Kellakeeramine ei anna soovitud tulemust.<\/b>
\nKaks korda aastas on inimesed kogu Euroopas h\u00e4iritud kellakeeramisest. \u00dcleminek talveajalt suveajale pidavat aitama paremini kasutada valget osa p\u00e4evast ning muuta t\u00f6\u00f6perioodi viljakamaks. Ometi tekib kahtlus, kas kellaga m\u00e4ngimine ikka annab soovitud tulemust.
\nSegadus, mida kellakeeramine kaks korda aastas tekitab, on piisav p\u00f5hjus, et sellest loobuda. Ajavahetus ei anna majanduslikku kokkuhoidu nagu v\u00e4idetakse. Ma pole kohanud veel \u00fchtki vettpidavat arvutust, kui suurel hulgal t\u00e4nu kellakeeramisele energiat kokku hoitakse ning kuiv\u00f5rd kasvab t\u00e4nu sellele inimeste t\u00f6\u00f6panus. Pigem esitatavad kellakeeramise pooldajad emotsionaalseid ja poliitilisi argumente, mis paneb kahtlema, et tegemist on asjaga iseeneses, nagu ka mitmete muude EL-i ametnikearmee poolt pastakast v\u00e4ljaimetud meetme puhul (banaanide k\u00f5verusstandard ja tolmuimejate mootoriv\u00f5imsuse k\u00e4rpimine). Minu jaoks kaotab m\u00f5tte iga poliitiline algatus, mis ei too kasu inimeste heaolule, eluj\u00e4rjele ja majanduslikule toimetulekule. Olen p\u00f5him\u00f5tteline kampaaniate vastane, milleks pean ka kohustuslikku iga-aastast kellakeeramist.
\nKellakeeramine rikub tervist.<\/b>
\nIgal aastal tabab meid lisaks talvisele gripihooajale veel kevadine ja s\u00fcgisene kellakeeramise palavik. See puudutab iga inimest. V\u00f5ime k\u00fcll stoilise rahuga kinnitada, et meile see osutitega m\u00e4ngimine peavalu ei valmista, ent tegelikkuses on asi teisiti. Iga kellakeeramine tekitab stressi ja ebamugavust. Kas k\u00f5ik ajan\u00e4itajad said \u00f5igeks pandud, ega ma hommikul sisse ei maga, kuidas end j\u00e4rgmistel p\u00e4evadel tunnen? \u2013 need k\u00fcsimused vaevavad iga eurooplast, kellest on tehtud kellaajaga m\u00e4ngimise katsej\u00e4nesed.
\nEitav suhtumine kellakeeramisse pole pelgalt emotsioon, vaid selle negatiivset m\u00f5ju on tunnistanud ka meedikud. Arstide v\u00e4itel on \u00f6\u00f6 ja p\u00e4eva vaheldumise r\u00fctm evolutsioonis v\u00e4ljakujunenud tunnetuslik protsess ning p\u00fc\u00fcd eurodirektiividega evolutsiooni k\u00e4iku muuta sulaselge posimine. Tohtrid \u00a0selgitavad, et kellakeeramine p\u00e4rsib t\u00e4helepanu ning alandab t\u00f6\u00f6v\u00f5imet. Selle kahju v\u00f5ib Euroopas ulatuda miljardite eurodeni, mis kaotatakse \u00f5nnetuste l\u00e4bi ja v\u00e4sinud t\u00f6\u00f6liste langenud keskendumisv\u00f5ime t\u00f5ttu. Milleks? Kellakeeramine tekitab ka uneh\u00e4ireid, mis v\u00f5ivad p\u00f6\u00f6rdumatult kahjustada tervist ning tekitada organismis raskesti ravitavaid muutusi.
\nPrimitiivsete lahendustega miljonite elu muuta \u00fcritavate poliitikute asemel v\u00f5iks usaldada pigem arste. Kellakeeramine on brutaalne viis loodusele vastanduda. Meenub Mit\u0161urin, kes looduselt armuande ei oodanud.
\nSuve- v\u00f5i talveaeg, selles on k\u00fcsimus.<\/b>
\nInimesed jagunevad laias laastus \u00f6\u00f6lembesteks ja hommikuvirgeteks ning see m\u00e4\u00e4rab ka suhtumise k\u00fcsimusse, kas j\u00e4\u00e4ma peaks v\u00f6\u00f6ndiajale l\u00e4hedase talveaja juurde v\u00f5i eelistama hommikusele reipusele ja t\u00f6\u00f6kusele h\u00e4\u00e4lestavat suveaega. Eesti elanikud on enamuses t\u00f6\u00f6kad ja krapsakad hommikuvirged. K\u00fcsitluste kohaselt toetab 70% meist igavest suveaega ning vaid 20% tahab j\u00e4tkata v\u00f6\u00f6ndiaja l\u00e4hedase talveajaga. 10% j\u00e4\u00e4vad selles k\u00fcsimuses \u00e4raootavale sisukohale. Kindlasti m\u00f5jutab suveaja populaarsust t\u00f5ik, et suvi on p\u00f5hjamaalastele haruldane ja kallis aastaaeg, mis muudab meid k\u00f5iki nooremaks, toob s\u00fcdamesse armastuse ja m\u00f5tteisse lennukuse, sestap siis ka ihalus k\u00f5ige suvega seonduva j\u00e4rele.
\nArstide hinnangul on tervisele, t\u00f6\u00f6v\u00f5imele ja pikemas perspektiivis \u00fchiskonna heaolule oluline elada v\u00f5imalikult v\u00f6\u00f6ndiajale l\u00e4hedastes tingimustes. Sestap tuleks pooldada v\u00f6\u00f6ndiaega, kui tahame olla aastaringselt terved, t\u00f6\u00f6kad ja tegusad.
\nKellakeeramisest tuleks loobuda niipea kui v\u00f5imalik.<\/b>
\nUuringute kohaselt on kolmandik Eesti elanikest depressioonis v\u00f5i selle eelses seisundis. Muidugi on siin oma osa kaamosel ja kitsilt jaotuval p\u00e4ikesevalgusel, ent kindlasti annab sellesse kurba statistikasse panuse ka kellakeeramine. V\u00f5rreldes l\u00f5unapoolsete riikidega on meie sesoonne p\u00e4eva ja \u00f6\u00f6 pikkuse vaheldumine \u00e4\u00e4rmiselt suur ning siit ka rahvuslikud vaimsed ise\u00e4rasused. Just siit tuleb otsida p\u00f5hjust, miks Soome valitsus p\u00f6\u00f6rdus Euroopa Parlamendi poole ettepanekuga kellakeeramine l\u00f5petada. Kahjuks on igati tervitatav algatus kadunud Br\u00fcsseli v\u00f5imukoridoride l\u00f5putuisse lab\u00fcrintidesse. P\u00f5hjamaa rahvana peaksime naabrite algatust toetama.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kellakeeramine ei anna soovitud tulemust. Kaks korda aastas on inimesed kogu Euroopas h\u00e4iritud kellakeeramisest. \u00dcleminek talveajalt suveajale pidavat aitama paremini kasutada valget osa p\u00e4evast ning muuta t\u00f6\u00f6perioodi viljakamaks. Ometi tekib…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":3051,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-3067","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3067","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3067"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3067\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3068,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3067\/revisions\/3068"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3051"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3067"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3067"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3067"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}