektiivse alateadvuse poolt loodud maailmapilt ja objektiivne reaalsus ei lange <\/span>t\u00e4ielikult<\/span> kokku<\/span><\/i><\/span><\/p>\n

Kui N\u00f5ukogude Liit lagunes, siis sai minna \u00fcle piiri vaatama, kuidas asjad <\/span>selles L\u00e4\u00e4nemaailmas<\/span> tegelikult on. Kuid see tegelikkus ei meeldinud <\/span>neile <\/span>N<\/span>\u00f5ukogude Liidu aegse<\/span>tele<\/span> v\u00f5imume<\/span>estele, kes<\/span> kaotasid v\u00f5imu. <\/span>V<\/span>ana <\/span>pettusega lapitud pilt<\/span> tundus<\/span> neile kasulikum.<\/span> Inimesed valivad selle maailmapildi, mis tundub neile kasulikum olevat.<\/b><\/span> <\/span><\/p>\n

N\u00f5ukogude aegne eliit <\/span>lappis <\/span>alateadlikult<\/span> maailmapildis tekkinud m\u00f5rad <\/span>oma tarkuse j\u00e4rgi <\/span>\u00e4ra<\/span> ja sotsialismileer hakkas arenema m\u00f6\u00f6da kummalist enneolematud teed, mis ei olnud ei l\u00e4\u00e4nemaailma turumajandus ega ka endine sotsialism.<\/span><\/span><\/p>\n

L\u00e4\u00e4nemaailma inimesed vaatasid seda pealt arusaamatuse ja p\u00f5lgusega. Peale Saksamaa taas\u00fchinemist \u00fctlesid l\u00e4\u00e4nesakslased idasakslaste kohta, et need on ossid, kes j\u00e4\u00e4vadki ossideks <\/span>(Ost t\u00e4hendab ida ja Osten ehk ossid on idainimesed). Seda sellep\u00e4rast, <\/span>idasakslased j\u00e4id oma maailmapildi juurde.<\/span><\/span><\/p>\n

\u00dcldjuhul on inimesele kasulik uskuda siiski seda, mis on koosk\u00f5las objektiivse reaalsusega. Inimeste maailmapilt ja objektiivne reaalsus langevad<\/span>ki<\/span> suuremas osas kokku. Kuid mitte <\/span>k\u00f5ikides detailides<\/span>.<\/span> <\/b>M<\/b><\/span>aailmapil<\/b><\/span>dis on objektiivsele t\u00f5ele vastavad teadmised <\/b><\/span>segi <\/b><\/span>koos v\u00e4ljam\u00f5eldistega.<\/b><\/span> <\/b><\/span><\/p>\n

V\u00e4ljam\u00f5eldised v\u00f5ivad olla sellep\u00e4rast, et nii tundub kasulikum olevat, kuid ka sellep\u00e4rast, et l<\/span>oodus on keerukas. <\/span>I<\/span>nimesed pole suutnud k\u00f5iki loodussaladusi <\/span>veel <\/span>avastada. <\/span>Tervikliku maailmapildi saamiseks on v<\/span>\u00e4ljam\u00f5eldiste kasutamine paratamatu. V<\/span>\u00e4ljam\u00f5eldised <\/span>p\u00fcsivad<\/span> maailmapil<\/span>d<\/span>i<\/span>s<\/span> siis, <\/span>kui vastuolud <\/span>reaalsusega<\/span> otsekohe v\u00e4lja ei paista.<\/span><\/span><\/p>\n

N\u00e4iteks on selge ilma korral n\u00e4ha, et P\u00e4ike t\u00f5useb hommikul. Paistab nii, et Maa seisab paigal ja P\u00e4ike tiirleb \u00fcmber Maa.<\/span> Sellise maailmapildi j\u00e4rgi on inimesed aastatuhandeid edukalt elanud.<\/span><\/span><\/p>\n

Teaduse arenguga aga maailmapilt muutub. N\u00fc\u00fcd usutakse, et P\u00e4ike on paigal. Maa p\u00f6\u00f6rleb \u00fcmber oma telje ja tiirleb \u00fcmber P\u00e4ikese. <\/span><\/span><\/p>\n

Kuid seda, et P\u00e4ike hommikul t\u00f5useb, r\u00e4\u00e4gitakse ikka edasi. P\u00e4ikeset\u00f5us on k\u00e4ibet\u00f5de. Paigal seisvat P\u00e4ikest loetakse objektiivseks t\u00f5eks. <\/span><\/p>\n

E<\/span>rinevused rahvaste ja kogukondade maailmapildis on konfliktide allikas<\/span><\/i><\/span><\/p>\n

