{"id":3531,"date":"2026-02-17T13:01:21","date_gmt":"2026-02-17T11:01:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=3531"},"modified":"2026-02-17T13:01:21","modified_gmt":"2026-02-17T11:01:21","slug":"julgeolek-ei-alga-aatompommist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=3531","title":{"rendered":"Julgeolek ei alga aatompommist"},"content":{"rendered":"<p>Aastast 1963 toimuv M\u00fcncheni julgeolekukonverentsi pea\u00fcritus on selleks korraks \u00fchele poole saanud. Peab tunnistama, et pigem j\u00e4ttis konverents lahenduste asemel vastamata k\u00fcsimusi, keskendudes liialt osalejate isiklikele seisukohtadele. Ja mida lootagi, kui Euroopa ja Ameerika \u00fchisrindesse on tekkinud m\u00f5rad, mille parandamiseks k\u00fcll otsitakse teid, ent tegelikke v\u00f5imalusi ei n\u00e4hta ning Euroopa aur kulub pigem allak\u00e4igu \u00f5igustamisele, kui keskendumisele \u00f5itsengule ja rahule viivatele arengutele.<\/p>\n<p><strong>S\u00f5nastamatud ambitsioonid. <\/strong><\/p>\n<p>\u00d6eldakse, et seal, kus diplomaatia \u00f5hust t\u00fchjaks jookseb, on k\u00f5ik eeldused, et r\u00e4\u00e4kima hakkavad relvad. Kahjuks on samad poliitikud, kes m\u00f5ne p\u00e4eva eest M\u00fcnchenisse kogunesid, juba leppinud, et diplomaatia aeg on \u00fcmber ja kogu lootus tuleb panna v\u00f5idurelvastumisele. Kas pole kummaline, kui julgeolekust r\u00e4\u00e4kides leiab Poola president Karol Nawrocki, et riigil oleks viimane aeg omandada tuumarelv, Saksamaa kantsler Merz vihjab vajadusele kasvatada oluliselt Euroopa tuumav\u00f5imekust ning end julgeolekuekspertideks nimetav kirju seltskond arutleb t\u00f5simeeli, kuidas Skandinaavia riigid ja Baltimaad v\u00f5iks tuumarelva omandamiseks seljad kokku panna, sest Rootsil pidada pommi ehituseks v\u00f5imekust juba piisama.<\/p>\n<p>Kahjuks ei saanud me M\u00fcnchenist vastust, kas tuumal\u00f5hkepeade arvu kasvatamine seniselt 13\u00a0000 n\u00e4iteks kahekordseks, kujutab endast piisavat tagatist rahule? Siiski paneb aatomiheidutuse haprus pigem kahtlema julgeolekustrateegias, mis paiskaks maailma elutusse tuumatalve. Vastandumine ei n\u00e4ita tarkust ja soovimatus l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida vaimset j\u00f5udu, vaid pigem hoolimatust kordumatu ime suhtes, mida kujutab endast inimelu. Julgeoleku ainus eesm\u00e4rk peaks olema elude s\u00e4ilitamine, mitte ambitsioonikas v\u00f5itlus selle nimel, kes on maailma isand. Kui meie president Alar Karis julges sellele t\u00f5ele h\u00e4belikult viidata, sai ta meie kohalikelt tegelinskitelt tubli seljasauna.<\/p>\n<p>Kahjuks j\u00e4id M\u00fcnchenis konverentsil osalenud Euroopa juhtide s\u00f5nav\u00f5tud pigem valimiseelsete lubaduste jagamise tasemele, sisaldamata t\u00f5siseid ettepanekuid, mida vanal kontinendil ette v\u00f5tta, et kaoks hirmud ja minnalaskmismeeleolud, mis \u00fcha enam p\u00e4rsivad end euroliiduks kohendanud maanurga igap\u00e4evaelu.<\/p>\n<p><strong>Ameerika s\u00f5num.<\/strong><\/p>\n<p>Teisest mastist oli USA v\u00e4lisministri Marco Rubio konverentsil peetud k\u00f5ne, mis ei keskendunud pelgalt s\u00f5jalise v\u00f5imekuse kasvatamisele, vaid t\u00f5i v\u00e4lja p\u00f5hjused, mis on Euroopa v\u00e4gilase p\u00f5lvili surnud. V\u00f5rreldes eelmise aastaga oli konverentsi meelsus siiski niiv\u00f5rd muutunud, et v\u00e4lisministri k\u00f5ne katkestasid vaheaplausid ja l\u00f5puks t\u00f5usti tunnustavalt p\u00fcsti. Teiste seas plaksutasid ka Euroopa raskesse seisu viinud europoliitikud von der Leyen ja Kaja Kallas, sest \u00fcha keerulisem on ameeriklaste kriitikale vastu vaielda. Me oleme jamas ning see ei alga \u00fcksnes Venemaa alustatud s\u00f5jast.<\/p>\n<p>Rubio meenutas, et esimesel M\u00fcncheni konverentsil oli fooniks toona maailma t\u00e4iemahulise tuumas\u00f5jaga \u00e4hvardanud Kuuba raketikriis, mis \u00e4hvardas tuua apokal\u00fcptilise h\u00e4vingu. Seda Rubio m\u00f5tteavaldust v\u00f5ib lugeda vastuk\u00e4iguks eurojuhtide tuumaentusiasmile.