Pole uudiseks, et Eesti majandusseis on enam kui hapu ning inimeste elatustase t\u00fc\u00fcrib j\u00f5udsalt allapoole. Meil ei j\u00e4tku raha \u00f5petajate ja politseinike palkadeks, lasterikaste perede abistamiseks, v\u00e4ikekoolide \u00fclalpidamiseks ning kohaliku elu toetamiseks, r\u00e4\u00e4kimata oma t\u00f6\u00f6panuse andnud inimestele probleemideta \u00e4raelamise kindlustamisest. Selleks, et v\u00e4idetavalt t\u00fchjav\u00f5itu riigikassat t\u00e4ita, nuputatakse uusi makse, v\u00f5etakse vastutustundetult laene ning loobutakse eluks esmavajalike teenuste riigipoolsest osutamisest. Kui aga riigieelarvesse s\u00fc\u00fcvida, v\u00f5ib sealt leida varjamatut laristamist ning suisa kriminaalseks kiskuvat raiskamist, mille l\u00f5petamiseks ja rahade otstarbekaks \u00fcmbersuunamiseks puudub kas tahe v\u00f5i m\u00f5istus. Liiga palju eelarvevahendeid valatakse betooni, p\u00f5letatakse riigiametnike ulmepalkadena ja m\u00f5ttetute projektide ning tulutute algatuste toetusmeetmetena. Konkreetseks kokkuhoiukohaks v\u00f5iks n\u00e4iteks olla ka riigimeediast loobumine.
\nRiigimeedia aeg on \u00fcmber.<\/b>
\nTaasiseseisvumise eel oli meedia \u00fcksnes riigi tegevusvaldkond. Meediamajade meelsust ja edastatud uudiste ideelist k\u00fcpsust kontrolliti hoolsalt. Taasiseseisvumise j\u00e4rgselt erastati kiirelt ja valutult tr\u00fckimeedia ning t\u00e4na ei s\u00f5ltu ajakirjandusv\u00e4ljaanded riigi rahakotist. Ka kohalikest v\u00e4ljaannetest on valdav osa erakapitali rahastusel, erandiks vaid linnade ja vallavalitsuste kommunaaluudiseid peegeldavad lehed. Sootuks teine pilt valitseb aga tele- ja raadiomaastikul, kus riik hoiab kiivalt enda omandis kolme tele- ning viit raadiojaama. Samas pakuvad riigitelevisiooniga samav\u00f5rdset v\u00f5i kohati vaadatavamat programmi erakanalid, millest TV3 ja Kanal2 omavad ka erinevatele tarbijasegmentidele m\u00f5eldud t\u00fctarkanaleid, mis koguvad \u00fcha enam vaatajaid. Ka raadiote osas annavad juba ammu tooni erakanalid. Meelelahutuse k\u00f5rval edastavad erakanalid kvaliteetseid uudiseid ning ka \u00fchiskonna valupunkte lahkavaid diskussioon- ning probleemsaateid. Selle valguses oleks kohane k\u00fcsida, kas maksumaksjad ikka peavad pidama \u00fclal ERR-i taolist 400 t\u00f6\u00f6tajaga meediakolossi v\u00f5i oleks riigil aeg k\u00e4ituda analoogiliselt Tallinna Linnavalitsusega, mis aastate eest sulges kuluka Tallinna Televisiooni?
\nMiljonid maksumaksja taskust.<\/b>
\nKui vahetult Ringh\u00e4\u00e4linguseaduse vastuv\u00f5tmise j\u00e4rel suutis ERR majandada tele- ning raadiojaamu 25 miljonilise riigipoolse rahaeralduse abil, siis k\u00e4esoleval ajal kulub juba 40 miljonit, millele lisandub ligi 2 miljonit riigipoolset investeeringutoetust, samuti 11 miljonit sihtotstarbelist toetust Kultuurkapitalilt. Kas t\u00f5esti on \u00f5igustatud kulutada muljetavaldaval hulgal riigieelarvelisi vahendeid programmidele, kus lisaks uudistele ning \u00fchiskonnaelu k\u00e4sitlevatele saadetele on suur osakaal seebikatel ja filmidel, mida m\u00e4rksa suuremas mahus ning ka kvaliteetsemalt on v\u00f5imalik j\u00e4lgida erakanalite programmides. Lisaks \u00fclalmainitud tegevuskuludele on ERR alustanud v\u00e4hemalt 65 miljonit maksma mineva uue kompleksi rajamist, samas, kui olemasolevad hooned on lastud amortiseeruda ning neid ei kasutata sihip\u00e4raselt. Uue ERR-i meediakombinaadi asemel olnuks m\u00f5istlikum praegused hooned korda teha ja neid heaperemehelikult kasutada. Suurusehullustusele viitavatest plaanidest tulnuks aga loobuda.