Iga inimese t\u00f5e kriteeriumiks on tema isiklik maailmapilt. Oma maailmapildi j\u00e4rgi teeb inimene otsuse, seda ma usun aga seda ma ei usu. Inimene ei ole oma maailmapildis aga v\u00e4ga kindel. Ta teab, et vahel v\u00f5ib ta ka eksida.<\/span><\/span><\/p>\n

Siiski otsib inimene <\/span>selliseid teisi<\/span> inimesi, kes m\u00f5tlevad temaga sarnaselt. Nii tekib sarnaselt m\u00f5tlevate \u201emeiede\u201d seltskond. See seltskond <\/span>on<\/span> juba <\/span>kollektiiv, kes<\/span> usub, et meil on alati \u00f5igus <\/span>ja<\/span> need \u201emittemeied\u201d, kes ei ole meiega n\u00f5us, ek<\/span>s<\/span>ivad.<\/span><\/span><\/p>\n

Eksimatu maailmapildi<\/b><\/span> annab<\/b><\/span> siiski ainult <\/span>inimestest s\u00f5ltumatu objektiivne reaalsus.<\/b><\/span> Sellist maailmapilti pole aga mitte kellelgi. Loodussaladused varjavad sellise maailmapildi \u00e4ra.<\/span><\/span><\/p>\n

K\u00f5igi seltskondade ja rahvaste maailmapildid on v\u00e4ljam\u00f5eldistega lapitud <\/span>selle jaoks<\/span>, et maailmapilt katki<\/span>ne<\/span> ei oleks. Need v\u00e4ljam\u00f5eldised on aga igal rahval ja ka rahva sees olevatel ideoloogiatel ja usuvooludel erinevad. Kasutatakse neid v\u00e4ljam\u00f5eldisi, mis tunduvad kasulikud olevat. Ja seda <\/span>iseenda poolt <\/b><\/span>v\u00e4ljam\u00f5eldistega<\/b><\/span> \u00e4ra lapitud maailmapilti kasutatakse t\u00f5e kriteeriumina.<\/b><\/span><\/span><\/p>\n

Sealjuures ollakse v\u00e4ga sallimatud teistsuguse maailmapildi kandjate suhtes. Nii sallimatud, et alustatakse s\u00f5da ja hakatakse tapma. <\/span>Ei piirduta \u00fctlemisega, et meie arvame teisiti. P\u00fc\u00fctakse t\u00f5estada, et meie oleme nii v\u00e4gevad, et meie s\u00f5na j\u00e4\u00e4b peale. Kellel j\u00f5ud, sellel \u00f5igus.<\/span> See on igivana reaalsus. <\/span><\/span><\/p>\n

Maailma ajalugu on s\u00f5dade ajalugu. S\u00f5ja v\u00f5itjaid imetletakse. R\u00e4\u00e4gitakse Rooma riigi v\u00e4gevusest, kuid j\u00e4etakse r\u00e4\u00e4kimata kannatustest, mida Rooma s\u00f5jardid naaberrahvastele p\u00f5hjustasid. Ristis\u00f5jad ja koloniaals\u00f5jad polnud paremad. Oli v\u00f5imalik tapma minna ja mindigi.<\/span><\/span><\/p>\n

Uus reaalsus on <\/span>see, et \u00e4hvardatakse sind <\/span> tuumarelvaga <\/span>olematuks muuta, kui sa ei m\u00f5tle nii nagu meie \u00f5igeks peame. <\/span>See <\/span>on hirmu<\/span>\u00e4ratav<\/span>, <\/span>kuidas oma <\/span>v\u00e4\u00e4rt\u00f5lgenduste abil lapitud<\/span> maailmapilti teistele peale surutakse. <\/span><\/span><\/p>\n

J\u00e4\u00e4b arusaamatuks, mis on s\u00f5jardite eesm\u00e4rk number \u00fcks, kas see ikka on oma m\u00f5tteviisi levitamine v\u00f5i on hoopis mingi alateadvuslik tapmise vajaduse tunne ja oma m\u00f5tteviisi levitamine on ainult ettek\u00e4\u00e4ne. Elumajade h\u00e4vitamine venelaste poolt Ukraina s\u00f5jas n\u00e4itab venelaste alateadvuslikku tapmise vajadust.<\/span><\/span><\/p>\n

Oma arvamuse v\u00e4givaldne pealesurumine s\u00f5jaga tundub olevat viga. <\/span>Maailmaparandajad \u00fcritavad luua <\/span>sellist <\/span>maailma, mis <\/span>sobi<\/span>ks<\/span> k\u00f5igile. <\/span><\/span><\/p>\n