<\/p>\n<p>Edasi tuletas v\u00e4lisminister meelde \u00f5hinat, millega tormati \u00fcles ehitama uut maailmakorda, mis pidi asendama rahvusriigid ja avama piirideta majanduse ajastu, kus riikluse asemel saavad \u00fcha suurema osa rahvusvahelised institutsioonid, tagades vaba kaubanduse ja k\u00f5igi maailma vaevatute suureks r\u00f5\u00f5muks \u00fclimalt vaba r\u00e4ndepoliitika, kus mahaj\u00e4\u00e4nud maadest v\u00f5ib muretult reisida arenenud \u00fchiskondadesse, saades sealsete kodanike arvelt piisavalt toetust, et m\u00f5nusalt \u00e4ra elada.<\/p>\n<p>Veel r\u00e4\u00e4kis Rubio kliimah\u00fcsteeriast, mis rahvusvaheliste meetmete toel p\u00e4rsib arenenud riikides majandust ja viib tootmise piirkondadesse, kus kliimameetmed ettev\u00f5tlust ei piira. See omakorda murendab heaolu\u00fchiskonda, v\u00e4ljendudes kodanike kahanevas kaitsetahtes, mida ei asenda relvade ennaktempos muretsemine.<\/p>\n<p>\u201eRiiklik julgeolek, millest konverents r\u00e4\u00e4gib, ei ole pelgalt tehniliste k\u00fcsimuste jada \u2013 kui palju me kaitsele kulutame v\u00f5i kuhu ja kuidas me seda rakendame. P\u00f5hik\u00fcsimus, millele me peame vastama, on see, mida me t\u00e4pselt kaitseme, sest armeed ei v\u00f5itle abstraktsioonide eest,\u201c kinnitas Rubio, kutsudes \u00fcles tegema koost\u00f6\u00f6s pingutusi, et tuua Euroopasse tagasi majanduslik \u00f5itseng ja usaldus oma riigi vastu, nagu seda \u00fcritatakse teha Ameerikas.<\/p>\n<p><strong>Euroopa tegelikkus.<\/strong><\/p>\n<p>Seda, kuiv\u00f5rd \u00f5igustatud on Ameerika v\u00e4lisministri eesm\u00e4rgip\u00fcstitused, t\u00f5estab Euroopa riikide kaitsetahte selgitamiseks l\u00e4bi viidud uuring, kust selgub, et kui j\u00e4tkatakse senisel rahvusriike lammutavat h\u00fcpermigratsiooni soosival ning kliima\u00e4\u00e4rmuslust seadustaval moel, kaob Euroopa Liidu riikides viimanegi kaitsetahe ning siis ei aita ei tuumaheidutus ega juhtpoliitikute kinnitused, kuidas vaenlane vajadusel p\u00f5lvili surutakse.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks Saksamaal, mis soovib julgeolekuk\u00fcsimustes juhtrolli m\u00e4ngida, on valmis oma maa eest s\u00f5tta minema vaid 15% kodanikest, Hollandis samuti 15%, Belgias 18%, Itaalias 20%, Hispaanias 22%, Suurbritannias 26%, Portugalis ja Prantsusmaal 28%. Baltimaades on vastavad n\u00e4itajad Eestis 40%, L\u00e4tis 42% ja Leedus 35%. K\u00f5ige s\u00f5jakam rahvas elab Soomes, kus koguni 74% kodanikest s\u00f6\u00f6staks ilma k\u00f5hklusteta lahingusse. Aga soomlaste ennastsalgavus tervet Euroopat ei p\u00e4\u00e4sta.<\/p>\n<p>Kui inimestele ei suudeta anda kindlust tulevikuks, l\u00f5petades rahvusriiklust vaenav poliitika, v\u00f5ttes kaitse alla piirid ning l\u00f5petades roheterrori ja l\u00f5putu eurob\u00fcrokraatia, v\u00e4heneb kaitsetahe veelgi. Sellest meid M\u00fcncheni jututoad ei p\u00e4\u00e4sta.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aastast 1963 toimuv M\u00fcncheni julgeolekukonverentsi pea\u00fcritus on selleks korraks \u00fchele poole saanud. Peab tunnistama, et pigem j\u00e4ttis konverents lahenduste asemel vastamata k\u00fcsimusi, keskendudes liialt osalejate isiklikele seisukohtadele. Ja mida lootagi,&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":3051,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-3531","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3531","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3531"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3531\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3532,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3531\/revisions\/3532"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3051"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3531"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3531"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3531"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}