\nERR tuleb erastada.
\nERR on viimastel aastatel p\u00e4lvinud ohtralt kriitikat, millest olulisemad on etteheited programmi sisulisele k\u00fc\u00fcndimatusele, uudiste kallutatusele, n\u00f5rga kontrolli \u00fcle varade kasutamisel ning maksumaksja raha ebaotstarbekale kulutamisele. Alles \u00e4sja suudeti saates Hommik Anuga riivata enamuse televaatajate tundeid, kui isadep\u00e4eval toodi ekraanile omasooiharad. Unustada ei saa ka l\u00e4inud aastavahetusel emadust naeruv\u00e4\u00e4ristanud l\u00e4\u00e4get palagani, mida riigitelevisioon rahvale peale surus. V\u00e4\u00e4ritu m\u00e4ng v\u00e4hemuste upitamiseks ning enamuse solvamiseks k\u00e4ib nn riigikanalis juba pikalt. Selle valguses oli viimane aeg algatada diskussioon, kas meil ikka tuleb eraldada ulmelisi summasid, saamaks vastu tele- ja raadiotoodangut, mida erakanalid on v\u00f5imelised teostama m\u00e4rksa odavamalt ning mis seal salata, ka kvaliteetsemalt.
\nHeaks v\u00f5imaluseks ERR-i laristamisele pidurit t\u00f5mmata, on meediaimpeeriumi erastamine, milline ettepanek on l\u00f5puks j\u00f5udnud ka riigikogusse. Erastamine tuleks viia l\u00e4bi ositi, ehk siis kolm tele- ja viis raadiojaama iga\u00fcks eraldi. Samas saab m\u00fc\u00fca ka olemasolevad kinnistud, sest vaevalt vajavad erajaamad taolist gigantset amortiseerunud monstrumit nagu praegune teleraadio keskus. Riigile vajaliku uudiste bloki saab tellida kas siis TV3-lt v\u00f5i Kanal2-lt. Igatahes tuleb see odavam, ent mis veelgi olulisem, v\u00e4hem kallutatud, kui praegune ERR-i toodang. Riikliku meediamaja telen\u00e4od, kes seda v\u00e4\u00e4rivad, leiavad endale koha kommertskanaleis, selle vahega, et seal ei m\u00e4\u00e4ra nende v\u00f5imalusi hea l\u00e4bisaamine ettev\u00f5tte juhtide ja koalitsioonipoliitikutega, vaid inimese enda andekus ning l\u00e4bil\u00f6\u00f6giv\u00f5ime.
\nKui erastamisprotsessiga aegsasti alustada, hoiame kokku sadu miljoneid, kaotamata k\u00fcbetki Eestis edastatava teletoodangu kvaliteedis. M\u00f5elgem sellele, sest me pole p\u00f5hjatult rikkad, et poputada riigi eelarvest kolme televisiooni ja viit raadiojaama.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Pole uudiseks, et Eesti majandusseis on enam kui hapu ning inimeste elatustase t\u00fc\u00fcrib j\u00f5udsalt allapoole. Meil ei j\u00e4tku raha \u00f5petajate ja politseinike palkadeks, lasterikaste perede abistamiseks, v\u00e4ikekoolide \u00fclalpidamiseks ning kohaliku…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":3135,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-3134","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3134","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3134"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3134\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3136,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3134\/revisions\/3136"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3135"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3134"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3134"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3134"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}