K\u00f5ige paremini on \u00f5nnestunud <\/span>sallimatust v\u00e4hendada<\/span> kristl<\/span>astel. <\/span>Kristlikul kirikul on olemas sisu, mida maailmapilti on vaja panna <\/span>sellest vihkamise eemaldamiseks<\/span> ja ka meetodid, kuidas <\/span>seda sisu<\/span> maailmapilti viia.<\/span> Kristlaste maailmapildi puuduseks on see, et m<\/span>aailm pole enam selline, kui 2000 aastat tagasi.<\/span><\/span><\/p>\n

Hulgaliselt mitmesuguseid maailmapilte koos tekitavad <\/span>t\u00e4nap\u00e4eva<\/span> inimese m\u00f5tlemises segaduse, arenevad mitmesugused \u00e4revush\u00e4ired, vaimne tervis saab kannatada.<\/span><\/span><\/p>\n

Kui <\/span>kosm<\/span>o<\/span>sest <\/span>tuleks tulnukas ja uuriks inimeste m\u00f5tlemist, siis oleks ta arvatavasti imestunud, kuidas <\/span>nii<\/span> segase m\u00f5tlemisega inimesed suudavad \u00fcheskoos elada. Inimesed ise aga usuvad, et nende m\u00f5tlemine on parim. et nad on looduse kroon.<\/span><\/span><\/p>\n

See <\/span>suur eksiarvamus <\/span>ei pea aga nii j\u00e4\u00e4ma. <\/span>L<\/span>\u00f5puks v\u00f5ib inimeste teadvusesse ikkagi j\u00f5uda <\/span>reaalsusega rohkem koosk\u00f5las olev arusaam. <\/span><\/span><\/p>\n

Selline arusaam,<\/span> et k\u00f5ik inimesed <\/span>on ebat\u00e4iuslikud ja ka meie ise<\/span> o<\/span>leme<\/span> ebat\u00e4iuslikud. <\/span>T<\/span>uleb leppida paratamatusega, <\/span>et kogu meie rahvas v\u00f5ib eksida, <\/span>mitte uskuda, et meil on alati \u00f5igus.<\/span> Eriarvamuste korral tuleks alustada mitte s\u00f5da vaid otsida selgust objektiivsest reaalsusest. Tuleks alustada diskussiooni objektiivse t\u00f5e v\u00e4ljaselgitamiseks.<\/span><\/span><\/p>\n

Kui sellised arusaamad on viidud iga rahva kollektiivsesse alateadvusse, siis<\/span> o<\/span>n<\/span> v\u00f5imalik tuhandeaastane rahuriik. <\/span><\/span><\/p>\n

Suured kollektiivsed eksiarvamused<\/i><\/span><\/span><\/p>\n

Erinevused rahvaste kollektiivsete alateadvuste vahel v\u00f5ivad olla v\u00e4iksed ja ebaolulised, kuid need v\u00f5ivad olla ka suured ja ohtlikud.<\/span><\/span><\/p>\n

\u201eDeutschland \u00fcber alles!\u201d (eesti keeles \u201eSaksamaa on k\u00f5igist \u00fcle!\u201d). Sellise l\u00f6\u00f6klausega l\u00e4ks saksa rahvas teise mailmas\u00f5tta. K\u00f5ik sakslased uskusid siis, et nad on erilised <\/span>ja v\u00f5itmatud<\/span>. S\u00f5ja l\u00f5pus aga selgus, et oli olnud suur kollektiivne eksiarvamus.<\/span><\/span><\/p>\n

\u00dcksikutel <\/span>sakslastel<\/span> hakkas see selgus tekkima siis, kui olukord rindel halvenes. L\u00f5pliku<\/span> selguse andsid kaotus s\u00f5jas ja varemed Berliinis. Need varemed olid objektiivne reaalsus. <\/span>Need<\/span> muutsid \u00e4ra eksiarvamuse saksa rahva erilisuse kohta. <\/span><\/span><\/p>\n

See selgus tuli <\/span>aga<\/span> hilja. S\u00f5da oli j\u00f5udnud oma h\u00e4vitust\u00f6\u00f6 juba teha. Kuid parem hilja, kui mitte kunagi.<\/span><\/span><\/p>\n

Pole mingit garantiid, et kollektiivne alateadvus ei sisenda <\/span>mingil ajahetkel<\/span> kogu rahvale ohtlikku valet. <\/span>\u00dcksk\u00f5ik millisele rahvale.<\/span> Peale sellist vale sisendust ei ole enam v\u00f5imalik s\u00f5nade abil <\/span>rahvale<\/span> selgitada, mis on t\u00f5de. Vale suudavad paljastada siis ainult objektiivses reaalsuses toimuvad s\u00fcndmused. <\/span><\/span><\/p>\n

Peab <\/span>tekkima <\/span>pikemat aega kestev valet paljastavate s\u00fcndmuste jada. <\/span>Algul j\u00f5uab t\u00f5de \u00fcksikute inimeste teadvuseni, nende inimeste arv suureneb pikkamisi <\/span>kriitilise <\/span>arvuni ja siis toimub <\/span>kogu rahva <\/span>arvamuse <\/span>kiire<\/span> muu<\/span>tus<\/span>. Kiire <\/span>eksi<\/span>arvamuse <\/span>\u00e4ra<\/span>muut<\/span>mise<\/span> p\u00f5hjustab kollektiivne alateadvus. <\/span>Seesama alateadvus, kes varem oli selle eksiarvamuse sisse v\u00f5tnud.<\/span><\/span><\/p>\n

Seda <\/span>eelmainitud <\/span>sakslaste <\/span>\u00f5nnetut<\/span> eksiarvmust p\u00fc\u00fctakse p\u00f5hjendada sellega, et sakslased olid segase m\u00f5tlemisega. Tegelikult on sama segased k\u00f5ik rahvad. Rahvad ei pea k\u00fcll k\u00f5ik \u00fchte moodi eksima, kuid mingi suur kollektiivne eksiarvamus v\u00f5ib tabada k\u00f5iki.<\/span><\/span><\/p>\n

Suuri eksiarvamusi tekitavad ideoloogiad<\/i><\/span><\/span><\/p>\n

Kollektiivne alateadvus <\/span>suudab inimesi k\u00e4sutada, kuid <\/span>ta<\/span> ei ole inimestest targem. Igasugune loll m\u00f5te v\u00f5ib inimeste peadest liikuda kollektiivsesse alateadvusse ja kollektiivne alateadvus paneb k\u00f5iki inimesi nagu roboteid seda lollust tegema.<\/span><\/span><\/p>\n

K\u00f5ige ohtlikumad on sellised eksiarvamused, mis algul tunduvad \u00f5iged ja kasulikud. Karl Marxi poolt v\u00e4lja m\u00f5eldud <\/span>kommunistliku \u00fchiskonna loomise teooria <\/b><\/span>levis ja sellest sai suur kollektiivne eksiarvamus<\/b><\/span>.<\/span> Sellel teoorial \u00f5nnestus j\u00f5uda paljude rahvaste kollektiivsesse alateadvusse. Kommunistid olid omap\u00e4rased t\u00f5siusksed usuhullud, kes k\u00e4itusid vastavalt kommunistlikule teooriale nagu robotid.<\/span><\/span><\/p>\n

Selleks, et mingi teooria rahva <\/span>hulgas leviks<\/span>, on vaja selle teooria seisukohti t\u00f5lgendada kujule, mis rahva v\u00e4\u00e4rtusruumi sobib. Venelased t\u00f5lgendasid marksismi omal<\/span>e sobivaks, <\/span>kuid<\/span> vene marksism kukkus l\u00e4bi. N\u00f5ukogude Liit lagunes. <\/span><\/span><\/p>\n

Vene marksism eksporditi Hiinasse. <\/span>Seal tekitas<\/span> see Mao Tsedongi juhtimise all tohutu verevalamise ja segaduse. <\/span>Hiinlased korrigeerisid marksismi hiina rahva vaimus ja hiina marksism <\/span>muutus eluj\u00f5uliseks. <\/span>Mahaj\u00e4\u00e4nud <\/span>Hiina<\/span>st<\/span> on <\/span>saanud \u00fcks maailma k\u00f5ige m\u00f5jukamatest riikidest. <\/span><\/span><\/p>\n

Ka liberalism on uue \u00fchiskonna loomise teooria. Liberalismi teoorial on aga nii palju vastur\u00e4\u00e4kivusi objektiivse reaalsusega, et seda polegi \u00f5nnestunud t\u00f5lgendada kujule, mis m\u00f5ne rahva v\u00e4\u00e4rtusruumi t\u00e4ielikult sobiks. <\/span><\/span><\/p>\n

\u00dchele osale rahvast liberalism sobib, teisele osale, kes hoiavad oma igip\u00f5listest v\u00e4\u00e4rtustest rohkem kinni, see ei sobi. Rahva kollektiivne alateadvus peab olema aga \u00fchtne. Liberalism l\u00f5hub seda \u00fchtsust.<\/span><\/span><\/p>\n

Liberaalid ise on seadnud eesm\u00e4rgiks rahvaste vahelisi t\u00fclisid v\u00e4hendada. Selleks p\u00fc\u00fcavad nad rahvaste m\u00f5tlemist \u00fchtlustada sel teel, et soodustatakse migratsiooni ja loodetakse rahvuste segunemist. Rahvused ei taha aga seguneda.<\/span><\/span><\/p>\n

Teise rahva hulka saabuvate sisser\u00e4ndajate alateadvuses olevad v\u00e4\u00e4rtushinnangud hakkavad k\u00fcll muutuma sellisteks nagu need on p\u00f5lisrahval. Sisser\u00e4ndajate teine p\u00f5lvkond hakkab r\u00e4\u00e4kima p\u00f5lisrahva keeles ja v\u00f5tab omaks p\u00f5lisrahva kombed. Sisser\u00e4ndajatest saavad uue kodumaa kodanikud. Vana kodumaa kaotab nad. P\u00f5lisrahvas aga ei v\u00f5ta omaks sisser\u00e4ndajate kombeid vaid p\u00f5lastab neid <\/span>kombeid<\/span>.<\/span><\/span><\/p>\n

S<\/span>isser\u00e4ndajate sulandumine toimub ainult siis, kui sisser\u00e4ndajaid on alla 22-25% rahva koguarvust. <\/span>Sulandumine on protsess, mida juhib kollektiivne alateadvus. <\/span>Kui sisser\u00e4ndajaid on rohkem, siis nad ei sulandu enam vaid moodustavad oma kogukonna ja j\u00e4\u00e4vad endise emamaa kollektiivsest alateavusest p\u00e4rit seisukohtade juurde. Sisser\u00e4ndajate ja p\u00f5lisrahva vahel tekib <\/span>sel juhul<\/span> konflikt, sest v\u00e4\u00e4rtushinnangud on erinevad ja j\u00e4\u00e4vadki erinevateks. <\/span><\/span><\/p>\n

Selline konflikt on t\u00e4nap\u00e4eval suureks paisunud ja h\u00e4irib \u00fchiskonna elu Inglismaal ja Rootsis. On oht, et selline konflikt areneb edasi kodus\u00f5jani. <\/span><\/span><\/p>\n

Suur migratsioon ei anna loodetud rahvuste segunemist. Liberaalide lootus oli eksiarvamus. Liberaalide ideoloogias on veel teisigi eksiarvamusi. <\/span><\/span><\/p>\n

Liberaalide<\/span> arvates s\u00f5ltub t\u00f5de inimese vaatenurgast. <\/span>Inimeste vaatenurgad on erinevad ja \u00fchtset t\u00f5de <\/span>otsida pole<\/span> liberaalide arvates <\/span>vajagi<\/span>.<\/span> Kuid vastur\u00e4\u00e4kivad eriarvamused pole inimestele kunagi sobinud. <\/span><\/span><\/p>\n

Vastur\u00e4\u00e4kivused saab n\u00e4iliselt k\u00f5rvaldada v\u00e4\u00e4rt\u00f5lgenduste abil ja seda teed on liberaalid l\u00e4inudki. Nii nagu kommunistid enne neid. V\u00e4\u00e4rt\u00f5lgendus on aga s\u00f5nade esialgse t\u00e4henduse muutmine, mis tekitab sellise segaduse, et t\u00f5e ja vale eristamine muutub v\u00e4ga raskeks. Kaasaegset maailma on hakatud nimetama t\u00f5ej\u00e4rgseks.<\/span><\/span><\/p>\n

Liberalismi edasine areng on <\/span>selle t\u00f5ttu<\/span> k\u00fcsim\u00e4rgi all. <\/span><\/span><\/p>\n

T<\/span>\u00f5e otsimi<\/span>sest ei tohi loobuda.<\/span> Kui t\u00f5e otsimisest loobutakse siis vigaste otsuste tegemise arv suureneb. \u00dchiskond hakkab paigal tammuma v\u00f5i taandarenema.<\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

INIMESTE BIOLOOGILINE INFOS\u00dcSTEEM Mis toimub inimese peas olevas mustas kastis Peat\u00fckk 4 KOLLEKTIIVSE ALATEADVUSE M\u00d5JU \u00dcHISKONNALE Inimeste tegevuse j\u00e4lgimine ja suunamine Toome \u00fche n\u00e4ite kollektiivse alateadvuse tegutsemise kohta. M\u00f5nisada aastat…<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3448,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-3540","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3540","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3540"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3540\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3541,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3540\/revisions\/3541"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3448"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3540"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3540"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3540"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}